Any moment, everything can change...

Treileris oli ka see.. You don't know how long I've waited for you..

Ja no see autoga kihutamine ja oma koht.. See võib täitsa sinulik ka olla, aga lugedes samastan ma seda ikkagi Twi-ga.

Ja ma tahan kohe uut.

kunagi ma vaatasin seda juttu aga siis ma millegi otsustasin et mai viitsi seda lugeda
Aga nüüd mõtlesin et ah vaatan mis sis edasi saab :D ja missugune avastus...see jutt meeldib mulle , mind ei häiri see et videviku sarnane .
Tyler võiks rohkem salapärane olla ja mitte mingiks vampiiriks muutuda.
HEA

lugesin ka viimaks läbi, väga hea jutt on :)
AGA, kuigi ma olen ka Twi fänn, ei tahaks ma et Tyler vampa oleks.. ;P lihtsalt bad guy oleks lahedam.

Okei, asi otsustatud. Tyler pole vampiir Üritan seda juttu ka mitte muuta selliseks läägeks laavstooriks. Seetõttu mõtlesin veidi oma plaanides ringi ja tegin muudatuse :) Eks öelge, kui jälle midagi ära kisub kuhugi A ja seda ka, et Tyler ongi selline kummaline. Ühel hetkel on ta tige ja kinnine. Teisel hetkel rõõmus ja sõbralik. Kahtlane tüüp noh


Võpatasin, kui Tyleri hääl minuni jälle jõudis. Me istusime tema autos ja sõitsime ikka veel. Wtf? See oli kõik mu ettekujutus... Ohkasin masendunult ja vaatasin ringi. Tyler sõitis ikka veel ühtaselt kiirusel 150 km/h.
"Mis sa ütlesid?" küsisin.
"Ma ütlesin, et kuhu sa sõita tahad?"
Algul mõtlesin, et vastan veidi üleolevamalt, aga siis ütlesin
"Savi."
Tyler vaatas mind, mille peale ma automaatselt reageerisin
"Vaata teed kui sa sõidad."
Tüüp muigas veits.
"Mida sa Eestis õhtuti tegid?"
Mõtlesin korraks ja tundsin teravat torget südames.
"Ratsutasin..."
Vaatasin Tylerit ja nägin, et poiss oli hetkeks üllatunud, siis see emotsioon aga kadus ja ta vaikis hetke tähendusrikkalt. Peale pikka ootamist ütles ta lõpuks
"Siis ma tean kuhu me lähme."
Ta võttis telefoni ja valis mingi numbri. Hmm... Ta võiks vaiksemaks panna, ma kuulen kutsumist...
Lõpuks keegi vastas.
"..."
"Tsau jah, mina siin."
"..."
"Kuule, kas su onul vms on veel need hobused alles w?"
"..."
"Naabritüdruk oskab ratsutada."
"..."
"A davai, ma ootan sind silla juures järgi."
Seejärel lõpetas ta kõne ja lausus
"Noh. Ma loodan, et sa ikka oskad sõita?"
Kelleks ta mind peab õige? Kui ma ütlen, et ma seda teinud olen, siis ma ka oskan. Rahuldavlt vähemalt... Hakkasin ennast järjest rohkem mugavalt tundma tema seltskonnas. Noogutasin talle vastuseks ning küsisin
" Millega sa siis vabal ajal tegeled?"
"Putitan autot. Hmm... Arvutis. Sõidan ringi... Ja muud sellist."
Üllatusin kui avameelselt ta minugagi suhtles. Justkui mingi muutus oleks toiminud. Võtsin end kokku ja küsisin.
"Tyler?"
"Hmm"
"Markus ütles, et sa tahtsid minuga rääkida."
"Tahtsin..." Ta parkis auto mingi silla juurde. "Aga ma juba poole tee peal otsustasin, et ei räägi. Mõni teine kord."
Ta naeratas ja näitas meile läheneva auto poole.
"Näe, Balt oli vist kusagil lähedal."
Nüüd tundsin ka mina Mercedese ära. Huh, vähemalt ei pea jälle mingi inimesega tuttavaks saama...
Tyler väljus autost ja kõndis Mersuni. Nad vahetasid paar sõna ja siis tuli poiss tagasi.
"Balt sõidab meil ees ja näitab teed. See pole kaugel."
Tyler oli jälle kinniseks muutunud. Tema pilk oli kauge ja tundus, et ta keskendub hoopis millelegi muule. Kurat, millal ma temast aru hakkan saama? Igaksjuhuks hoidsin oma suu kinni ja vaatasin jälle aknast välja. Varsti hakkasid tee ääres paistma koplid. See koht tundus suuuuur. Balt keeras meie ees hoonete poole viiva kruusatee peale ja ma nägin vist Sharoni koopiat. Ta oli punakaskõrb, nagu mu tibugi, aga tunduvalt särtsakam. Millegipärast oli ta üksi jooksuaias ja see kuidas ta jooksis... Wow... Ma kujutan ette, et mul jäi karp lahti. Tyler parkis maja? talli? noh, mingi hoone ette ja me väljusime autost...


