2011.

1.


Pealkiri: Wõlukunst

Autor: Angie Sage

Lehekülgede arv: 459

Sisu: Septimus Heap, seitsmenda poja seitsmes poeg, kaob oma sünniööl, kui ämmaemand on ta surnuks tunnistanud. Selsamal ööl leiab Septimuse isa Silas Heap koduteel lumest tekki mähitud lapse – kannikesekarva silmadega vastsündinud tüdrukukese. Ja selsamal lumisel ööl saab Marcia Overstrand ebatavaliseks võluriks.
Heapid võtavad väikese tüdruku enda juurde, panevad talle nimeks Jenna ja kasvatavad teda nagu oma last. Aga kes on see müstiline väike tüdruk ja mis juhtus tegelikult nende armastatud poja Septimusega? Kümme aastat hiljem tuleb välja, et need sündmused ei olnud sugugi juhuslikud. Heapide elu muutub tundmatuseni ja nad haaratakse uskumatutesse seiklustesse. Mäng käib elu ja surma peale...

Minu arvamus: Kui tavaliselt on võlurijutud minu jaoks alguses nii igavad, siis see ei olnudki nii väga. Juba algusest peale lugesin suure huviga ning ootasin, mis edasi saab. Mõned kohad olid minu jaoks pisut liiga ettearvatavad, nagu see, kes Jenna ja Poiss 412 tegelikult olid. Sai nagu liiga kiiresti selgeks. Peale selle oli raamat üpriski humoorikas.

Hinne: 7/10


2.


Pealkiri: Põrmust oled sa võetud

Autor: Jennifer Armintrout

Lehekülgede arv: 334

Sisu: Vampiiri eksistents on pidev elu ja surma vaheline seisund. Kui mind alles sigitati, siis pidin muretsema üksnes enda elu pärast. Nüüdseks olen sattunud lahingusse terve inimrassi säilitamise nimel - ja kaardid on kahtlemata minu vastu.
Vabatahtliku Vampiiritapjate Liikumise peakorter on hävitatud ja nende lemmikõudus Oraakel on ula peal. Ta ei löö millegi ees risti ette, et maailma vampiiride paradiisiks muuta, isegi kui see tähendab, et ta peab aitama Hingedeõgijal jumalaks saada, ja rakendab tolle väge oma kurjade kavatsuste elluviimiseks.
Kompott iidsest vampiirist, verejanulisest jumalahakatisest ja minu endisest isandast, kes hetkel inimnahas tegutseb. Laske tulla. Parim koletis võitku!

Minu arvamus:

Spoiler:

Hinne: 9,5/10

Haige olles jõuab nii mõndagi lugeda.



3.


Pealkiri: Kõigi hingede öö

Autor: Jennifer Armintrout

Lehekülgede arv: 334

Sisu: Olen jõudnud murdumispunkti. Mind ei saa enam keegi peatada. Et Hingedeõgija on juuksekarva kaugusel jumalaks saamisest, siis tuleb mul teha lõplik otsus, isegi kui see tähendab loobumist kõigest, mida armastan. Isegi kui see tähendab elu kaotamist.
Minu käsutuses on ohtralt väge, ka sellist, mille olemasolust mul aimugi ei olnud. Ent võrreldes elavate surnute armeega, mille Hingedeõgija on kokku ajanud, on see tühine. Aeg on otsakorral.
Öeldakse, et hea võidab alati kurja väe. Loodetavasti on see tõsi, sest šansid ei ole meie poolt, kuid maailma saatus lebab meie kätes.

Minu arvamus: Mis ma oskan öelda - järjekordne suurepärane osa "Veresidemete" saagast. Seekord küll muidugi viimane, mis on niii kurb. Mis seal ikka, alati saab hea asi otsa.
Selles raamatus käis Carrie mulle vahest ikka kohutavalt närvidele. Kõiges. Ma ei mäletagi täpselt miks, kuid ta lihtsalt oli kuidagi nii tüütu vahest : D Ja mulle meeldis lõpplahendus. Väga meeldis.

Hinne: 10/10


4.


