| | Miks mina?... (Lõpetatud) |  |
|
|
| Autor | Teade |
|---|
Lammas
Fanaatik
 Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| |
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
|  Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud)  7/9/2008, 21:36 | |
| 2.
Järgmisel päeval ärkas Elisa väga järsku üles. Ta oli näinud õudusunenägu sellest kuidas Reinul õnnestus tema eesmärk.
Selle peale ärkas tüdruk üles ning oli istukil voodis. Ta vaatas toas ringi ning ei saanud aru kus ta on.
Samal ajal tuli ukse peale ka Sander.
„Kus ma olen ja kuidas ma siia sain?“ küsis Elisa kohe poisilt.
„Tere hommikust. Sa kaotasid eile tänaval teadvuse ja ma tõin su siia“ vastas noormees Elisale.
„Tere hommikust. Ja tänan“ vastas tüdruk natuke häbelikult sest ei olnud tahtnud poisiga niimodi vestlust alustada.
„Ega ma ei oleks saanud sind ju sinna jätta“ vastas Sander õrnalt naeratades.
Elisa naeratas noormehele ning tõusis siis voodist püsti. Kui ta aga seda tegi seisis ta väga ebakindlalt püsti.
„Äkki sa peaksid veel puhkama“ ütles poiss neiule ning läks tema juurde et tüdukut turvaliselt voodile tagasi aidata
„Ära puutu mind!“ ütles Elisa järsult poisile ning istus tagasi voodile.
„Vabanda… ma… lihtsalt tahtsin aidata“ ütles poiss rahulikul toonil ja taganes veidike tüdrukust mõeldes sellele mis tüdrukul selle puutumise värgiga on.
Elisa sai aru kui järsult ja ülbelt oli ta Sandriga käitunud. „Vabandust…ma…mul… lihtsalt ära puutu mind okei?“ ütles neiu ja vaatas poisile vabandavalt otsa.
„Ma küll ei mõista sind aga okei“ vastas noormes Elisaale.
„Ma võibolla kunagi seletan. Praegu lihtsal ma ei saa veel“ ütles tüdruk ning vaatas siis poisile otsa. Alles nüüd ta nägi milline poiss tegelikult on. Noormehel olid tumedad juuksed ning säravad rohelised silmad. Ta oli ka üsna lihaseline ning tüdrukust natuke pikem.
„Oki“ vastas Sander. „Hommikusööki tahad?“ küsis ta Elisalt.
Tüdruk noogutas ning hakkas ennast jälle püsti ajama.
„eieiei sina ei liigu kuhugi. Ole voodis ja oota ma tulen varsti tagasi“ ütles poiss ning lahkus siis toast kus Elisa oli.
Tüdruk naeratas ning heitis jälle voodile pikali. Ta vaatas ruumis ringi. Tuba oli väike kuid kõik vajalikud asjad mahtusid sinna ära. Toas oli voodi, kapp, kirjutuslaud (kus peal oli arvuti) ja paar riiulit ning kummutit.
Tüdruk keeras ennast ühele küljele ning sulges silmad jäädes ootama Sandri naasmist.
**
Sander samal ajal läks toast välja mõeldes ainult tüdrukule koperdas ta ka ühe tooli otsa kuid tundus seda isegi mitte tähele panevat. Ta tahtis väga teada mis saladus tüdrukul on et ta ennast puudutada ei lase.
Sellele mõeldes hakkas ta aeglaselt hommikusööki valmistama.
Ta tegi järjest võileibu valmis. Ning kui need valmis said valmistas ta ette ka kausi maisihelveste ning piimaga.
Seejärel suundus ta kandik käes Elisa toa poole. Sinna jõudes avas ta vaikselt ukse.
Ta vaatas tüdrukut kes ta voodis oli ning sai aru et Elisa magab. Sander naeratas nähes kui armas tüdruk oli kui ta magas.
Võimalikult vaikselt läks ta voodi kõrvale ning pani toiduga kandiku vaikselt kummuti peale.
„Tänan“ ütles tüdruk vaikselt ning silmi avamata poisile.
„Palun palun“ vastas noormees naeratades ning lahkus siis toast.
| |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 7/9/2008, 21:37 | |
| 3.
Tüdruk puhkas veel veidike ning seejärel vedas end istukile. Tal oli ikka väga nõrk tunne kuid siiski ei tahtnud ta enam puhata.
Nii armas mõtles neiu kui vaatas hommikusööki mis oli kandikuga voodi kõrval. Aeglaselt ja rahulikult hakkas ta seda sööma.
Peale söömist hakkas Elisa püsti tõusma et nõusi ära viia kuid samal ajal tuli ka Sander sisse ja nägi seda. „Ei ära tõuse. Sa puhka veel ma viin need ära“ ütles poiss kiiresti Elisale.
„Ei ma suudan küll“ vastas tüdruk kangekaelselt ja tõusis püsti. Ta kõndis paar kiiret sammu ning tundis kuidas ta jõud raugeb kuid siiski tahtis tõestada et ta suudab seda. Tüdruk jõudis juba ukse juurde kui sai aru et edasi ta enam minna ei suuda.
Ta pani kandiku kirjutuslaua peale mis oli ukse kõrval ja toetas ise seina vastu. Poiss nägi seda ning tahtis jälle tüdrukut aidata kuni talle tuli meelde et Elisa ei kannata seda kui poiss teda puudutab. „Kas ma nüüd võin sind aidata?“ küsis poiss ning ulatas oma käe neiu poole et too saaks sinna toetada.
Tüdruk mõtles veidike kuid jõudis otsusele et üksi ta hakkama veel ei saa. Elisa ulatas oma käe Sandrile ning oli valmis selleks et poiss ta uuesti voodile aitab.
Noormees sai vihjest aru ning pani tüdruku käe oma õlale ja võttis Elisalt ümbert kinni et teda voodile aidata.
