Superstaar

Küll te siis näete.

Ütlen, et see osa oli parem kui eelmine ning isegi laused nägid välja nagu laused ning kõlasid nende moodi.
Kuid ütlen, et see osa enne seda "2 aastat hiljem" läks ikka väga kiiresti. Sa oleksid võinud selle ära minemise jutu eraldi peatükiks teha. Kirjeldades tana tundeid ning Marco oleks võinud näiteks talle järgi minna. Kuid igaüks teeb erinevalt.
Ning see lõpp oli ausalt öeldes päris lamp. Tana pole seda poissi kunagi näinud ning pole armastust kogenud ning ütleb juba, et ta armastab teda. Kuidagi... kummaline tundus.
Kuid parem osa oli kui eelnevad.

Ta oli ju purjus

Ma pidin selga tõmbama musta pesu. Sisenesin valgest uksest magamistoasse, kus Josh mind juba ootas. Ta tõmbas mind voodisse ja hakkas suudlema kirglikkult.

Järgmisel hommikul:

Ärkasin samas voodis, kus eile meie möll käis. Pea valutas jubedalt ja hoidsin pead nii kõvasti kinni ning siis tuli meelde eilne õhtu. Hakkasin pabistama ja samuti ka mõned pisarad langesid.
Läksin teisest valgest uksest välja ja ma olin elutoas. Nägin natukene, et Josh oli üleval ja tegi süüa. Läksin kööki toolile istuma. Ma vaatasin talle kurvalt otsa, aga vaikides.
"Kas sa ei mäleta, mis eile õhtul juhtus?" küsis ta minu kõrvale istudes.
"Miks ma siin olen? Kes sa oled?" küsisin ma veidi pabistades, kuna ma mäletasin küll, mis eile juhtus.
"Eile oli imeline õhtu," muigas mees.
Köögi seina peal oli kell ja ma läksin vaatama seda. Ma läksin paanikasse, kell oli pool üks. Ma jooksin magamistuppa, panin selga musta topi ja mustad pikad retuusid ning jooksin välja. Jooksin ruttu oma tuppa ja siis kuulsin ma mingeid samme oma toale lähenemas. Need olid õrndad, seega see oli ema. Ma heitsin ruttu teki alla pikali ja teesklesin magamist. Just sel hetkel astus ema sisse ja äratas mu üles.
Tõusin püsti ning mõtlesin napilt läks ning naeratasin.

Becky kodus.

Me kolmekesi lugesime Rebecca kodus raamatuid. Mina lugesin muusikaakadeemiast 2, Eve muusika akadeemia 3 ja Becky muusika akadeemia 1. Need osad ongi kõige paremad.
Lõpuks ma ei viitsinud enam lugeda ja panin raamatu maha.
"Ma lähen vetsu. Head lugemist teile!" sõnasin ma naeradades. Vetsu poole minnes ma kukkusin kokku. Becky ja Eve jooksid ruttu minu juurde.
"On sinuga kõik korras?" küsis Eve kergendunult, kui ma püsti sain. "Miks sa minestasid?"
"Ma ei tea. See hakkas juhtuma pärast seda pidu," ütlesin ma kurvalt. "Mul tavaliselt hakkab pea valutama ja siis minestan,"
"Äkki oled sa r a s e?" küsis Becky ja ma üllatusin ning kõndisin pea maas sinna, kus me enne lugesime. "Iga märk näitab, et ta on r a s e," ütles ta Evele. Eve vaatas suu lahti minu poole.
"Ära muretse," ütles Eve mulle lähenedes ja siis kallistas.

Ma otsustasin kasutada rasedustesti.

Ma istusin suu lahti vannil ning vaatasin rasedustesti. Tõusin püsti ning hakkasin nutma. Pesin käed puhtaks.

Päev pärast vahekorda ei saa rasedustest tulemust näidata.

Ma loodan, et sa ikka jätkad

Jah, ma lihtsalt vahel ei jõua väga kirjutada ja löön käega
Ma tõesti loodan, et enam ei tule väga lühikesi osi, aga eks näeb.