Hmm... Okei, kui ma seda peatükki alustasin, siis ma ei arvanud, et see nii lõppeb XD Eks siis millalgi saab uue. Kui mul jälle mõni mõte tuleb

heaheahea :)

armastan!
aga uut uut uut

aga vott mina tahan uut ! . (:
olgu see poiss vampiir või mitte aga jutt on ikka hea .

nooh, uut ka saab ?

sa pead meile kiiremas korras uue osa tegema :)

See et jah nagu üli pikalt juba pole uut osa?
Like it a lot

Siin tuleb üldse uut osa ?

Vabandan, et pole ammu kirjutanud... Jah, siia tuleb uus osa... Vähemalt kunagi kindlasti. Praegu on aga kerge inspiratsiooni vähenemine kui mitte lausa kriis, nii et... Eks ma annan teada kui edasi kirjutan...

niiiiii hea. Mullemeeldibb . Aga palun uuuut . TAHAN . SUPERR HEA . ^^

mullllllllle ka jõõõõõõõhkralt meeldib .

aga , minu arust ei võiks olla Tyler lihtsalt bad guy või midagi. Ta võiks olla midagi salapärasemat , ebainimlikku . Mingi fantaasia tegelane , keda ei pruugigi päriselt olemas olla . Umbes nagu vampiir , aga ta ei oleks vampiir , vaid keegi teine . amh , mai oska seletada , aga ta võiks olla küll keegi erilne . :)

Jeah, suht hea m6te^^
Minumeelest v6iks ta ka ikka mingi fantaasia tyyp olla mitte lihtsalt bad guy..

jaa uut tahaks juba..


*Black olen.