Niimodi Sandrile toetudes jõudis neiu turvaliselt voodile tagasi.
Tüdruk tundis küll ennast ebamugavalt kui poiss tal ümbert kinni võttis kuid siiski lubas ta seda ning naeratas poisile tänavalt.
„Äkki sa peaksid haiglasse minema? Sa oled ikka veel väga nõrk ju“ ütles Sander neiule ning vaatas talle siis tõsiselt otsa.
„Ei. Haiglast helistatakse mu emale“ vastas tüdruk kindlalt. „Kas ma võiksin veel natukeseks siia jääda?“ küsis Elisa kahtlevalt. „Ma võin ise diivanil magada“ lausus ta veel naeratades ning vaatas poisile anuvalt otsa.
„ei mul pole selle vastu midagi, aga siit voodist sa veel nii pea püsti ei tõuse“ ütles Sander käskivalt.
„Kas sa elad üksi?“ küsis Elisa poisilt alles nüüd aru saades et kedagi teist polnud ta veel seal kohanud.
„Hetkel küll jh. Aga ma otsin üürilist sest mul üks tühi tuba“ vastas noormees tüdrukule.
„Kas ma võiksin mõnda aega su üüriline olla? Mul on natuke raha kh. Ma võin üüri maksta“ lausus Elisa ning vaatas siis uurivalt poissi üritades ära arvata kui vana poiss on. Talle tundus et poiss on umbes kaheksateist või üheksateist.
„Ikka võid. Ja sa ei pea maksma kui ei saa“ vastas Sander tüdukule.
„tänan. A ma tahaks sinust midagi teada saada“ ütles Elisa ning vaatas poisile naeratades otsa.
„Hmm… okei. Ma olen 18. Lõpetasin just Miina Härma Gümnaasiumi 12. Klassi. Edasi lähen Tartu ülikooli psüholoogiat õppima ja töötan kaubamajas müüjana“ vastas Sander neiule ning vaatas talle küsivalt otsa et ka tema endast räägiks.
„ma olen 16. Lõpetasin Tamme Gümnaasiumi 10. Klassi ja jooksin just kodust minema“ vastas tüdruk ning vaatas poissi.
„Huvitav elu mõnel“ ütles Sander lõbusalt. „Ma viin nüüd nõud kh ära lõpuks“ lisas noormees veel ja läks võttis kirjutuslaua pealt kandiku. Seda vedades läks poiss uksest välja.
Elisa vaatas naeratades kuidas poiss lahkus ning sulges siis silmad et veel puhata.
| |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 7/9/2008, 21:37 | |
| 4.
Elisa jäi lõpuks magama ta magas rahulikult, sügavalt ning väga pikalt. Oli hommik kui ta magama jäi kuid ta ei tõusnud ennem järgmise päeva lõunat.
Sander käis aegaajalt kontrollimas kas tüdruk magab, on teadvusete, koomas või hoopiski surnud.
Jõudnud otsusele et neiu kõigest magab jäi noormees ootama Elisa ärkamist.
Lõpuks kui Elisa ärkas avas ta nõrgalt silmad ning esimese asjana nägi Sandrit kes istus tema voodi kõrval.
„Sa oled korras?“ küsis poiss kohe Elisalt.
„Vist küll. Miks ei peaks olema?“ küsis neiu ning vaatas küsivalt Sandrit.
„sa magasid poolteist päeva maha. Ma juba mõtlesin et su peaks haiglasse toimetama“ lausus poiss ning vaatas õrna pilguga tüdrukut.
Neiu naeratas ning vaatas poissi kahtlustavalt. „Tore et ei toimetanud. Ja kas ma tõesti magasin nii kaua?“ lausus Elisa ning jäi poisi vastust ootama.
„Jh kell on juba kaksteist“ lausus Sander tüdrukule.
„ja miks sa mind ei äratanud?“ küsis neiu.
„Päriselt tahad teada?“ ütles poiss kavalalt Elisale.
„päriselt ikka“ lausus tüdruk ning mõtles sellele mida poiss vastata võiks.
„No kui sa ausat vastust tahad siis sa olid magades liiga armas et sind äratada“ vastas poiss ning vaatas korra Elisale otsa kuid pööras siis natuke häbenedes pilgu maha.
„Tänan… Ma arvan..“ ütles tüdruk ning ei osanud midagi enamat öelda. Ta vaatas kivistunud pilguga enda ette. Tema arust oli poiss küll väga tore ja heasüdamlik ja mida kõike veel. Kuid Elisa ei uskunud et ta Sandri vastu midagi enamat kui sõprus tunda võiks. Eriti veel praegu kui ta kasuisa oli sellist asja üritanud ei suutnud tüdruk ühtki meessoost isikut usaldada ega endale lähedale lasta. Kõige vähem veel suvalist poissi keda ta oli tundnd ainult paar päeva.
Palju küsimusi ja arutlusi ja fakte ja ka muid asju käis tüdruku peast läbi ning ta ei teadnud enam mida poisile veel öelda.
Sander tundis ennast seal vaikuses väga ebamugavalt. Ta soovis et oleks saanud aega tagasi keerata ning tüdrukule öeldut mitte öelda. Kuid ometi ei saanud poiss seda teha ning pidi leppima tagajärgedega.
Ta teadis et ei tohi seda kuid siiski oli ta tüdrkusse armumas.
Mul on juba tüdruk ma ei tohi nii… mul on juba… korrutas Sander endale mõttes ning üritas välja mõelda mida tema tüdruk Marleen teeks kui saaks teada et Sander on armunud hoopis mingisse võõrasse tüdrukusse keda ta vaevalt tunneb.
Nad olid seal veel pikalt ning kumbki ei lausunud sõnagi.
Lõpuks tõusis Sander püsti. Ta ei lausunud ikka veel sõnagi ning kõndis uksest välja.
