Lõpputuse äärel.

Juba jälle on õhtu (täpsemalt 00:21). Räägin MSN'is Kerliga.

Kerli The nirvana says:
Kas sul on homme väga palju tegemist?

Emily HARD ROCK says:
Ei mis siis on? Aga ma pean hommikul Steniga kokku saama.

Kerli The nirvana says:
Õhtul on kontsert ja mul pole kellegagi minna

Emily HARD ROCK says:
No okei ma tulen, aga ma lähen nüüd magama.

Kerli The nirvana says:
Aga mis kell me kokku saame?

Emily HARD ROCK says:
Kas kell 17:08 sobib?

Kerli The nirvana says:
Jah, ok tšau.

Aaah....mmm....mis kell on emps? Küsin emalt väga unise häälega.
11:47. Jah tänks...oot oot oot oh ei! Mis on Emily? magasin sisse ma pean kell 12:00 Steniga kokku saama. Olgu ma teen sulle midagi käbe süüa, sa mine pese ennast ära. Nii kõik sain ma valmis poole tunniga. Ongi hea. Kokutasin Steni nähes ja palusin vabanudust, et hilinesin. Sorry Sten, et hiljaks jäin ärkasin natsa hilja. Oligi arvata tundes sind Emily. Jaah..ee mida me nüüd siis teeme? Siin on kohvik tule nüüd ja ära kokuta Emily.
Rääkisime natsa aega ja siis läksin koju, sest kell oli 16:49.
Panin musta võrk kleidi selga ja tegin meigi. Siis hakkasin minema. Sain Kerliga kokku ja me jalutasime kontserdile mis asus siin linna äärses metsatukas.
Jõudsime täpselt õigeks ajaks kohale. Emily su telefon heliseb...jaa ma tean ütlesin enda kotis sorides. Kes helistab? Võõras number. Võta vastu! Okei okei okei. Läksin vaiksesse kohta, kus kedagi polnud. Võtsin telefoni vastu ja tahtsin küsida kes helistab, aga kellegi käed katsid mu suu ja ma ei saand rääkida.
Mhh..Mhh. Proovisin ma häält teha, kuid asjatult. Ta vedas mind mingisesse kohta. Algul ma ei taibanud mis koht see on, aga siis sain aru, et see oli see sama maja. Kõik siia kolinud inimesed olid kadunud. Ta astus uksest sisse nuga käes. APPI!! Karjusin ma. Ning pistsin jooksu. Ma olen täiega loll kuidas võib inimene nii loll olla? Maja oli neljateist korruseline ja mina lollpea jooksen üles!?
Ta jõudis iga hetkega järjest lähemale. Olin nüüd juba katusel ja jooksen ikka kuni katuse äär vastu jõudis olin kaotanud tasakaalu ja kukkusin koos mehe visatud noaga allapoole. APPI!!!! Olin täisti meeleheitel. Kukkusin alla ja olin väheke teadvuseta. Tahtsin püsti tõusta kui nuga otse mulle kõhtu langes.

Esimese osa lõpp.

2.Osa.