Kõndisin tema järel aeglaselt Balthasarini ja jäin seisma. Maja poolt astus meie poole vanem meesterahvas, kes tervitas juba kaugelt. Ta jäi minu ette seisma ja sirutas käe
„Sina oled siis Cat? Tervist, mina olen Erki onu Tim.“
Muigasin kergelt kui nägin kuidas Balt nägu krimpsutab ja laususin „Meeldiv tutvuda.“
Mees mõõtis mind pilguga
„Sina soovid siis ratsutada jah? Noh, meil hetkel vaid üks hobune vaba. See kõrb täkk, kellest te mööda sõitsite... Aga ma hoiatan, ta on peru.“ Ta jäi hetkeks mõttesse „Jah... Kui hästi räägid, siis äkki saad Tyleri nõusse, et ta sellega enne sõidaks?“
Mida!!!? Kujutan ette, et mu nägu oli üsna kummaline, kuna Tim naeris kergelt ja ei öelnud enam ühtegi sõna selle kohta, vaid sõnas hoopis
„Aga tead, teeme nii. Mu poeg toob su homme siia ära ja tutvustab teid kahte. Ta nimi on David ja ta on umbes kahe ajal Balti juures, tal on lihtne sind peale võtta. Mul lihtsalt pole täna aega tegeleda , üks mära poegib.“
Ma olin ikka veel sõnatu tema lausest, mis tähendas seda, et Tyler oskab sõita, et ma vaid noogutasin vastuseks. Tyler aga ütles üpris järsult
„Ma võin ta ise kah ära tuua.“
Tim naeris lühidalt ja tõsiselt
„Parem mitte... Ära hakka tüli tegema endale. Cat, homme näeb“
Nende sõnadega kõndis mees maja poole tagasi. Tegemata välja meie reaktsioonidest, mis olid üpris kummalised.
Ma istusin vaikides Tyleri Bemmi ja vaatasin aknast välja. Poisid vahetasid paar sõna, enne kui Tyler mulle järgnes ja auto käivitas. Me keerasime sissesõiduteelt välja, kui märkasin, et Mersu ei järgne meile. Ty märkas mu pilku ja vastas sellele
„Balt jäi sinna veel. Davidiga oli vaja rääkida“
Ma ei pööranud ta lausele tähelepanu ja laususin
„Miks sa ei öelnud, et sa ratsutada oskad?“
Tyler vaatas kõver muigega otse ette ja ohkas
„Tead, neid asju on palju mida sa minust ei tea. Mida sa isegi aimata ei oska...“
„No aga siis räägi!“ vastasin pahaselt.
Ta vaatas mulle otsa „Ma ei saa.. Sa ei kujuta ette, kuidas ma tahaks, aga ma ei saa.“
„Miks?“ torisesin enda ette
Sellele vastamise asemel vaatas ta mulle uuesti otsa
„Sa oled armas kui sa pahur oled.“
Nojah... Mul jäi jälle karp lahti. Otseloomulikult pidi ta seda mu maja ees ütlema, ma isegi ei jõudnud reageerida sellele, enne kui automaatselt olin autoukse lahti teinud ja ühe jalaga väljas.
„Mis sa ütlesid?“
Poiss vaatas mind ingli näoga ja vastas „Midagi. Homme näeb?“
„Kui sa tahad...?“
„Tulen sulle Timi juurde järgi...“
Noogutasin ja sulgesin ukse. Ma ei tea, kuidas ma oma tuppa jõudsin, aga põhimõtteliselt, see kutt on liiga keeruline, et teda mõista. Kelleltki ma ju ometigi saan midagi välja pressitud... Äkki see David räägib midagi? Hmm... Proovida võib. Selliste mõtete juures ma uinusingi.


Teate ma vist mõtlesin välja, kes Tyler on Ta pole vampiir xD Eriti
A ja seda kah, et ma suutsin kuskilt oma ajusopist uue osa välja pigistada. Ma loodan, et väga igav pole

uut nüüd
ja ruttu

tahaks niiiiiiiväga teada , kes Tyler on . aga ära ütle . ja uut tahaks ka niiiiiiiväga .

Uut, uut, uut!!

Love it! Täiega meeldib. Sisuga jutt ikka.

Kohe edasi!

Aitäh kõigile, kes seda kiidavad, nii hea on tagasisidet lugeda :) LittleMissy, kusjuures, tegelikult ma pole ikka veel 100% kindel, kas ta on see, keda ma hetkel mõtlen Eks ma suudan jutu käigus mitu korda ümber mõelda