„Miks just mina?“ küsis Sander endalt vaikselt ning hakkas mõtlema mida nüüd edasi teha. Ta ei teadnud küll mida tüdruk temast arvab kuid oli nüüdseks oma tunnetes tema vastu juba kindel.
„Miks mina?...“ lausus Elisa endale vaikselt. Miks just minuga sellised asjad juhtuvad küsis ta endalt veel mõttes.
Tüdruk sai aru et ta tunneb poisi vastu midagi kuid ei olnud kindel selles mis see on. Valikuid oli palju kuid ilmselt tundis ta kõike seda nii sõprust, viha, hoolivust ja ka armastust.
Selle üle mõtles Elisa veel pikalt kuid välja ta seda veel ei mõelnud.
| |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 7/9/2008, 21:38 | |
| 5.
Mõne aja pärast tõusis Elisa voodist püsti. Ta vahetas ära riided mida ta polnud isegi magamiseks ära võtnud ning läks toast välja võttes sealt kaasa ka oma asjad.
„sa võid oma toa tagasi saada“ lausus tüdruk Sandrile kes istus diivanil.
„Kuhu sa lähed?“ küsis Sander ärevalt ning kartis et kui tüdruk lahkub ei näe ta teda enam kunagi.
„Ma mõtlesin et kolin sinna vabasse tuppa“ ütles Elisa ning vaatas Sandrile otsa ootes et too talle näitab kus se tuba üldse on.
„aa“ vastas poiss ja oli rõõmus et tüdruk ei lahku.“see on seal“ ütles noormees ja osutas uksele mis oli köögi kõrval. „Ja seal on wc ning vannituba“ lausus poiss veel ning näitas käega veel ühele uksele mis oli köögi st teisel pool.
„Okei“ vastas tüdruk ning läks oma asjadega enda tuppa. Tuba oli väike ning seal ei olnud ka muud möblit peale ühe madratsi.
Elisa tõmbas ruloo eest ning pakkis oma asjad kotist välja. Tuba muutus peale seda kohe palju hubasemaks. Ta vaatas aknast välja ning nägi et väljas on väga ilus ilm. Emajõgi sillerdas ilusalt ning tänaval liikus ka natuke rahvast.
Peale seda läks tüdruk oma toast välja ning suundus otse vannitoa poole. Ta pani tähele et poiss jälgib teda kuid üritas jätta muljet et ta ei olnud seda märganud.
Vannituba oli väga korralik ning Elisa mõtles: ma ei teadnudki et poisid võivad nii puhtad ja korralikud olla.
Mõne aja pärast tuli ta sealt välja ning läks taas oma tuppa. Sealt võttis tüdruk enda tahakoti mobiili ja pani need kotti veel võttis ta kaasa oma jalanõud. Mobiilil oli tüdrukul palju Tüdruk salvestas Sandri numbri endale sisse ning tegi sellel vastamata kõne.
„Minu number. Kui midagi tarvis“ lausus tüdruk ning läks uksest välja.
Ta kõndis mööda tänavat edasi. Pöörates korra veel pilgu majale kus ta nüüd elas nägu ta aknal Sandrit kes teda jälgis.
Elisa vaatas hetkeks poisile otsa kuid seejärel pööras talle selja ja kõndis edasi.
Ta võttis kotist telefoni ning otsis sealt üles Liisa numbri.
Liisa oli tüdruku parim sõber ning ainuke keda Elisa hetkel täielikult usaldas.
Hetke mõeldes otsustas ta siiski Liisale helistada.
„Tsau“ lausus Elisa kui Liisa vastu võttis.
„Tsau. Elisa see oled sina we? Su vanemad muretsevad ennast surnuks. Kus sa oled? Mis juhtus? Mida sa tegid? Millal sa tagasi tuled?“ lausus tüdruk kiiresti vuristades
„Ma ei saa sellest telefonis rääkida. Kohtume sinu tänava nurga peal kohvikus. Ära kellegile midagi minust ütle“sõnas Elisa Liisale ning lootis et too nõustub. Ise liikus ta samal ajal sellele kohvikule järjest lähemale.
„Jah. okei. Tsau“ütles Liisa.
„Tsau“ jõudis veel Elisa öelda kui ta sõbranna juba kõne katkestas.
Tüdruk liikus kiirest kohviku poole kus pidi Liisaga kohtuma. Sinna jõudes avastas et ta sõbranna on juba kohal.
„Tsauu“ lausus tüdruk kohe kui Elisat nägi.
„Tsau“ sõnas Elisa ning läks tüdruku juurde lauda. Ta vaatas ruttu menüü üle ning tellis endale natuke süüa.
„Nii räägi kus sa olid ja mis sa tegid ja miks sa ära läksid ja nii edasi“ ütles Liisa ning ootas et Elisa rääkima hakkaks.
***
Elisa mõtles korra ja hakkas siis rääkima. „Rein üritas mind vägistada ja ma rääkisin oma emale ning tema muidugi ei uskunud ja ma jooksin ära ja ma istusin mingi maja ees ja siis tuli mingi tüüp Sander kes minuga sõbraks üritas saada ja siis ma kukkusin kokku ja siis ta viis mu enda juurde ja siis ma tulin järmisel päeval teadvusele ja siis ma olin liiga nõrk et liikuda ja siis ta söötis mind ja siis me leppisime kokku et ma jään sina elama mõneks ajaks ja siis ma jäin jäll magama ja magasin poolteist päeva ja siis täna tunnistas Sander et ma olen armas ja siis ma tulin välja“ lausus Elisa väga kiiresti.
Liisa vaatas teda suu ammuli ning ei osanud mitte midagi öelda.
„Nii. Mis mu ema teinud on?“ küsis Elisa oma sõbrannalt.
„Ta otsib sind taga ja on peaaegu kõik inimesed läbi helistanud. Politseisse ei ole ta veel millegipärast helistanud“ ütles Liisa.