Pealkiri: Läänerindel muutusteta

Autor: Erich Maria Remarque

Lehekülgede arv: 181

Sisu: „Läänerindel muutuseta” on kindlasti üks ajaloo kuulsamaid sõjavastaseid romaane. See on ühe „tundmatu sõduri” jutustus Flandria kaevikutest Esimese maailmasõja päevilt, milles kajastuvad sõjaaja koledused, elu tule all, lõputu ootamine kaevikutes ja võõrdumine kodustest. Kuigi sõdurite mällu talletuvad ka mõned eredamad sündmused, ei ole selles loos siiski heroismi ega seiklusvaimu, vaid ainult sügav reedetuse ja kibestumuse tunne, mis varjutab iga sõja läbi teinud põlvkonna elu.

Minu arvamus: Nagu ikka, ei meeldi mulle kohustuslik kirjandus ja selle raamatu puhul on sama. Kuigi see on isegi talutavam, kui mõned eelmised. Sessuhtes, et kõik see sõja värk ja kuidas omavahel läbi saavad.. See kuidagi nagu.. mõjub. Või ma ei tea. Üldiselt läks see mulle ka üsna südamesse, mis on väga suur ime, sest tavaliselt mind raamatutes ja filmides olevad surmad ei heiduta. Kuid sellepuhul. Kiiduväärt.

Hinne: 5/10


5.


Pealkiri: Keha

Autor: Stephenie Meyer

Lehekülgede arv: 752

Sisu: Melanie Stryder keeldub haihtumast. Meie maailma on vallutanud seninägematud vaenlased. Inimesed muutuvad nende sissetungijate kestadeks, nende meeled allutatakse, sellal kui kehad jäävad puutumata ning jätkavad oma elu pealtnäha endiselt. Enamik inimkonnast on alistatud. Kui Melanie, üks vähestest allesjäänud mässajatest, kinni võetakse, on ta kindel, et see on tema lõpp.
Rändajat, sissetunginud “hinge”, kes sai Melanie keha, hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad emotsioonid, mälestused. Aga üht probleemi ei osanud Rändaja oodata: et tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast.
Rändaja uurib Melanie mõtteid, lootes avastada allesjäänud inimvastupanu asukohta. Selle asemel täidab Melanie Rändaja mõtted kujutluspiltidega mehest, keda Melanie armastab – Jaredist, end ikka veel varjavast inimesest. Võimetu end oma keha ihalustest eraldama, hakkab ka Rändaja igatsema mehe järele, kelle leidmine on talle ülesandeks tehtud. Kui Rändajast ja Melaniest saavad väliste jõudude mõjul vastu tahtmist liitlased, alustavad nad ohtlikke ja ebakindlaid otsinguid, et leida mees, keda nad mõlemad armastavad.
Stephenie Meyer, üks meie aja kõige vastupandamatuid kirjanikke pakub paeluva ja unustamatu romaani armastuse järjekindlusest ja inimlikkuse olemusest.

Minu arvamus: Sain ka siis selle kuulsa Meyer'i eraldiseisva jutu ka loetud ja üksainus sõna - vau. Võinoh, see pole isegi sõna, aga niivõrd üllatav oli see jutt. Midagi totaalselt.. teistmoodi. Kõik see, tulnukad või mis iganes need ka ei oleks. Ja mulle meeldis väga, et peategelane ei olnud inimene, vaid üks neist. See oli ühteaegu nii veider kui ka niivõrd hea, et ma lihtsalt ei suutnud end sellest eemale tirida. Lehekülgede arvu peale vajus mule juba suu lahti, kuid ma lugesin selle nelja päevaga läbi ja see oli imestus missugune : D. Üldiselt, mulle meeldib, kui jutus armastust on ja ma olin algusest peale nö Ian'i poolt ning kui lõpuks tuli välja, et Wanda teda siiski armastab, olin ma niii rõõmus. : ) Jared oli.. tõbras. Võinoh, hiljem küll mitte, kuid üpris pikka aega minu arust küll. Taktitundetu. Ja siis, kui lõpus Wanda end ära tappa lasi, olin ma tõesti meeleheitel. A'la 'miks ta nii tegi?!?'. Ma ei tea, kas see on haiguse süü, kuid nii mõnelgi raamatul olen ma lihtsalt täiega kaasa elama hakanud : D. Ja siis, kui nad siiski Wanda kusagiel teisse kehasse panid, tuli kohe kergendusohe. Samas oli mul veider mõelda, et ta nüüd nagu noor tüdruk on. Vana see Ian seal oligi?

