Kelgukoerad

No eks ma kirjutan.
Äkki on sul oma soovitusi, mis jutte sa edasi tahaks lugeda?

Kui sul endal on lõpetamatta, miks sa siis teistega õiendad??????XD
Pole eriti aus või mis?:DXD

No praegu ma tegelen selle Kelgukoertega ja kui see lõpetatud, või kui keegi teistele juttudele mõne parema kommentaari lisab, siis on plaanis ka need teised lõpetada:)

Jälle uus!!

Kelk läks Riinaga kaasa.
Nad suundusid vanalinna poole. Arthur oma kärus lalises ja terve tee oli vaikus.
“Me oleme kohal.”
Lausus Riina, kui nad olid jõudnud, suure vanalinna korteri juurde.
“See?”
Riina noogutas ja ütles
“Jah, see. Mine sisse!”
Mati aitas, Riinal käru sisse viia ja leidis, et vanaisa olla on päris hea.

***
Kõsta sõitis mööda maanteed. Ta oli Posti ja Felixi koju viinud, et jõuda ise koju poole varem.
Ta keeras auto valge maja juurde. Lapsed olid laagris ja Kalle, võis tunda ennast vabalt.
Ainuke, kes majas veel oli, oli Elviira.
Aga tema oli, tavaliselt, suhteliselt vaikne.

***
Post istus teleka ette. Poiss oli käima pannus, oma lemmikvideo ja vaatas seda
“Felix?”
Felix keeras näo, oma isa poole ja küsis
“Mis on issi?”
“Kas ma võiksin uudiseid vaadata?”
Poiss noogutas ja lülitas, puldist DVD kinni.

Tuli jälle lühike osa, aga te teate, et pikad osad, on minu jaoks hell teema:):):)

vIIMANE OSA.
Palun andke teada, kas teen veel ühe juhtumi või lõpetan selle jutu. Ise oli kavas see jutt lõpetada. Aga kui soovijaid on rohkem, siis võin seda kah teha.

Kelk jõudis tööle. Kabinetis olid vaid arvuti, portfell ja kaustikud. Ta istus toolile ja ohkas.
Ta oli väsinud. Ta ei saanud seda umber lükata, kuid siiski pidi ta tool olema.
Mati astus kabinetist välja ja pööras pea lahkamisruumi poole.

***
Olaf vaatas imestusega ukse poole. Kelk polnud kunagu siin käinud.
“Noh, kas arvad ikka veel, et selle mehe ema on süüdlane?”
Olaf raputas pead
“Mitte mina, vaid masin, mis kontrollib sõrmejälgi.”
“Hei, oodake! Ma leidsin midagi. Nööp. Ma unustasin selle täiesti. See leiti põllult, mehe kõrvalt.”
Kelk heitis pilgu nööbile ja ütles
“Selline saab olla vaid mehe naisel.”

***
Post oli Kelgult kõne saanud ja ootas nüüd kontori ees Kõstat.
Eemalt ta tuligi
“Noh, kas said ka kõne? Miss a ootas, kobi autosse, mida kiiremini teeme, seda rutem same mõrvari kätte.”
Kalle oli täna pahas tujus.

***
Nad jõudsid suure, rootsipunase maja ette.
“Oled kindel, et nad Rootslased ei olnud?” Post püüdis niivõrd tähtsal hetkel nalja visata.
“Post!”
Nad koputasid uksele ja uksele tuli vastu tüdruk.
“Tere, kas ema on kodus?”
Tüdruk noogutas ja hüüdis toa poole
“Emme, sulle on külalised!”
Post naeratas.
Naine, kes tuli oli umbes 30-ndates. Ta kandis teksapükse ja pulloveri.
“Jah? Kas olete midagi avastanud?”
Mehed noogutasid ja astusid sisse.
“Me leidsime teie mehe surnukeha kõrvalt põllult, nööbi. Ja oleme kindlad, et teil on see nööp puudu.”
Naine imestus.
“Oh, ma ei suuda enam. Ma räägin kõik ära.” Ta istus diivanile ja alustas
“Meil oli Kallega sellel õhtul tüli. Ta nõudis, et ma maja maha müüksin ja temaga ära koliksin. Ma olin vastu, sest lastel on siin kool ja lasteaed.
Kalle tuli mulle aina lähemale ja lõpuks lõi mind vastu nägu. Ta vabandas ja käskis mul vastu lüüa. Ma loin ja tal hakkas ninast verd tulema. Siis ta läks ja pani jääd sinna peale. Samal ajal võtsin mina köögist tooli ja loin sellega talle pähe. Mõtlesin, et look oli õnr ja lohistasin ta suure vaevaga põllule. Sinna ma ta jätsin.”
Post vaatas naist ja lausus
“Te olete arreteeritud, süüdistatuna oma mehe mõrvas.”
“Kutsu nende kahe lapse vanaema Kõsta.”

LÕPP