„Tore. A ära kellegile ütle kus ma olen eks?“ lausus Elisa kahtlevalt.
„Muidugi mitte“ vastas Liisa oma sõbrannale.
„Tore. Kas sa tead mõnda kohta kus ma tööd saaks?“ küsis Elisa „Mul on nüüd vaja ju üüri maksta“ lisas ta veel.
„Ma olen kuulnud et kaubamajas vajatakse müüjaid kuid rohkem ma küll ei tea“ lausus Liisa.
Elisa mõtles hetke sest teadis et ka Sander töötab kaubamajas ja tüdruk tõesti ei soovinud hetkel Sandriga veelkord kokku puutuda.
„Lähme vaatame?“ vastas ta siiski ning otsustas et tasub riskida kuna koju tagasi ta mitte mingil juhul minna ei taha.
„Oki“ vastas Liisa ja tõusis püsti.
Elisa läks maksis oma söögi eest ning tüdrukud suundusid koos kaubamaja poole.
| |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 7/9/2008, 21:38 | |
| 6.
Neiud jõudsid kaubamajja. Nad suundusid koos kaubamaja osa poole sest teatavasti oli seal müüjaid vaja.
Sinna jõudes küsisid nad ühelt müüjalt kus saaks tööd ning müüja juhatas neid tagaruumidesse direktori kabinetti.
Tüdrukud mõtlesid hetke ning koputasid kabineti uksele. „sisse“ kostus ühe mehe hääl.
Nad avasid ukse ning astusid sisse direktorit tervitades.
„Mis mureks?“ küsis mees kelle nimi oli Anti nagu nimesildilt paistis.
„Me sooviks suveks tööd saada. Kas oleks võimalik“ lausus Liisa kiiresti.
Me? Moodustas Elisa hääletult oma huultega pöörates pea küsivalt oma sõbranna poole.
Liisa noogutas õrnalt ning vaatas siis jälle naeratades kaubamaja direktori poole.
„Kui vanad te olete?“ küsis mees neiudelt.
„16“ vastasid mõlemad korraga justkui ühest suust.
„Selge. Palun täitke need ankeedid ära“ lausus mees ning ulatas tüdrukute poole kaks paberit ja pastakat.
Tüdrukud võtsid neid vastu ja hakkasid kiiresti täitma.
Mõne aja pärast kui nad valmis said andsid nad ankeedid mehele tagasi ning jäid ootama et too neid loeks.
Mees alustas lugemist Elisa ankeedist. Kui see loetud võttis mees Liisa oma kuid ei öelnud ikka midagi.
Tüdrukud vaatasid äravalt kordamööda üksteist ja direktorit lootes et nad saavad tööd.
Elisa mõtles sellele et kuidas ta siis üüri ära maksab kui ta seda tööd ei saa ning Liisa mõtles sellele mida ta endale lubada võib kui ta töö saab.
Lõpuks lõpetas mees lugemise ning vaatas siis tüdrukuid. „hmm… esmaspäeva hommikul kell 8 olge siin. Tööl hakkate käima esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti kaheksast kuueni. Palka saate iga nädala lõpus tunnitasu järgi. Nüüd minge ja kohtume esmaspäeval“ lausus mees.
Tüdrukud vaatasid rõõmsalt üksteist ning ka meest. „Tänan“ ütlesid nad mõlemad direktorile ning läksid uksest välja. Ukse taga kihistasid nad natuke rõõmsalt ning lahkusid siis kaubamajast.
Nad jalutasid veel natuke Tartu tänavatel ja ka jõe ääres ning hakkasid siis mõlemad kodu poole miema.
Elisa kõndis mööda tänavat ning jõudis majani kus ta nüüd elas. Natuke ohates sisenes ta majja imestades miks on koridori uks lahti.
| |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 7/9/2008, 21:39 | |
| 7.
Elisa kõndis trepist ülesse teisele korrusele kus asus Sandri korter. Ta katsus ust ning avastas et see ei ole isegi mitte lukus.
Tuppa sisenedes nägi ta diivanil Sandrit ja mingit tüdrukut suudlemas. Tüdruk tundis südames väikest torget kuid ignoreeris seda ja läks edasi.
„Ärge laske ennast minust segada“ lausus ta suudlevale paarile kes oli hetkeks oma tegevuse pooleli jätnud.
Elisa kõndis kindlal sammul oma tuppa enam mitte ühtki pilku paarikesele pöörates.
Kui ta enda järel ukse sulges kuulis ta kuidas tüdruk Sandrilt selgitusi nõuab.
Elisa ei soovinud küll hetkel sinna tagasi minna kuid ometi oli ta sunnitud elutoast läbi minema kui suundus vetsu.
Ta kõndis kiiresti ning ühtegi sõna lausumata oma sihtmärgi poole. Ta pani tähele kuidas poiss ja tüdruk kohe vait jäid kui tema toast väljus.
Mõne aja pärast tuli Elisa sealt välja. Ta nägi kuidas Sander koheselt püsti tõuseb. „Marleen see on Elisa ja Elisa see on Marleen“ tutvustas poiss tüdrukuid omavahel.
„Meeldiv tutvuda“ laususid nad mõlemad kuid Sander tundis ära mõlema hääles veidike sarkasmi.
„Sannu ma lähen nüüd“ lausus Marleen ning tõusis püsti ja läks esikusse jalanõusi jalga panema.
Elisa jälgis seda kuidas Sander tüdrukule järgi läks. Poiss vaatas kuidas tüdruk hakkas minema ning haaras ta käsivarrest kinni. Marleen virutas Sandrile aga kõrvakiilu ning kõndis uhkel sammul minema.
Poiss vaatas veel veidike Marleenile järgi kuid seejärel pööras pilgu Elisale.