Hinne: 10/10

6.


Pealkiri: Hea sadam

Autor: August Mälk

Lehekülgede arv: 310

Sisu: August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan «Hea sadam». Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis. Vanemateta jäänud Juulius ja tema õde leiavad endale uued kodud ning nende teed viivad lahku. Juuliuse võtab enda juurde Taavi, kes on lahke, ent veidi viinalembene mees. Nagu iga algus, nii on ka Juuliuse kohanemine uues kohas raske. Aga poiss ei anna alla, teeb tööd ja saab lõpuks teada, milline on tõepoolest üks hea sadam.

Minu arvamus: Algul tundus isegi huvitav, kuid siis muutus täiesti igavaks ja siis jälle pisut nagu paremaks.. Kokkuvõtteks ei meeldinud. Taaskordne kohustuslik kirjandus, mis on täielik uina-muina.

Hinne: 4/10

7.


Pealkiri: Pride and Prejudice

Autor: Jane Austen

Lehekülgede arv: 128

Sisu: Jane and Elizabeth Bennet are the oldest of five sisters in need of husbands, but it isn't easy to find the right man. Are Mr Bingley, Mr Darcy and Mr Wickham all that they seem? Will pride and prejudice ever be defeated in the search of true love?

Minu arvamus: Esimene inglise keelne raamat, mida ma eales lugenud olen (seep ka inglise k pealkiri ja sisu) ning peab mainima, et alguses polnudki nii kerge : D. Ma küll oskan inglise keelt hästi, kuid polnud varem harjunud sellise asjaga ja lugesin nii, nagu ma tavaliselt loeksin midagi väga igavat. Õnneks mingil ajal ma harjusin siiski ära ning lugesin seda nagu tavalist raamatut, mis on eesti keeles. Ja muidugi mulle meeldis. Kuigi mul oli koguaeg pilt selle filmist ees ning tänu sellele ei suutnud ma oma peas ise tegelaste välimusi välja mõelda. Aga jah, mis ma oskan öelda - väga armas armastuslugu. : )

Hinne: 8/10

8.


Pealkiri: Paari pandud härra õigega

Autor: Marie Ferrarella

Lehekülgede arv: 200

Sisu: Pärast seda, kui Kate Manetti valitud prints konnaks osutus, sai tema elu olulisimaks osaks töö. Ta ei tahtnud uut suhet luua, eriti mitte kliendiga ning kindlasti mitte mehega, kelle oli talle ette söötnud tema kosjasobitajast ema. Siis aga tuli ta ellu pangajuhataja Jackson Wainwright, kes vajas advokaati... Ja mehe seksikas naeratus pani Kate´i meelt muutma...

Edukas Jackson teadis, kuidas oma tahtmist saada. Ta teadis ka, mida tähendas kallima kaotamine. Ent ta ei suutnud end tagasi hoida armumast kaunisse ja kangekaelsesse naisesse. Nüüd oli mees valmis kõigeks, et võita Kate´i usaldus ning näidata, et nad on teineteise jaoks loodud.

Minu arvamus: Noh, mis seal ikka arvata.. Kuna ma selline armastujuttude fänn olen, siis ega seegi sugugi halb ei olnud ning oli täitsa huvitav lugeda. Nad tegid ka minujaoks head huumorit - sarkasmi! Ja Kate' vend oli ka lahe.

Hinne: 7,5/10

9.


Pealkiri: Rehepapp

Autor: Andrus Kivirähk

Lehekülgede arv: 200

Sisu: Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.

Minu arvamus: Noh, igatahes parim kohustuslik kirjandus selle õppeaasta jooksul.. Ei, päris lahe raamat. Suht pull jne. Kohe aru saada, et Kivirähki looming. Ainult, et lõpp üllatas pisut. Ja mitte sugugi selle pärast, et see Jaan niisuguseks muutus, vaid sellepärast, et surmasid kokkuvõtteks nii vähe oli. Ma oletasin, et ta tapab veel nii mõnegi tegelase seal ära. Aga nojah, mis seal ikka.

