Tarretis luuletab.

Esimene on väga ilus. :) Järgmised on mõnusalt muhedad. Mulle meeldivad! :)
Ahjaa, tahtsin lisada, et sul on ilmselt pealkirjas väike viga.

Aitäh. Tarret(Y)s, ah on jah.

Üks hääästi lühike.
Sirius loitse leiutab,
Kreacher pükse miilustab.
Molly köögis vaaritab,
Ginny rottis vaarikaid

Love'i esimeses stroofis on viga. Kadedaks mitte kadetaks.

Love'i kohta veel seda, et pealkiri võiks eestikeelne olla tegelikult. Sobiks rohkem. :)

Muidu päris hea! :)

Kui ma aus olen siis luuletused tulevad sul paremini välja kui jutud. Need on head, arenedes lähevad paremaks. Ootan sinult kindlasti veel luuletusi :)

Mezilasega nõus. Arenguruumi on, aga seda on meil kõigil.   Ootaks ka uusi.

Mitte, et ma ei teaks, aga vahepeal jäävad vead kahe silma vahele. 

Samas, mul on ka üks paarikuune luuletus mis tuleb siia peagi.

Õrn naeratus võbeles ta suul, 
Veripunane oli ta huul.
Verepiisk rippumas suunurgas,
ise seismas keset urgast.

Süda trummeldas hullult mu sees,
vampiir, see oli mu ees.
Lõin põnnama, lasin jalga,
Külm kriimustas jalga.


Vampiir jälitas mind,
on elu ta hind?
Tahtsin maha laskuda, ja
oma hinge jätta, 
aga tema, oh ei.
Ei jätnud mind hätta.

Üksinda, õhus täis hirmu,
kaasaks pihutäis põrmu.
Ja siis niisama äkkki, 
tuled sa ja keerad käkki.
Kõik minu lootused,
samas ka ootused.

Paanikat tekitad sa keset saali,
Et ei tea, kuhu kadus Maali?
Aga sina? Sa ise ajasid mu siia.
Lihtsalt lasid mu sinna viia.
Aga ma lasin jalga.
Jalga. Jalga. Lasin jalga.


Igaveseks.

Viimase luuletuse kohta nii palju, et nii mõnigi kirjaviga torkas silma.

Suuremad vead: Äkki* mitte äkkki, sõna "kuhu" ette käib koma.

See lause peaks olema "Sa ise ajasid mu siia." ilma komata sõna "ise" järel.
Samamoodi ka järgmine lause. Sõna "lasid" järele ei mingit koma.

Ja miks viimase lause viimane sõna suure tähega on?

Sul vist tulevad need luuletused päris lambist?

Mnjah... Võiksid nende kallal pisut rohkem tööd teha, aga muidu täitsa OK.

A ma ei tea miks oli..

Ma arvan, et luuletajad ei luuleta niimoodi, et neile antakse teema ette ning
siis nad mõtlevad ja mõtlevad mida kirjutada ja kuidas ja siis ikka 100 aasta pärast ei saa 
valmis. + minu luuletustes on kõikides mingi sõnum.

See sõnum on sul vahel ikka päris hästi ära peidetud Vähemalt minu jaoks

Sa oled nagu sulanud jäätis mu käte vahel,
meie vahel on tugevaim sõpruse ahel.
Midagi enamat, kui lihtsalt sõprus,
see on armastus ja õrnus.

Koos seisame käte  peal,
ja neid ridu ma sulle sean.
Tea, et oled kallis mulle,
nõndagi mina sulle.

Siis sa sosistad, et armastad mind,
minu vastuseks, et minagi sind.
Kunagi, kui oleme lahus,
siis mõlemad juba puhkame rahus.

Armas, arenemist on näha :).

Eks ma ikka üritan ja mõtlen palju. :) Hea, et meeldib.

Pidime MATEMAATIKA tunnis kirjutama luuletusi. Eesti keeles kohe üldse ei tulnud, tegin kaks inglisekeelset. Üks neist on peas, aga ma pole kindel, kas vastab õigekirjale.

(The?)Snow falls down slowly,
(The?) roof is a bit snowly????
Today is a good day,
today is christmas day. whatever, kohutav. Edaspidi ma ei tee.

Elamusaasta kaudu käisid meie koolis külas Erki-Andres Nuut ja Jürgen Rooste. Kuna Jürgen on luuletaja, siis see tegi selle elamuse veel suuremaks ja sai nii mõndagi kõrva taha pandud.

See on nii imelik.
Võibolla pole see õige sõna.
Võibolla sel polegi sõna.
Aga mulle meeldib öelda.
Öelda, et see on imelik.
Väga, väga imelik.

Või hoopis veider.
Võibolla pole see kumbagi?
Või on mõlemat?
Ma ei tea.
Seda ma tõesti ei tea.
Mis asi see olema peaks?