Neiu aga liikus just oma toa uksest sisse. Ta heitis seal madratsile ja vaatas lage.
Mõne hetke pärast kuulis Elisa enda uksele koputamist. „Kas võib sisse tulla?“ kõlas Sandri hääl ukse vahelt mis oli nüüd pooleldi lahti.
„Ei“ vastas Elisa külmal toonil ning ei pööranud pilku laelt. „niipalju siis selest“ pomises ta omaette kui sai aru et poiss siiski sisenes.
„mis on Sannu?“ küsis lõpuks tüdruk tibiliku häälega ning pööras pilgu Sanderile.
„ Ma tahtsin selgitada et…“ alustas poiss kuid Elisa segas vahele: „Mida sul selgitada? See on sinu korter ja sinu elu. Mina ainult elan siin“
„Marleen oli minu tüdruk“ alustas Sander selgitamist. „Näha oli jah“ pomises Elisa sarkastiliselt ning vaatas siis poisile otsa et see jätkaks.
„Oli“ rõhutas Sander ning vaatas.
„Mis teil juhtus siis?“ küsis Elisa külmal toonil mõeldes miks tema peab kuulama Sandri armuelust.
„Sina“ vastas poiss lühidalt.
„Vabandust kui ma midagi tegin aga ma ju ütlesin et ärge laske ennast minust segada“ lausus tüdruk järjekordselt natuke sarkastilisel toonil.
„Ei ega me siis selle pärast lahku ei läinud“ ütles Sander Elisale ning vaatas talle tõsiselt otsa.
„Okei“ vastas Elisa külmalt ja asus jälle lage jälgima.
„Sind ei huvita?“ küsis Sander natuke imestunult.
„Not really“ ütles Elisa ning jäi ootama mida poiss nüüd ütleb või teeb.
„aa. Igatahes jah ta oli minu tüdruk. OLI. Enam ei ole. Ja tead miks? Sest ma jätsin ta maha. Sinu pärast. Sa meeldid mulle. Okei?“ lausus Sander natuke närviliselt.
„oioi. Ja mina juba arvasin et just kui ma sisse tulin siis te suudlesite. Aga ma vist näen hallutsinatsioone. Või siis on see nii et sulle meeldib see keda parasjagu näed?“ küsis Elisa ülbelt.
„ei. See ei ole nii. Ma lihtsalt… ma ei… mõistnud seda ennem“ ütles noormees kokutades.
Tüdruk ei osanud enam midagi mõelda või arvata Ta keeras ennast teisele küljele pööratas Sandrile selja.
Poiss vaatas korra Elisat nukralt ja lahkus siis toast.
| |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 7/9/2008, 21:39 | |
| 8.
Lõpuks jäi Elisa magama. Ta ei maganud küll eriti palju kuid siiski. Hommikul kell 7 helises tüdruku äratuskell.
Ohh jhh tööle peab minema mõtles neiu ja pani äratuskella kinni. Ta pani ennast riidesse, tegi ennast korda ja läks oma toast välja.
Ta nägi Sandrit laua taga istumas. „Hommik“ lausus Elisa talle.
„Hommikust“ vastas poiss. „Kohvi?“ küsis ta ning kallas endale kohvi tassi.
„Ikka“ sõnas Elisa. Võttes endale tassi ja istudes Sandri vastu.
Nad istusid mõnda aega vaikides ja jõid kohvi.
„See et… vabanda eilse pärast… ma… ma ei teadnud mida räägin“ lausus noormees lõhestades pika vaikuse.
„Jajah“ sõnas Elisa ning vaikis siis jälle.
„Sõbrad?“ küsis Sander kahtlevalt ja vaatas tüdrukule otsa.
„Sõbrad“ kinnitas Elisa naeratades.
Peale seda rääkisid nad igasugustest asjadest. Nad naersid palju ja lihtsalt olid sõbrad. Elisa mõistis kui vabalt ta tunneb ennast poisi seltskonnas keda ta ei olnud isegi veel nädal tundud ning see hirmutas teda veidike kuid siiski oli tal väga lõbus.
Varsti otsustas Elisa kella vaadata.
„Oioi ma pean viie minuti pärast tööl olema“ lausus ta ning tõusis kiiresti lauast püsti. Ta võttis oma asjad ning väljus uksest sellise kiirusega et Sander jäi talle tummalt järgi vaatama.
Mist töö? Ta käib tööl? Ta jääb hiljaks? Kus ta tööl käib? Miks ta pidi just nüüd tööle minema? Keerlesid poisi peas küsimused millele ta vastust ei teadnud. Siiski istus ta rahulikult edasi ja hakkas ka ennast tööle sättima
**
Elisa jooksist trepist alla ning mööda tänavat kaubamaja poole. Juba esimesel päeval hiljaks mõtles ta ja jooksis nii kiiresti kui suutis.
Ta jõudis üsna ruttu ka kohale ning läks kohe direktori kabineti juurde.
Seal taga nägi ta seismas juba Liisat ta vaatas ruttu kella mis seal seina peal oli ning nägi oma suureks rõõmuks et kell näitas alles ühe minuti pärast kaheksat.
„Mis sa tulid maratonilt we?“ küsis Liisa ning vaatas jooksust hingeldavat Elisat.
„peaaegu“ lausus tüdruk lühidalt ning suutis hingeldamise lõpetada.
Sellel hetkel tuli kabinetist välja ka kaubamaja direktor.
„nii väga hea, mõlemad olete siin. Võtke homseks kaasa oma pildis et saaks teha magnetkaardiduste avamiseks ja ka muuks.“
Tüdrukud noogutasid mõlemad ning jäid ootama mis edasi saab.
„Teised tulevad kella poole üheksast ning järmistel päevadel ka teie. Poe avame täpselt kell üheksa.“ Lausus mees neile.
„Mine näita neile kus mis ruumid on“ lausus ta oma sekretärile kes tõusis püsti.
