Miks sa nii tegid?

Jah. Ma nõustun teie kõigiga. See jutt võib olla tuhande esimene või ka saja esimene. Ükstapuha. Foorumis on nendest sajast vaid umbkaudu viis-seitse tükki üleval. Etjah. Nagu ilmselt aru saada, on tegu natuke ka "Nurjatud tüdrukute" seriaaliga. Ehk on vahe selles, et jutus olev kool näeb välja hoolitsetum ning ilusam ja, et see asub siiski Kundas.
Igatahes, esimene on siis selline rohkem sissejuhatav ja suhteliselt lühike. I hope you like it!

Sissejuhatus

Mitte keegi ei öelnud Brittile enne äraminekut head aega. Mitte keegi ei jätnud temaga hüvasti. Siiski oli Britt õnnelik. Bussisõit, olgugi, et umbne buss ei olnud ilmselgelt asi, mille pärast rõõmu tunda. Hooldaja, kes Britti kõrval istus ning keskeaga kaasnevat üsna tavapärast möla suust välja ajas. Loodus, mis Britti kaasreisijaid, bussi ning teda ennast ümbritses.
Kuid neiu ei suutnud oma peast välja suruda mõtet, et ta pidi minema sinna. Sinna, kus olid kõik pahad tüdrukud, Kunda Erikooli.

Miks? Sest see kuueteiseaastane tüdruk oli mõrvanud inimese. Inimese, kellesse ta uskunud oli ning, kes tema eest kõik need aastad hoolitsenud oli. Oma lihase isa.

Tüdruku isa oli teda peksnud ning temaga käitunud nagu oleks Britt tühipaljas nukk. Nukk, keda võib peksta, loopida, öelda talle lauseid, mida lihane isa oma tütrele mitte kunagi ei ütleks.
Ehk siis, mees oli Britti südamesse lõiganud augu. Sügaviku, mis võis kinni kasvada, kuid mille arm jäi igaveseks sinna, kus ta olla ei tohiks.

„...ja need kommunaalkulud on nii kõrged, et ma pean endale vist uue korteri otsima.“ Igav ja üksluine naisehääl kõlas Britti kõrval. Britt raputas korraks pead ning püüdis naise juttu süveneda.
Hooldaja ei teinud välja, et tema jutt tegelikult tüdrukut ei huvita. Pigem andis see talle hoogu juurde ning hetke pärast vadistas ta juba muudel teemadel. Kütusekulud, poliitika. Kõigest, mida noored inimesed vihkavad.

„Oi, me oleme kohal,“ lausus hooldaja Eve viimaks selle rõõmustava lause ning tõusis oma istmelt.
Ta haaras istme kohalt oma käekoti ning andis Brittile vabaduse ka enda oma alla võtta.
Kooli oli juba näha. Selle katus paistis.
Erikool nägi välja täiesti normaalne. Kool tundus olevat renoveeritud. Selle värv nägi üsna värske välja ning mis siin salata, ka kooli ümbrus oli kena.
Mõne minuti pärast jõudsid nad kooli ette. Väljas oli paar õpetajat või turvameest, kes valvasid, et keegi koolist ilma luba küsimata välja ei läheks.
Ka värava juures olid kaks sarnast meest. Nad avasid kahele isikule värava ning nüüd olid nad siis seal. Seal, kus Britt pidi elama kaks aastat.