Jooksin, ja püüdes mitte pikali kukkuda, Eve poole. Kui ta mind nägi, siis ta naeratas ning me kallistasime. Puhkesin tema ees nutma, siis tuli ka Becky, kuna ma kuulsin, et Becky jääb Eve juurde ööseks.
"Mis juhtus?" küsis Eve ja ka tema oli kurb.
"Miks sa nutad?" küsis nüüd ka Becky.
"Tule sisse ja sa räägid meile kõik ära," ütles Eve ja tõmbas mind sisse.
"Tüdrukud, ma olen r a s e," ütlesin ma ning hakkasin jälle nutma.
"Sa pead ütlema seda oma perele ja meile lapse isa," ütlesid nad seda koos.
"Mu ema tapab minu," laususin ma ja jälle hakkasin ma nutma.
"Sa võid meid usaldada," sõnas Becky ja kallistas mind.
"Ära muretse!" sõnas ka Eve ning tõmbas mind oma embusesse, siis ma pidingi lahkuma.
Koju jõudes oli juba pime. Tuppa astudes nägin ema kurja pilku ja mõtlesin mis nüüd juhtus.
"Tana, sa oled halb halb tüdruk!!! Mida sa teinud oled?" küsis ta rangelt ja näitas mulle rasedustesti, nüüd ma sain aru, mis lahti oli. "Kao välja mu kodust!"
"Jah, muidugi! Siis ma võin lõpuks öelda, et ma vihkan sind... ja sind samamoodi!" karjusin ma näidates näpuga Racheli poole. Jooksin oma tuppa ja hakkasin hästi kõvasti karjuma ja tampima, et nad mind kuuleks.
Poole tunni pärast oli mu tuba nii tühi. Kasti sees olid linad, riided, telefon ja igast meigi asjad janii edasi.
"Sa oled ikka veel siin. Välja!" karjus ema ning näitas ukse suunas.

Kõndisin pargis, kuna seal oli valge. Istusin pingile, et ennast magama sättida, aga pink oli kõva ja sellel oli ebamugav magada, nüüd ma tundsin, kui halb on olla vaene.
Ärkasin hommikul lindude sirina ja inimeste häälte peale. Tõusin püsti ning vaatasin telefonist kella, 12:06. Ohkasin.
Kõndisin edasi, pea maas.
Varsti jõudsin Josh'i juurde. Ootasin teda ukse taga 2 sekundit ja siis lõpuks avanes uks.
"Ma pean sulle midagi rääkima," ütlesin ma ning muutusin kurvaks. "Ma olen rase ja sina oled lapse isa, Josh,"
"Mida?" küsis ta ning Josh'il jäi suu lahti. "Mind ei huvita! Ma ei taha sind näha enam kunagi,"
"See laps ei ole ainult minu oma," ütlesin ma ning läksin talle lähemale, et teda suudelda, aga ta tõmbus eemale.
"Ma olen kihlatud," sõnas ta ja pani ukse pauguga kinni. Nüüd jäi mul suu lahti.

"Tsau," ütlesime me ühel ja samal ajal. Ma otsustasin minna Eve juurde.
"Mu tädi viskas mu majast välja ja Josh ei taha last. Palun aita mind!" ütlesin ma kurvalt.
"Minu maja ei ole piisavalt avar, aga ma saan sulle tööd otsida," sõnas seejärel Eve. "Siin on palju töökohti, mida saad teha. Näiteks ettekandijana või kohaletoimetamise tüdruk,"

Evel oli õigus, ma sain tööd. Köögis. Pesin just äsja nõusid, seejärel pidin ma köögilauda pesema. Ega ma üksi ei olnud, üks naine oli veel, blond ja sale.
Telliti hamburgereid ja praetud räime. Blond ja sale naine hakkas hamburgereid tegema ja mina tegin räime.
Poole tunni pärast sisenes tumedate juustega ja heleda nahaga mees, tulles ta kiitis meid, et need lõhnavad superhästi ja nii edasi.
"Vaata seda kööki! See on vastik," sõnas boss, kui nägi, et köögikapid on mustad. Muidugi ta riidles minuga, kuna see blond naine on ta õde.
"Ma ei ole väga huvitatud puhastamisest," tunnistasin ma.
"Väga halb!" vastas ta ja raputas pead.
"See on ju mu esimene tööpäev," ütlesin ma natukene vihasemalt, aga loodsin, et ta sellest väga aru ei saanud.
"Mind ei huvita! Sa oled vallandatud!" karjus ta vihaselt, järelikult ta sai aru, ja ma hakkasin nutma.

Ma olen uue töökoha leidnud. Pitsa viijana (vms).

Sõitsin ühe kollase, roostetanud autoga ilusa, suure ja valge maja ette. Võitsin pagasnikust pitsa ja astusin ukse juurde.
"Me ei tellinud seda pitsat. Sul peab olema tehtud viga," ütles veidi tüse, blondide juustega naine. "Mul on kahju,"

"Üks naine helistas mulle, sest nad ei saanud pitsat!" karjus vihaselt blondide juustega mees, kes oli ilmselt boss. "Sa oled vallandatud! Mind ei huvita! Ma ei taha sind kunagi näha!"

