The Final Effect

Mulle meeldib. Kohe väga.

Üks asi ainult häirib: Lõigud puuduvad.

Kui selle ka paika saad, on see super jutt.

lõikudeta on jah suht raske lugeda, kuid jutt on hea

jätka

1. Tekita lõigud. Parem on aru saada ja lugeda.
2. Võiksid koguaeg saatelauseid kasutada. See Kitty: /---/ Carol: /---/ pole nagu..ma ei tea, et sobi sinna.

Aga muidu on tõsiselt hea jutt mu arust. Või noh, niipalju kui alguse järgi öelda saab.

Mulle ka meeldib!
Tundub, et üsna huvitav tuleb =)
Aga jah.. need lõigud poleks paha mõte.

Niisiis, Mu väga armas sõber olesk, kes ei ole nõme aitas siis natuke, mul puudub anne lõigutaise peale uus osa tuleb.. kunagi hiljem

Super (Y)
Uut!

Sry et lühike ja sry et lõiguvaba, kedagi väga häirib siis lõigutagu mulle
2.

Need masendavad kaheksa tundi, millest kuues oli Roxanne osalenud, olid lõpuks, lõpuks lõppenud. Kõik see eluks täiesti mittevajalik jura, millega õpetajad täiesti süütute õpilaste ajusid lõhendavad oli tüdruku närvisüsteemi, kui mitte ära söönud siis seda kõvasti igat pidi väntsutanud, tirinud, tõmmanud ja hakkinud küll. Rox istus väljas koolitrepil ja ajas oma tinatünne meenutavaid jalanõusid jalga, kui Carol midagi õgides teda poolsõbralikult lükkas, nii et Rox kaks astet madalamale veeres. Rox seekord isegi ei vaevunud taha vaatama vaid mässas oma jalatsitega edasi ning Carol istus ta kõrvale. Rox’i tohutult häiris, et Carol midagi meeldivalõhnalist kõrval sööb ning ta üllatuseks lükkas Carol selle.. väikesed maasikaroosad vahukommid olid seal sees, selle paki Roxi kätte. „Võta, see jäeti sulle,“ lausus Carol ming pomises keelega suus oma hambaid ’puhastades’ „Peaks ikka hambaorke kasutama..“ kuid Roxanne peatas ta „oota nüüd, mulle jäeti.. v-ahu-k-komme? Ja..“ „Jah, ausalt“ „ja..kes?“ „Maitea“ „aga.. mull jäeti vahukomme ja sa..“ „sa oleksid mulle ju niikuinii andnud..“ „Sina!! Mulle jäeti vahukomme ja sa hakkad tuimalt neid oma seederinglusesse saatma!?“ „Oota mis on nüüd?“ Carol ehmatas Roxanne’i üldse mitte tavalise käitumise peale ära ning tõusis püsti ja astus kaks sammu eemale, näoga kogu aeg Rox’i poole vaadates. Rox vaatas toda paar hetke vastu, siis venitas end püsti ja kõndis otse kodu suunas. Lihtsalt Poolmärkamatult jäi Caroli õlg ta koduteele ette ning see nihkus päris valusa võttega eemale. Caroli nägu hakkas vihast vahukommidevärvust võtma ning ta röökis korra ja siis kõndis Rox’ile järgi „aarrggghhh, päriselt kahh, misajast huvitavad sind mingite suvaliste algklassist wannabeyourstyle’ide vahukommid niiväga!? Kuule nühi oma raevu vastu kellegi teise õlga ma..“ „Mis päev täna on?“ peatas Rox tüdruku täiesti Caroli eelmist teksti kuulamata ning tagasi vaatamata. „Ahh, kuule mulle hakkab kaa Kitty-keeles öeldes „Pinda käima“ kui sa mu juttu kunagi tähele e..“ „Noh?“ „Ma ütlesin et mulle ei sobi..“ „MINA ütlesin et, NOH, mis päev on?“ „Kustma peaks teadma? Võibolla.. kolmapäev.. ei neljapäev.. Ota.. võibolla, ainult võibolla on täna reede..“ „Ja sa tahad öelda etse sinu läbu toimub täna õhtul?“ „Kuule ma tlesin võibolla! No.. jah, vist täna.. No ilmu kohale, eks, tsau“ ütles Carol, sest naq alati, ka seekord ei õnnestunud tal Roxanne’iga millestki Roxi-mitte-huvitavast-teemast rääkida. Rox vaatas veel korraks taha ning ütles igaksjuhuks „Jajamh, tsau,“ vastu, kuid see saatuslik selja pööramine tõi kaasa kellelegi võõrale seljatagant kokkupõrke, niiet Rox ja tema õpikud uuesti maha lendasid. Silmad kinni pigistades pomises ta endale vaikselt asju üles korjates, „Ära.. enam, KUNAGI, põrka, k e l l e g a g i, kokku!“

see Rox suht veider düüd
Jutt on heaa :)
kolmas osa võiks veits kiiremini tulla, kui see siin (a) =)
Niiet Uut!

ma armastan seda juttu :d
ma olen avastanud, et siin foorumis ongi ainult head jutud, super. Oeh.
kirjuta uuus :)

õõh, asi läheb jubedaks :d
aga superhea :)

sa juba tead mis ma sellest arvan
aga..

see algus oli hea, tekitas mõnusalt kõheda tunde janii
ja see viimane lause oli nii.. mai saa öelda armas aga naerma ajas ikka küll

mai hakka 'hea' ja 'uut' kirjutama, pole mõttet .

Sul on siin jutus vahepeal nii head laused noo (Y)
Jutt on põnev ja heaa :)
uut!