Neiud vaatasid kuhu naine hakkab minema ning järgnesid talle vaikides.
Naine näitas neile paljusi ruume ning seletas ka nende otstarvet. Tüdrukud said ka teada et nemad peavad hakkama töötama riietusruumide juures kus nad hakkavad numbreid jagama ning riideid ära panema.
Vähemalt saame me koos töötada mõtlesid mõlemad tüdrukud kuid ei lausunud sõnagi.
Peale kogu seda ringi luusimist oli kell juba peaaegu pool üheksa. Nad liikusid tagasi direktori kabineti juurde kus mees neid juba ootas.
„töötate kella kolmeni siis tuleb teine vahetus. Kell 12 on pool tundi lõuna. Tunnitasu on 25kr. See peaks kõik olema. Kui midagi on küsige teistelt või Liinalt“ lausus mees ning viimase nime ütlemise ajal osutas naisele kes oli neile maja tutvustanud.
„Kui küsida tohib siis millal palka saab?“ esitas Liisa küsimuse ning ootas et mees vastaks.
„Ahjaa. Iga nädala alguses. Head töötamist“ sõnas ta ja ootas siis et tüdrukud lahkuksid.
Neiud vaatasid üksteisele otsa ning lahkusid siis ruumist. Nad läksid istusid ühele diivanile mis koridoris oli ning jäid ootama hetke millal teised saabuvad. Mõned inimesed olid juba kohal ning istusid samuti diivanitel kuid mõned askeldasid müügiruumis.
Seejärel nägi Elisa, et uksest siseneb tuttav kuju. Ta vaatas poissi ning oli üsna üllatunud kuid samas ka rõõmus ja kurb.
„uuu. Kõik poisid siin võiksid nii kenad olla“ sosistas Liisa Elisale kui Sander neist möödus.
„jajah“ lausus Elisa ning vaatas siis poissi kes istus neile üsna lähedal ning kellel olid suured paksud prillid, kes oli täielik luukere ning ta nahk oli lubivalge.
Ka Liisa nägi poissi keda Elisa märkas kuid tema ei suutnud tagasi hoida ja hakkas kõva häälega naerma.
Kõik vaatasid nende poole kaasaarvatud Sander kes oli istunud neist natuke maad eemale.
Liisa naeris ikka edasi ning osutas sellele tüübile kelle üle ta naernud oli et inimesed saaksid aru miks ta naerab.
Teised aga vaatasid talle veel arusaamatu näoga otsa kui enne ning Liisa lõpetas naermise sest tal hakkas juba liiga mark.
Ka Elisa vaatas Liisat kuid vahepeal jälgis ta ka silmanurgast Sandrit kuigi seda tegi ta lõpuks juba alateadvikult.
Ka Liisa märkas et Elisa poissi jälgib ning muigas selle peale.
Lõpuks oli neil aeg ka avada. Tüdrukud läksid kahekesi riietuskabiinide juurde ning Sander läks kassasse.
Poiss vaatas üsna tihti Elisa poole ning seda tegi ka tüdruk kuid siiski nende pilgud kohtusid harva.
Liisal ja Elisal oli väga lõbus ning nad said palju naerda ja lõbutseda isegi samal ajal kui nad tööd tegid kuid siiski ei rääkinud Elisa midagi Sandrist.
Varsti oli neil aeg juba lõunale minna.
| |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 7/9/2008, 21:40 | |
| 9.
„Ta meeldib sulle eks?“ küsis Liisa Elisalt lõunalauas ning suunas seda öeldes pilgu Sandrile kes istus neist mõni laud edasi.
„Sander? No kamoon ma tunnen teda alles paar nädalat“ lausus Elisa kuid sai järsku aru et ta oli liiga palju infot andnud.
„Ta nimi on Sander?“ küsis Liisa imestunult. „ja kuidas sa teda juba paar nädalat tunned?“ küsis tüdruk veelgi rohkem imestunult.
„ehee, jh. See on see sama tüüp kelle juures ma elan“ sõnas neiu ning lootis et Liisa rohkem küsimusi ei esita.
„see on se sama tüüp kellele sina meeldid?“ küsis Liisa veelgi rohkem imestudes.
„Jh. Täpselt see sama“ vastas Elisa ning saatis ühe pilgu Sandrile. Poiss vastas sellele.
„Mida sa siis ootad?“ küsis Liisa neiult ning vaatas teda ja Sandrit. „Mine tema juurde ja ütle et ta meeldib sulle“ lisas tüdruk veel.
„kust sa võtad et ta mulle meeldib?“ Küsis neiu ning vaatas imestunud pilguga Liisat.
„No kamoon seda on juba su näost näha. Sa ju vaatad koguaeg teda ja naeratad“
„Ma teen seda?“ küsis Elisa sest isa ta küll seda tähele pannud ei olnud.
„teed seda? Sa ainult seda teedki ju“ sõnas Liisa naerust turtsudes.
Seepeale tüdruk punastas veidi ning sõi oma lõunasööki edasi.
„a kle kas mu ema on kh midagi sinult uurinud?“ küsis Elisa järsku ning jäi sõbranna vastust ootama.
„äää… njh. Ta on miljon ja üks korda helistanud ning paar korda sind ka minu juures otsimas käinud. Sa peaksid midagi tegema. Ma ei jõua lõpmatuseni kh valetada“ vastas Liisa ja jäi siis natuke mõttesse.
Ka Elisa hakkas mõtlema mida teha kuid midagi välja mõtelda ei suutnud nad kumbki.
Varsti sai lõunapaus läbi ning tüdrukud läksid tagasi tööle. Järjekordselt jälgis Elisa pidevalt Sandrit nig Liisa irvitas selle üle.
Töö läks väga lõbusalt ning jutukalt ja ka aeg lendas tänu sellele väga kiiresti.