Kõndisin linnas ringi, ei tahtnud veel koju minna. Siis peatusin mingi klubi ees. Äkki tuleks siia tööle mõtisklesin ma. Kõndisin sisse, kus mind soe õhk tervitas. Poolpaljad naised tantsisid postitantsu ja kõik mehed panid raha igale poole, kuhu võimalik. Sisenesin pruunist uksest.
"Kas sa tahad olla postitantsija selles klubis? Sa oled täiuslik!" kiitis üks mees mind. Punastasin.
"Jah, kas ma saan alustada kohe?" küsisin ma naeratades.
"Muidugi. Pane riidesse ning meik peale," naeratas mees vastu. "Tüdrukud, tema on uus tantsija," ütles ta teistele tüdrukutele, kes hetkel endale meiki peale panid.

Tantsida polnud just väga hea aga ka väga halb. Mulle pole kunagi meeldinud end paljalt teistele näidata, aga tundus, et teistele meeldis. Muidugi ütlesin ma mõeldes.

Minust sai ööklubi tantsija, aga ma olin kurb, et ma midagi sellist ette võtsin, kuigi raha oli vaja.
Kahe kuu möödudes, ma ei tantsi enam. Eve & Becky aitasid leida mulle uue maja.

Pikutasin uues kodus, uuel diivanil ning vaatasin mingit mõttetut saadet. Varsti kuulsin koputust ning panin teleka kinni. Ukse taga oli Eve ja Becky.
"Tere Tana!" ütlesid nad mõlemad. "Otsustasime sulle külla tulla ja me aitame sul siin elada,"
Naeratasin, sammusin kööki ja nad tulid mu järgi. Võtsime kõik hiina toidud, mida ma varem tellisin ja istusime laua taha.
"Me jääme igavesti sõbrannadeks!" ütles Rebecca rõõmsalt.

Varsti hakkasid nad koristama. Becky koristas vannitoa ja Eve köögi.
Ma hakkasin nurisema, et mul on kõht tühi, hakkas Eve kõikidele süüa tegema. Läksime Beckyga kööki, kust tulid imehead lõhnad.

"Head ööd, Tana!" ütles Eve ning lehvitas. "Lähme magama,"
Ma kallistasin neid ja suundusimegi helesinisesse magamistuppa, kus oli 3 pisikest voodit.

6 kuud hiljem

"Hommikusöök on valmis!" karjus Eve all. Ruttasin alla, kõht oli ikka vääga tühi.
"Kas kõik on korras, Tana?" küsis Eve, kui ma laua taha istusin.
"Jah, kõik on korras!" ütlesin ma naeratades.
"Ma arvan, et Tana laps sünnib kiiresti," naeratas ka Becky.

Sel õhtul

Olin just äsja köögis, kui mult hakkas pükste vahelt vedelikku välja tulema. Ma hakkasin nutma. Becky jooksis ruttu telefoni juurde ja helistas kiirabisse.

Viimane lõik jättis mulje nagu tüdruk oleks püksi pissinud.
Hmmmmmmmmmmmmmmm..... Jah.

Nõus Cilen

Pükste vahelt. Jalgevahelt pigem.

Ja "pitsa viija" on pitsakuller. Just saying.

Hahaha
Ahah, tänks :)

Siis tal veel kõhtu ees polnud ja keegi ei saanud aru

Ma tean jah aga ma ei oska vahepeale midagi kirjutada
Muidugi jätkan

Kõht hakkab paistma kolmandal kuul või mõnel veelgi varem.

Oleneb inimesest. Mu juuksuril oli viimane kvartal, vist kaheksas kuu, ja polnud arugi saada, et ta lapseootel oli.

Kuhu sa tahad välja jõuda? Mis on su siht?

Ning ma ütlen, et sa võiksid natukene raseduse kohta uurida, sest väga raske on kirjutada asjast, mida sa pole ise läbi elanud.

Või selle kohta põhjalikult infot koguda, et ei tekiks faktilisi auke, mille tulemusel keegi võib sul naha üle kõrvade tõmmata. Trust me, I know how that feels...

Küsiks ära, mis on selle jutu mõte? Nimi on Superstaar, niiet see peaks ju kuidagi sellega seonduma, aga hetkel on see täiesti teemast väljas. Räägib lapsepõlvest ja 16 & rase...?

Ega see pooleli ei jäta?

Jamh, sssee huvitaks mind ka.

Millal uut?