Hinne: 8/10

10.


Pealkiri: Neelatud

Autor: Simon Holt

Lehekülgede arv: 208

Sisu: Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse vaimusünnitiseks. Kuid kui ta väikevend Henry hakkab veidralt käituma, on selge, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool hullumeelse naise kujutlusvõimet, ning Reggie saab teada, mis juhtub siis, kui hirmudest saab tõelisus.
Oma lähedaste päästmiseks peab Reggie õppima, kuidas luupainajate maailmas ellu jääda. Suudab ta alla neelata oma hirmud, enne kui need neelavad tema?
„Neelatud” on haarav õuduslugu, mis paneb su mõtlema: mis siis, kui sinu suurimatest kartustest saab tegelikkus? Kui sinu suurimad hirmud seisavad su ees, et sind hävitada, neelata...

Minu arvamus: Noh, jah, ma sain alles raamatu keskel aru, et tegemist on õudusjutuga. Kuidagi veriseks läks asi. Ja siis muidugi ka suuresti tänu sellele, et lugesin teose tutvustuse veel korra läbi, et jah.. : D Aga ei, väga põnev oli! Hästi kaasahaarav ja huvitav. Õudusraamatud kui sellised ei mõju mulle sugugi nii, nagu filmid.. Samas, tegelikult ei mõju need viimased ka, ainult naerma ajavad. Ja see raamat tegi seda samuti. : D

Hinne: 9/10

11.


Pealkiri: Pööripäev

Autor: Simon Holt

Lehekülgede arv: 240

Sisu: Kuus kuud on möödas ajast, kui Reggie saab ühe räbaldunud päeviku lehekülgedelt teada neeljate olemasolust. Ajast, kui ta väikevend Henry hakkab loomi piinama ja pöördub tema vastu. Ajast, kui ta õpib, kuidas võita oma hirmud ja hävitab neelja, et päästa Henry. Nüüd, kui lähenemas on suvine pööripäev, jahivad neeljad teda ikka veel, aga vaid unedes – kuni ühel ööl muudab ootamatu külaline tüdruku luupainajad reaalsuseks.
Jubedusttekitav, ennastunustavalt põnev ja õõvastavalt kaasahaarav „Pööripäev“, „Neeljate“ sarja teine raamat, ei lase sind enda haardest enne, kui lõpp on käes.

Minu arvamus: Lõpp oli niii nõme! -.- Mulle hakkas Quinn juba täitsa meeldima, olgugi, et ta neeljas oli ja kõike. Ta lihtsalt tundus nii lahe. Kuni ta siis nõmedaks läks. Ma lootsin, et ta ongi see hea tegelane, kes kaasa aitab! Ja siis Reggie rääkimine isale oli ka täitsa loll tegu. Ma korraks isegi mõtlesi, et tema ise ka üks neist on, aga eksisin. Õnneks. Igatahes, väga põnev ja kõike oli, nagu eelminegi. Ootan väga uut osa!

Hinne: 9/10

12.