Kerli leidis mind. Olin elus ja terve ja nuga oli kadunud imelikul kombel, ja ka mitte mingit haava ega armi. Oled sa terve? Jah küllap vist. Tahad süüa? Jah, palun ainult süüa. Mis juhtus Emily pärast seda kõnet ma enam sind ei leidnud. Ei pidandgi leidma. MIND JU RÖÖVIT! Kes? Ei tea. Hakkame minema. Sõnum mulle? Kallis Emily! Ma läksin nädalaks Tallinnasse. Kodus on natuke raha su jaoks. Kes? Mis? Millal? Päris Kerli. Aah ei midagi emps ja isa läksid nädalaks Tallinnasse. Aaa ja veel Kerli äkki tuled meile? Ok see on hea mõte. Läksime koju. Kerli ma käin dušši all. Jah okei. Läksin vannituppa ja tahtsin vanni astuda kui...KERLI APPI!!! Mis on? Ta tuli sisse ja ehmatas. Ahh! Vannis oli Victoria laip. Victoria oli mu hea sõber ja Kerli samuti. Me jooksime toast välja ja nutsime. Istusime pingile oli juba pimedaks läinud. Äkki lähme minu juurde pakkus Kerli. Olgu ütlesin pisar silmas. Jõudsime Kerli juurde ta keeras ukse lahti, samal ajal kui mina trepist üles sörkisin. Aaaahhh! Jookse Emily!!! Kuulsin ma hägust häält. Ma jooksin. Keegi jälitas mind. Peitsin end põõsasse. Ta jooksis must mööda, nig ta nuga langes käest. Haarasin noa ja jooksin vaatama kus Kerli on, ja mis temaga juhtus. Läksin majja ja nägin lahtise ukse koridoris Kerlit kellel oli sügav haav. Tõmbasin tast noa välja ja maitsesin ta verd. Ma poleks pidanudn seda tegema, sest nii kui ma seda tegin leidsin end selle sama kummitava maja otsast ja kogu ümbrus põles see sama mees jõudis mulle iga sammuga lähemale ja ma olin juba täitsa äärel. Kuid hirm sai armastusest võitu ja ma hüppasin tulle. Järjekordselt leidis
Kerli mind. Ja mina olin ilma ühegi haava ega armita. Mis juhtus? Küsisin Kerlilt kellel oli
haav kinni seotod. Mina seda ei tea, sa peaks ise teadma. Kuna suvi oli otsustasime me randa minna. Läksin ujuma, lained olid üpris suured. Üks hiigel suur laine tuli ja haaras mu kaasa. Olin vee all ja nägin sama nuga, haarasin noa ja pistsin selle endale sisse. Poleks pidanud seda tegema. Kogu vesi muutus vereks mina, aga olin elus aj seisin jälle maja katusel ja hinged tahtsid mu hinge. Ma hüppasin verre. Uppusin lootusetusesse. Arvasin, et
suren. Kui tundsin kellegi kätt. See käsi tiris mind vee pinnale mis polnud enam veri. See kes mind tiris oli Kerli. Aitähh Kerli. Mis sinuga on? Ja mis meiega toimub? Ma ei oska kummalegi küsimusele vastata. Aga kus me ööbime? Lähme Steni juurde. Lähme me panime ujumis asjad kokku ja sõitsime Steni juurde. Uks oli laht astusime sisse Sten oli õnneks elus. Mul on nii hea meel sind näha ütlesin pisar silmi. Mul ka tunnistas Kerli. Kus su vanemad on? Ära sõitsid. Mul ka. Magasime ära ja homme läksin Kerliga šoppama, sest Sten ei tahtnud. Kell oli 13:17. Jõudsime tagasi Steni juurde ning nägime kapil kirja: Sten on surnud. Emily sa jääd mulle ette nii, et tapan ka sinu, aga kõige viimasena, et sul oleks piina. Nutsin. Mis seal kirjas oli Emily? Eks loe ise nutsin ma edasi. Ka Kerlil tuli pisar silma. Helistasin enda emale. Jah Emily? Ema ma palun tule koju. Kohe või? Jah palun! Pole küll sinu moodi, et sa tahad minuga olla. Palun ema palun palun! Hea küll ma hakkan sõitma. Aitähh!! Oh ei ma ei saa sõita ja rohkem rääkida. Ema!? Ei vasta telefon on väljas. Mida me siis teeme? Maaria! Mu tädi lähme tema juurde. Olgu. Kahjuks ei olnud teda kodus ja ta ei võtnud mobiili. Istusin tänavale. Kerli seisis minu kõrval. Mida teha? Mina ei tea. Lonkisime ringi ja mõtlesime mida teha. Ratsaklubis töötas Henry ta oli ainus võimalus. Läksime siis tema juurde ja rääkisime kõik ära. Ta uskus meid. Ta läks nüüd kliendiga rääkima kuid siis nägime me kudas klient ta ära tappis. Ning ise minema jooksis.

Tere tali... Kas sa jutumärkidest ja lõikudest ikka oled midagi kuulnud? Tead ikka mida tähendab grammatika??? Oled lugenud raamatuid ja näinud otsekõnet mingite märkide sees? Vot see on korrektne otsekõne.
Ma ei lugenud isegi esimest osa lõpuni, sest mulle tõesti ei meeldi kui juba kohe alguses on mingi msn'i vestlus. Muidugi on erandeid aga no see siin seda küll polnud.
Ja jutumärgid? Miks mina kui lugeja pean mõistatama, mis on otsekõne ja mis mitte?
Kas sul endal, ANNA ANDEKS, polnud ebamugav sellist crappi kirjutada?? Sest praegu teist osa silmadega üle lastes võib ka öelda, et tegevus on liiga kiire.
Seega jah, mulle ei meeldinud.

Ma ei jõudnud esimesest osast kaugemale, aga ma lihtsalt pean mainima, et "väheke teadvuseta" kõlab sama loogiliselt nagu "natuke rase" Ma arvan, et sa püüdsid öelda, et ta oli veidi aega teadvuseta, aga kuna seda ja paljut muudki sinu jutus võib tõlgendada mitmeti, oleks hea, kui sa end selgemalt väljendaksid. Muus osas nõustnud täielikult teiste kommentaatoritega ja loodan, et sa parandad selle jutu ära, mitte ei jäta seda kriitika pärast katki, nagu mõnedel inimestel kombeks on

Lisaks veel nii palju, et "lõputus" kirjutatakse kohe kindlasti ühekordse p-ga.

Ja üks asi veel- su lausete pikkus.
Hetkel on need stiilis: ta-ta-tat-ta-taaa, ta-ta-tat-ta-taa. Nagu väga marssiv, mis, loomulikult, teeb lugemise ebamugavaks.