kallikolli halb tuju
Kallikollil tuju paha
Vaatab, meres ujub kala
Kala kallistab ta tiba
Tuju lahkuma on visa
Ikka kollil halb on tuju
Võtab õuest riidast halu
Halu pulbriks pigistab
Ise hambaid krigistab
Jalutamas kallikoll
Mõtleb: olen ma vast loll
Ise rõõmu etalon
kes nüüd halvas tujus on
Näeb, tal vastu tuleb noor
Kel aastaid neljakümnest pool
Silmad pruunid, juuksed ka
Sellist kaua oodand ta
Vaatab, poiss tal naeratab.
Sellest piisab, kallistab
Kallikoll nüüd teda
Poiss meeldib talle väga
Olles kaua noore kaisus,
Tunneb koll, kuis rind tal paisub
Pole ammu seda näinud,
paha tuju kohe läinud
Aga selle poisinolgi
koll vist varsti ära kosib.