Pealkiri: Surnumanaja

Autor: Michael Scott

Lehekülgede arv: 345

Sisu: Kaks, kes on üks ja üks, kes on kõik...
San Francisco
Pärast põgenemist Ojaist Pariisi ja sealt Londonisse, on Josh ja Sophie Newman viimaks kodus. Ning pärast kõike, mida nad viimase nädala jooksul nägid ja teada said, on nad oma tuleviku suhtes veelgi ebakindlamad kui varem. Kumbki neist ei ole õppinud ära kõiki vajalikke maagia vorme, et kaitsta end Mustade Ülikute eest, nad on kaotanud Scatty ning doktor John Dee jälitab neid endiselt. Ent kõige hirmutavam on see, et nüüd peavad nad otsustama, kas Nicholas Flameli saab usaldada? Kas on üldse kedagi, keda usaldada?
Alcatraz
Doktor John Dee alahindas Perenelle Flameli väge. Alcatraz ei suutnud teda kinni hoida, Nereusest ei olnud talle vastast ning ta suutis leida endale liitlase ka pealtnäha võimatus olukorras. Kuid tema polnud ainuke, keda saarel vangis hoiti. Vanglatrellide ja kaitsvate sigilite taga ootab kari koletisi - sõjavägi, mida Dee plaanib kasutada viimases lahingus. Ja nüüd on saabunud Alcatrazile Machiavelli, et need koletised San Franciscosse lahti päästa. Perenelle võib küll olla võimas nõid, kuid iga päevaga jääb ta üha nõrgemaks ja kuigi tema kõrval on Nicholas, võib sellise mastaabiga lahing tema jaoks hävitav olla. Nicholas ja Perenelle peavad linna kaitsma, kuid tõenäoliselt osutub see pingutus neile mõlemale surmavaks.
London
Dee, kes oma Üliku suureks pettumuseks, ei suutnud saada tagasi Koodeksi kaht viimast lehekülge, on kuulutatud lindpriiks ja saanud uueks sihtmärgiks kõigile neile olenditele, kes varem jahtisid Flameli. Kuid Dee’l on plaan. Koodeksi ja Alcatrazil ootavate olenditega suudaks ta võtta võimu maailma üle. Tal on vaja vaid arhontide abi. Ent selleks, et tema plaan õnnestuks, peab ta äratama surnust Kõikide Jumalate Ema. Ning õpetama välja surnumanaja. Ja legendikaksikutest saaksid suurepärased õpilased...

Minu arvamus: Mu juba suutsin ära unustada, kui väga mulle see sari meeldib! Esimesed kolm osa olid juba põnevad ja kõike tänu sellele mütoloogiale, mis tegelikult ülimalt põnev on. Ja siis just täpselt see fakt, et peategelaseks on kaksikud! Ja veel poiss ja tüdruk! Ma ei tea, mulle meeldivad need raamatud igatahes väga. Ja ka see, neljas raamat. Olgugi, et lõpp selliseks nõmedaks kiskus. Nagu, mis Joshil viga on?! Ei saa olla nii usaldav selliste tüübiga.. Aga ei, siis väga hea!

Hinne: 10/10

13.


Pealkiri: Lend

Autor: Angie Sage

Lehekülgede arv: 413

Sisu: Aasta tagasi sai Septimus Heap viimaks kokku oma perega ja avastas, et tema kutsumus on saada võluriks. Ebatavalise võluri Marcia Overstrandi õpipoisina omandab ta teadmisi wõlukunstist, sellal kui Jenna elab mugavalt lossis ja harjub printsessi eluga. Aga midagi pahaendelist on toimumas. Marciat jälitab aina tõelisemaks muutuv pimedusvari ning Septimuse vend Simon ihkab kättemaksu – kuid mille eest? Ja kuidas saab pimedusmaagia pärast DomDanieli hukku endiselt õhus olla? Septimus Heapi uues raamatus kutsub Angie Sage lugejad taas enda loodud fantaasiamaailma, kust ei puudu mõnus huumor ja esimesestki osast tuttavad ehedad tegelaskujud. ANGIE SAGE on lastele ja noortele kirjutanud üle tosina raamatu ning nii mõnegi ise ka illustreerinud. „Septimus Heapi ” sarja on üle maailma tõlgitud juba 32 keelde ja müüdud üle 38 miljoni eksemplari.

Minu arvamus: Meeldis vist isegi rohkem kui esimene osa. Oli nagu rohkem põnevust, ei olnud enam nii etteaimatav. Ja humoorikas ka kindlasti! Sai nii mõnegi koha pealt mõnusalt naerdud. I like!

Hinne: 9/10

14.


Pealkiri: Prantsuse aednik

Autor: Santa Montefiore

Lehekülgede arv: 344

Sisu: Briti kirjaniku Santa Montefiore haarav armastusromaan viib lugeja kaunisse inglise maapaika, mille looduse lummav ilu ja tervendav jõud sütitavad peategelastes loovuse ja kired. Ennekõike on see romaan pereelust, lastest, ootamatust kirest, valikutest armastuse ja kohustuste vahel. Inglismaa ühe kaunima aia soppides elustuvad nii minevikutunded kui ka tärkavad uued kiindumused. Kütkestav prantsuse aednik ei raja vaid võluaeda, vaid külvab imesid ka inimsüdametesse ning ühe naise saladuslik päevik ja kaunis aed inspireerivad ka järgmist aiaomanikku eluväärtusi mõistma. Sest kõik, mida puudutab armastus, muutub lõpuks imeks.