Hommikul, kella ühe ajal hakkasin Balt'i maja poole sammuma. Ma tean küll jah, et kell üks pole hommik, aga ma sain üles alles keskpäeva paiku, nii et... Kui Balthasari maja nurk paistma hakkas, märkasin seal seisvat seitsmenda seeria BMW'd. Käi kanni, miks kõigil siin nii ilusad autod on? Ebalevalt jalutasin tumerohelise masinani ja seisatasin. Pidin umbes 5 minutit ootama, siis kuulsin maja poolt tulevat juttu ning teele astusid Balt ning temaga koos kutt, kes vist iga naise jalust nõrgaks võtaks. Balt lehvitas mulle ja pööras tagasi, David, nagu ma aru sain, kõndis minuni ja ulatas mulle käe
"Tervist, Cat. Ma olen David."
Naeratasin ja surusin tal kätt "Meeldiv"
Tema hallid silmad vaatasid korra mind ja siis ta pöördus
"Astugem siis minu tagasihoidlikusse sõidumasinasse..."
Ma turtsatasin, mille tagajärjel heitis ta pilgu jälle mulle, kuid istus siis autosse. Järgisin tema eeskuju.
"Millest selline turtsatus?" küsis poiss sõitma hakates
"Mees, sul on E38 ja sa ütled, et see on tagasihoidlik?"
Tema silmad puurisid minust läbi korra, nii et ma punastasin
"Tead autodest palju?"
"Ainult BMW'dest."
"Selge."
Vaikides sõitsime tallini. Kui me seal autost välja tulime, märkasin, et mulle lubatud hobune pole koplis.
David märkas kuhu ma vaatan ning sõnas
"Ta on sees. Isa on täna ära ja siis me teda väljas ei hoia kui kedagi kodus pole. Tule, ma näitan, kus ta viibib"
Kõndisin vaikides temaga koos talli poole. Kui me sinna sisse astusime, üllatas mind see vaikus ja puhtus, mis seal olid. Kutt juhatas mu ühe kaugemas nurgas oleva boksini kust mind altkulmu piilus see sama kõrb. David ulatas mulle harjad
"Puhasta ta ära, ma lähen toon varustuse."
Võtsin nii kõva kui ka pehme harja kätte ning sisenesin boksi
"Hei poiss... Mina olen Cat, hakkan sind mõnda aega piinama."
Kõrb müksas mind ninaga ja puristas korra. Alles siis jõudis mulle kohale, et ma ei tea ta nimegi. Puhastasin teda, vahepeal temaga rääkides. Selleks ajaks kui David tagasi jõudis olin juba kabjakonksuga ametis. Lõpetasin parema esikabja puhastuse ning ajasin selja sirgu.
"David kuule, mis ta nimi on?"
"Satan"
"Hmm... Väga huvitav... Kes see ajugeenius selle nime pani talle?"
"Mina."
Oh, great.
Vaikselt panin hobuse sadulasse ning läksin temaga välja.
Õuel seistes ütles David mulle, et ma läheks aedikusse ja teeks niipalju kui soovin trenni. Esialgu ta vaid jälgib kuidas me tutvume, hiljem seletab, mida võiks paremini teha.
Samm, traav läksid ilusti, kuid kui galoppi hakkasin tõstma, sain üllatuse osaliseks. Ta lihtsalt hakkas kihutama. Sõitsime mitu ringi nii, kuni lõpuks ta rahulikuks sain. Kuna ehmatus oli päris suur, jahutasin ta ära, ning viisin boksi tagasi. David astus sinna ligi, kui ma Saatanat harjasin.
"Teil nõuab aega üksteisega harjuda. Ta on paras pätt. Kui ta ükskord tööle hakkab, on ta ideaalne. Ma olen ta ise ratsastanud, peaks teadma... Millal sa jälle tuled?"
Kuulasin teda ja mõtlesin veidi
"Ma arvan, et siis kui sul aega on."
"Homme. Ja lähme maastikule. Sobib?"
Noogutasin. Natuke aega vaatasin kuidas ta õues ühe noorega tegeles, kuid siis nägin tuttavat autot tulemas.
"Homseni!" hõikasin Davidile, kes noogutas ja muigas ning võtsin siis suuna Tyleri autole. Kui sinna istusin heitsin veel viimase pilgu poisile ja raudjale, kes nüüd seisid ja meie suunas vaatasid. Hoolimata vahemaast tundsin siiani Davidi pilku ja tundsin kuidas äkitselt rahutuks muutusin...


Nii. Natuke palju hobuseid, natuke vähe midagi muud. Aga ehk elate üle

uut siis nüüd
ja siis rutu paluks (A)

Khm, David