Tundus nagu oleks nad töödanud alles paar minutit kui oligi juba tööpäev läbi.
Neiud läksid üksteisest lahku ning suundusid mõlemad enda kodu poole.
Kui Elisa hakkas juba minema kuulis ta kuidas keegi teda selja tagant hõikab.
Tüdruk pööras ennast ümber ja nägi et see on Sander. Neiu ootas poisi järgi ning nad hakkasid vaikides kodu poole minema.
„Sa töötad nüüd kh seal?“ küsis Sander mõne aja pärast.
„Jp. Millegiga on mul vaja ju üüri maksta“ sõnas tüdruk.
„aa“ vastas noormees lühidalt ning ei osanud enam midagi öelda.
Nad vaikisid mõnda aega kuid siis alustas neiu arglikult rääkimisega: „ et see mis eile õhtul juhtus… ma tahtsin vabandada… ma ei oleks tohtinud nii ülbe olla eriti veel sinuga kes sa mind nii palju aidanud oled.“
„Ei ole midagi ma ei oleks tohtinud nii pealetükkiv olla“ lausus Sander ning punastas veidi tuletades meelde eelmist õhtut.
„eiei see oli minu süü aga ma käitusin nii sest olin armukade“ ütles Elisa arglikult ning mõtles igasuguseid hulle Sandri käitumisviise välja.
Noormees aga oli täiesti vait ning vaatas suurte silmadega tüdrukut. Ta mõistis tänu neiu pilgule et too oli seda täiesti tõsiselt mõelnud.
Seejärel otsustas Sander, et ta lepib sellega ning on lihtsalt õnnelik.
Poiss liigutas õrnalt enda käe Elisa käe juurde. Tüdruk sai sellest julgust ning võttis poisi käest kinni.
Nii, käsikäes ja õnnelike nägudega sammusid nad koos kodu poole.
| |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 7/9/2008, 21:41 | |
| 10.
Mõne aja pärast jõudsid nad koju. Mõlemad olid õnnelikud ning naeratasid pidevalt.
Nad ostusid diivani peale ja vaatasid televiisorit.
Elisa tundis ennast küll väga ebakindlalt sest Sander istus talle väga lähedal. Võibolla isegi liiga lähedal kuid siiski lubas tüdruk seda.
Järgmisel hetkel tajus Elisa kuidas Sander talle järjest läheneb. Tal tekkis kartus, et poiss tahab teda lihtsalt ära kasutada nagu Reingi.
Selle peale hüppas Elisa diivanilt püsti. Tal jooksid külmavärinad üle naha ning tal tekkis tunne, et ta tahaks sealt võimalikult kiiresti minema saada.
Siiski jäi ta sama koha peale nagu oleks ta sinna kinni naelutatud.
„Miks?“ küsis Sander õrnalt ning vaatas arusaamatu näoga tüdrukule otsa. Ta mäletas häguselt, et tüdruk oli talle öelnud, et see mis teda segam on üks asi minevikust, kuid rohkem ei olnud tüduk sellest rääkida soovinud.
Elisa vaatas noormehele otsa. Märgates ta pilgus hoolivust ja heasüdamlikust ja õrnust ning mis kõige üllatavam ka siirast armastust istus neiu tagasi Sandri kõrvale.
„Mäletad ma ütlesin sulle, et see mis mind kodust ära jooksma pani oli midagi seotud minu läheduse kartusega?“ küsis tüdruk ja vaatas Sandrile otsa.
„jaa…“ lausus poiss ning jäi ootama, et tüdruk edasi räägiks.
„ asi on selles, et minu… kasuisa… Rein“ alustas neiu kogeledes „ ta üritas mind… vägistada“ lõpetas Elisa ning pingutas kõvasti, et endale seda hetke enam mitte meelde tuletada.
Sander vaatas väga (kusjuures vägaväga) suurte silmadega neiule otsa.
„nii… seda ma nüüd küll välja ei kannata“ lausus Sander ning tõusis diivanilt püsti.
Ta tõmbas ka Elisa endaga kaasa ning nad suundusid koridori. Poiss pani väga kiiresti jalanõud jalga ning ootas, et ka tüdruk seda teeks.
Mõne aja pärast jõudsid nad tänavale.
„kus su kodu on?“ küsis Sander Elisalt väga vihase häälega. Nüüd nägi tüdruk noormehe silmades kõvasti viha ja ärritust.
„järgmisel tänaval maja number 14“ lausus neiu.
Sander haaras selle peale Elisal käest ning hakkas teda edasi vedama.
„aiiiiiiiiii!“ karjus Elisa kui tugev haare ta käest kinni võttis, kuid poiss vedas teda ikka edasi.
„LASE LAHTIII!!!“ karjus tüdruk veel, kuid noormes eiras ka seda karjet.
„Sa teed mulle haiget“ lausus neiu õrnalt ning üle ta põse voolas pisar.
Selle peale pööras Sander tema poole. Alles nüüd oli ta mõistnud mida ta tegi. Poiss nägi Elisa silmades kartust ning ta teadis, et tema tegu võis olla hirmuäratav.
„ma… ei … ma ei tea mida ma tegin, aga ma sain selle tüübi peale lihtsalt nii vihaseks“ sõnas Sander õrnalt.
„ma tean see ei vabanda minu käitumist, aga siiski.“ Lausus poiss „ tule minuga kaasa. Ma tahan näha selle tüübi nägu kui mina koos sinuga sinna ukse taha ilmun“ jätkas noormees ning ulatas oma käe Elisa poole.
Tüdruk mõtles mõni hetk selle peale ning võttis siis poisi käest kinni.
„Aga lähme kiiresti“ ütles neiu ning hakkas kodu poole jooksma. Ta lootis, et suudab Reinuga vastamisi seista, kuid teadmine, et Sander teda toetab andis talle julgust juurde.