Minu arvamus: Aahh, üle pika aja sain lugeda ühte ülihead armastusromaani.. Nagu.. see oli nii kaasahaarav ja ajas koguaeg lugema tagasi. Ja ma usun, et kõige suurem põhjendus sellele oli sealne Jean-Paul. Üldiselt, kui ma raamatuid loen, tekib mu silme atta alati erinevad tseenid, nagu vaataks samal ajal filmi ja pidevalt on mul siis oma ettenägemus tegelaste välimustest. Ja Jean-Paul ei olnud kellegi muu näo kui Johnny Deppi omaga.

Hinne: 10/10

15.


Pealkiri: Suveaeg

Autor: Charlotte Bringham

Lehekülgede arv: 312

Sisu: Tuntud inglise ajaviitekirjaniku romaan ujedast noorest neiust, kes kohtab oma unelmate meest. Mees on temast vanem, jõukas, võluv ja jumaldab teda – mida muud saaks veel soovida? Õige pea pärast abiellumist hakkab aga naisele tunduma, et nende ühine kodu pole mitte niivõrd kodu kui vangla. Tema ainsaks väljapääsuks jääb maalimine ning just maalimise kaudu kohtub ta inimesega, kes aitab tal uuesti iseendaks saada.

Minu arvamus: Noojah.. Sisu oli iseenesest hea.. Kõik see kunstiga seotus ja nii edasi, aga oii, kui pinda käis mulle kirjaniku kirjutamisstiil. Võib-olla oli asi ka tõlkijas, kuid selline mulje jäi, nagu ei lugenud ta peale kirjutamist midagi üle.. Laused olid nagu mingid ma ei tea, mis asjad. Ja üldse toimus kõik vahest liiga kiiresti? Aga jah, kui need asjad kõrvale jätta, siis oli täitsa norm .

Hinne: 7/10

Sisu iseenesest ongi sel huvitav. Originaalis on muidu see "Summertime", kui sa juhuslikult seda teada tahtsid.

On jaa üllatavalt täpne pealkiri, äkki see tähendab, et tõlgiti ka pmst otsetõlkes ja seepärast nii veidralt oligi kirjutatud.

Hah, pane meeldetuletusena kirja, küll kunagi loed.

16.


Pealkiri: Taltsutamata neitsi

Autor: Sara Craven

Lehekülgede arv: 240

Sisu: Jake Radley-Smith saab meeldiva üllatuse osaliseks, kui leiab oma firma korterist võõra naise, kellel on ümber vaid saunalina! Teda Marini kurb lugu ei huvita. Ta on ühele peole hiljaks jäämas ja Marin sobib täiuslikult tema kaaslannaks!
Marin on täielikus hämmingus… Ta arvas, et armunud paari mängimine on lihtne, aga tema ja Jake’i vaheline tõmme on plahvatuslik! Talle saab ka selgeks, et mida Jake tahab, seda ta ka saab… ning näib, et mees tahab teda – väga. Kuidas tuleb ta kogenematu ja närvilisena toime mehe kuulsa kõikehaarava ihaga?

Minu arvamus: Päris hea oli isegi.. Algul läks nagu kõik sujuvalt ja oli lahe lugeda, nagu ikka - algne kohtumine ja üksteisi niiöelda kiusamine, armumine, seks, tüli.. Aga selleks ajaks oli ainult pool raamatut läbi, kuigi sellistel puhkudel peaks nagu juba päris lõpupoole olema, et järgmiseks siis ära leppimine oleks. Aga ei, jätkasid oma jonni veel pool raamatut.. Vähemalt Marin jätkas, nii et ma juba mõtetes sõimasin teda, et miks ta nii loll on?! Aga ei, lõpp hea, kõik hea - meeldis.

Hinne: 8/10

17.


Pealkiri: Ma olen kole

Autor: Kinz Kinzenberg

Lehekülgede arv: 222

Sisu: Maailm on väga lihtne „asutus” – see on kas ilus või kole. Oleneb, mis osa me kasutame …
Mina olen näiteks kole. Olen seda teadnud lapsepõlvest saadik, sest mu lendlevad pulkjuuksed ei suutnud iialgi konkureerida pinginaabri lokkidega. Aga ühel päeval ma unustasin selle teadmise, sest mind hakkas armastama mees, ja tema – nagu nad alguses kõik! – kinnitas, et ma olen hoopis ilus.
Ma pühendusin täielikult talle ning lahutasin endast isekuse. Kuid millegipärast – ma ei saa sellest siiani aru – leidis ta ühel päeval armukese. Ta hakkas minu asemel suhtlema uue naisega. Ta hakkas jagama ennast teise naisega. See ei mahtunud mulle pähe – miks? Mis jäi minus vajaka?
Seega sattusin ma kasutama koledamat osa maailmast. Olin jälle kole. Mind oli visatud kuhugi lapsepõlve mälunurka ja kõik kordus. Selleks, et endaga toime tulla, hakkasin kirjutama, kirjutama … neile naistele, kes on selle üle elanud. Et ka madala enesehinnanguga naine võiks ühel päeval öelda: ma olen ilus, vaat mis.
Raamat “Ma olen kole” on raamat naise iseenda mina kaotamisest ja taasleidmisest, petmisest, reetmisest, kirgedest ja armastusest.

Minu arvamus: Pffff.. Ma ei teagi, mida sellest raamatust arvata. Ses suhtes, et selles ei olnud kuigi palju tegevust, nagu mulle üldiselt meeldib.. Kõige suurem jant käis peategelase enda hingeelu lahkamises vms.. Aga ometigi mulle see raamat meeldis. Vist. Seda oli nagu nii hea lugeda. Ma lihtsalt armastan sellist kirjutamisstiili! Ja sõnuoskus on sellel kirjanikul küll 5+. Ajas päris tihti naerma.

Hinne: 8/10

18.


Pealkiri: Gilgameš (ümberjutustus)

Autor: manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi (Boris Kabur tõlkinud)

Lehekülgede arv: 102

Sisu: Vana-Kreeka aegne (umbes?) eepos Uruki valitsejast Gilgamešist.

Minu arvamus: Nojah, kohustuslik kirjandus. Ma ütleksin ainult "bullshit", aga siis ei õpiks ma kunagi humanitaariõpilasele kohaselt raamatuid kommenteerima. Et siis.. See oli küll luulevormis, kuid arusaamine mulle õnneks raskusi ei valmistanud.. Sellise aegseid lugusid on tegelikult üsna koomiline lugeda. Või oli asi lihtsalt täpselt selles teoses. Igatahes - sealt sai suhteliselt hästi aru, kuidas suhtuti teineteisse ja kuidas austati teisi jne.. Suht naljakas oli see, et need jumalad tundusid neile vahepeal nagu semud.

Hinne: 3/10

19.


Pealkiri: Kuningas Oidipus

Autor: Sophokles

Lehekülgede arv: 66

Sisu: Vana-kreeka tragöödia Oidipusest, kes vastavalt ennustusele tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi ta püüab ennustust vältida.

Minu arvamus: Ma juba kirjutasin lugemiskontrolli sellest terve A4-a pikkuse arvamuse, nii et enam ma ei kavatsegi siia pikalt kirjutada. Muidu suht jama jne.. Kahtlane koht see Kreeka või Itaalia või kus iganes nad ka ei olnud - kohe, kui asi pisut halvema poole läheb, tuleb enesetapp või silmad peast välja. Nagu daah.. ärge olge nii nõrgad!

Hinne: 4/10


20.