Sander naeratas ning jooksis siis kiiresti Elisale järgi.
Paari minuti pärast olid nad tüdruku maja ees. Neiu hingas sügavalt sisse ning koputas siis maja uksele.
Nad kuulatasid ning said aru, et sammud lähenevad uksele.
Uks avati ning avas seisis üks mees. Sander virutas talle tugevasti ning mees oigas valust.
Elisa toksis poissi õlale ning sosistas talle siis: „ää… see on minu pärisisa“
Noormees vaatas ehmunult meest ning hakkas kõiksugu vabandusi välja purskama.
„Vabandust ma arvasin et te olete…. Rein“ lausus ta lõpuks.
Selle peale hakkas mees naerma. Sander manas näole hädise naeratuse ning vaatas siis kordamööda meest ja Elisat.
„Mina olen Martin“ tutvustas mees ennast ning surus siis Sandriga kätt.
„Isa? Mida sa siin teed?“ küsis Elisa kahtleval ning vaatas Martinile otsa.
„Mida ma siin teen? Sina ju jooksid ära. Ja ema hakkas sind uskuma ja Rein tunnistas kõik üles ning läks vanglasse. Ja mis veel uudist, et su ema ja mina oleme jäle koos ning sa saad endale õe või venna.“ Sõnas Martin kiiresti.
„ ja kõik see juhtus vähem kui kahe nädalaga?“ küsis neiu väga üllatunud tooniga
„ehehh“ lausus mees ning noogutas. „Igatahes kust sa selle jõujuurike välja tõmbasid?“ küsis Martin Elisalt ning vaatas kordamööda tüdrukut ja Sandrit.
Neiu turtsatas korra lõbusalt ning vastas siis: „Küll sa kõigest kuuled“
„Jajah. Tulge sisse“ sõnas mees ning tuli ukse eest ära. Sander ja Elisa läksid sisse ning muidugi nägid nad seal tüdruku ema. See hakkas rõõmust kargama ning muidugi ka kohe igasuguseid küsimusi esitama.
**
Mõne aja pärast väljusid Elisa ning Sander majast. Mõlemad olid head ja paremat täis topitud ning õnnelikud.
Neil oli neiu vanematega jäänud kokkuvõte et suve lõpuks kolib Elisa tagasi koju kuid niikaua on veel Sandri juures. Muidu oleks vanemad hakanud vastu vaidlema kuid antud hetkel olid nad niigi õnnelikud, et Elisaga midagi juhtunud ei olnud.
„Vanemad“ ütles tüdruk selgitavalt, kui pani tähele poisi kahtlast pilku.
„jajah. Saan aru“ lausus Sander ning vaatas siis Elisale õrna pilguga otsa.
„Millal ma sinu vanematest kuulda saan?“ küsis neiu lootuses, et ka poiss midagi räägib.
„selleks on meil veel terve suvi või igavik aega“ sõnas noormees ning lähenes Elisale.
Seekord neiu teadis, et tal pole enam mingit mõtet puigelda kuna kogu ta hirm oli kadunud ning see oli ka, mida ta sel hetkel kõige enam soovis.
Nad suudlesid keset pimedat tänavat ning olid mõlemad selle üle õnnelikud.
Käsikäes hakkasid nad vaikides kõndima oma kodu poole. Vähemalt sel hetkel. See mis edasi saab neid ei huvitanud. Peaasi, et nad oleks teineteisel olemas.
The end:D
| |
|
| | |
SixxBitch
Kärameister
Postituste arv : 1036
Age : 30
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 10/9/2008, 12:00 | |
| Awww...  Nii armas jutt oli! :) | |
|
| | |
Keiti
Libelobasulg kõrva taga
Postituste arv : 3579
Age : 30
Asukoht : Teispoolsuse 666.
| |
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 20/3/2009, 19:09 | |
| Tubli oled siis:D
Tegelikult on tore teada, et keegi vähemalt veel loeb neid...vahepeal mõtlesin juba kõik ära kustutada:D | |
|
| | |
Diana.
Maailmapäästja
Postituste arv : 791
Age : 29
Asukoht : Rakvere.
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 20/3/2009, 19:51 | |
| Tõsiselt armas lugu!
Sander oli nii armas noo. Mul võttis vahepeal meele härdaks...
Ainult see tundus väheke utoopiline: "... Ja ema hakkas sind uskuma ja Rein tunnistas kõik üles ning läks vanglasse. Ja mis veel uudist, et su ema ja mina oleme jäle koos ning sa saad endale õe või venna.“
Aga noo, kui see vahelt ära jätta, siis oli super ! :) | |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 20/3/2009, 19:54 | |
| on vist jah kahtlane:D
aga tegelikult ise pole ma selle jutuga eriti rahul niiet ma tean et kahtlasi kohti on siin küllaga. | |
|
| | |
Miley Cyrus
Skisofreenik
Postituste arv : 747
Age : 30
Asukoht : Ühes kohas, mida keegi ei tea ega leia :)
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 21/3/2009, 15:49 | |
| | |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 21/3/2009, 16:30 | |
| Ja kui küsida tohib siis miks? | |
|
| | |
Miley Cyrus
Skisofreenik
Postituste arv : 747
Age : 30
Asukoht : Ühes kohas, mida keegi ei tea ega leia :)
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 21/3/2009, 16:35 | |
| | |
|
| | |
Lammas
Fanaatik
Postituste arv : 1119
Age : 30
Asukoht : Lalalalambamaa
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) 21/3/2009, 16:37 | |
| Ahah. Vabandust, et ma pärisin, aga ma lihtsalt tahtsin teada mis inimestele selles jutus ei meeldi, et ennast edaspidi parandada. | |
|
| | |
Sponsored content
| | Pealkiri: Re: Miks mina?... (Lõpetatud) | |
| |
|
| | |
| | Miks mina?... (Lõpetatud) | |
|