Pealkiri: Mõned tüdrukud

Autor: Dahlia Kosinski

Lehekülgede arv: 184

Sisu: Melanie Merrill teab, et õnnetus ei hüüa tulles. Niisiis, kui Shane Conner, keda seadused ega ettekirjutused ei heiduta, Knox High's maandub, põgeneb Melanie tema eest vastassuunas - ja kiiresti. Juhuse tõttu satub Shane Melanie' koju. Nüüd pole tüdrukul poisi säravroheliste silmade eest pääsu - ei koolis... ega kodus. Ja tüdruk polegi kindel, kas ta enam põgeneda tahabki. Kas Shane'i hoolimatu käitumise taga peitub tõesti tundeline noormees?

Minu arvamus: Me gusta. Oled seda tegelikult kunagi varem ka lugenud, aga endiselt meeldib väga. Vist kõige parem nendest noortearmastusromaanidest, mis mul siin riiulis kõik rivis on. Hästi mõnus lugemine ja.. noh.. ma olen ju täielik lovestoryde fänn, nii et.

Hinne: 10/10

21.


Pealkiri: Viimane Kavaler

Autor: Alice Wool

Lehekülgede arv: 216

Sisu: Lockhart Valley külakest Inglismaal valdab elevus – lõpuks ometi on Kanarbiku mõisa ilmunud peremees. Ta on noor, nägus ja vallaline ning see on kohalikele neidudele kõige tähtsam, sest külla ei ole jäänud enam ühtki vaba meest. Kellele neist saatus naeratab? Kas kaunitar Lilyle, kunstnik Agathale, häbelikule Gerryle või hoopis karmile ja ebasõbralikuna tunduvale Meganile?

Minu arvamus: Mulle meeldis Alexi välimusekirjeldus. See oli nagu niii erinev tavalisest armastusromaani meespeategelastest ja ausaltöeldes oli sellist tüüpi palju parem endale ette kujutada. Ja mulle meeldis samuti, et naispeategelaseks ei osutunud Lily, kuigi algul see nii võis tunduda.. Megan oligi lahedam.

Hinne: 8/10


22.


Pealkiri: Puhkus Kreekas

Autor: Jane Granger

Lehekülgede arv: 223

Sisu: Võluv ja sarmikas Elisabeth Candy siirdub Kreetale, imekaunile õitsvale saarele Egeuse meres, et seal puhata ning nagu kord ja kohus lõbutseda. Saarel leiab ta aga selle, kellest on aastaid unistanud, ja midagi niisugust, mis poleks talle viirastunud ka kõige kohutavamas unenäos, nimelt kirgliku armastuse ja… surmaohu. Ja tema puhkus lõpeb hoopis teisiti, kui ta oleks osanud arvata.

Minu arvamus: Olgu, siin tuli ette jällegi see tüüpiliselt oi-kui-kaunis-naine ja omg-kui-seksikas-mees olukord. Aga sellegipoolest oli see hea. Nagu armastusromaandi ikka.. Ja see veel eriti, et siin ei olnud lihtsalt suvakas armumise teema (kuigi peategelaste vahel käis see küll päris kiiresti), vaid oli ikka veits põnevust ka. Aga see oli ikka õudselt kahju, et Johnist paha sai.. Ta nii meeldis mulle.

Hinne: 8/10

23.


Pealkiri: Crescendo

Autor: Becca Fitzpatrick

Lehekülgede arv: 359

Sisu: Nora Grey elu on ikka veel täiuslikkusest kaugel. Võitlus ellujäämise nimel polnud kerge, kuid vähemalt sai ta tänu sellele endale kaitseingli. Salapärase, külgetõmbava, imekena kaitseingli. Kuid Patchi käitumine on vastupidiselt tema rollile kõike muud kui ingellik. Ta on tabamatum kui iial enne (kui see üldse võimalik on), ja mis veelgi hullem, veedab üha rohkem aega Nora vihavaenlase Marcie Millariga.

Minu arvamus: Aaah, nutma ajavalt hea lihtsalt. Ning ajal, mil ma suudan pisaraid kuivatada, tekib uus lalin sellepärast, et why, oh why?!, pole selle kolmas osa veel eesti keeles. See lõppes nii põneva koha peale ära, et no ma ei tea.. Ja mitte ainult lõpp ei olnud hea, vaid kogu raamat. Niiiii põnev! Raske oli käest ära panna seda ja no ainult loeks. Super, super, super. Selle aasta üks lemmikumaid kindlasti.

Hinne: 10/10