MEIE JUTUD

Järjejuttudele pühendatud foorum
 
PortalPealehtCalendarKKKOtsiKasutajagrupidRegistreeriLogi sisse

Share | 
 

 2019

Go down 
AutorTeade
MyMystery
Fanaatik
avatar

Female Postituste arv : 1122
Age : 22
Asukoht : Mars

PostitaminePealkiri: 2019   13/1/2019, 17:16

ÜKS
Stalking Jack the Ripper

Autor: Kerri Maniscalco
Lehekülgi: 400
Kokku: 400
Sisu: Seventeen-year-old Audrey Rose Wadsworth was born a lord's daughter, with a life of wealth and privilege stretched out before her. But between the social teas and silk dress fittings, she leads a forbidden secret life.
Against her stern father's wishes and society's expectations, Audrey often slips away to her uncle's laboratory to study the gruesome practice of forensic medicine. When her work on a string of savagely killed corpses drags Audrey into the investigation of a serial murderer, her search for answers brings her close to her own sheltered world
Arvamus: Arvestades seda, et Rappija Jacki müsteerium on mulle alati huvi pakkunud ja sellest, mil mu kätte viimati mõni ajalooline noorteromaan sattunud on, oli ka hulgaliselt aega möödunud ning kui veel lisada juurde, et tegemist olevat väga feministliku romaaniga, kus peategelane on tõeline geenius ja meespeategelane on midagi Sherlock Holmesi väärilist, asusin seda raamatut lugema suure huviga ja muidugi pidin pettuma.
Kuna tegemist oli noorteromaaniga, teadsin juba eos, et ilmselt leidub siin nii mõndagi, mis mind silmi pööritama paneb ja muidugi ei oodanud ma siit mingit meistritööd, mis kogu mu maailma läbi raputaks, aga siiski jäi väga palju asju minu jaoks puudu.
Kõigepealt hoolimata sellest, et tegemist oli ajaloolise romaaniga, ei mõjunud see kuidagi usutavalt. Ma ei pea siin silmas Audrey Rose'i oma ajast ees olevat mõtlemisviisi, vaid kogu raamatu toon oli kuidagi nii tänapäevane.
No ja siis tegelased, meespeategelast Thomast oli reklaamitud kui emotsioonitut ja ülitarka inimest, kes huvitus ainult teadusest ja kellele inimtunded absoluutselt korda ei läinud. Sellist muljelt tema mulle küll kordagi ei jätnud, jah, tõsi, ta küll väitis, et emotsioonid on tema jaoks mõttetud ja arusaamatud, kuid käitumise ja kildude poolest oli ta väga sarnane kõige klassikalisemale noorteromaani pahale poisile.
Ja lõpuks kõige suurema pettumuse valmistas mulle selle mõrvamüsteeriumi lahendus, sest see oli lihtsalt nii valusalt ilmselge, et ma isegi ei saanud oma läbinägelikkuse üle heameelt tunda, sest nagu, kui peategelane kahtlustab mingi aja jooksul absoluutselt kõiki vähegi relevantseid tegelasi, siis on ju loogiline, et see, kes talle hetkeksi kahtlane ei tundu, on lõpuks süüdi. Lisaks jäi mulle mulje, et süüdlase leidmiseks nad oma säravaid ja suurepäraseid ajusid absoluutselt ei kasutanud, kõikide vihjete otsa komistasid nad poolkogemata ja tegeliku Rappija Jacki avastasid hoopis üht teist inimest kahtlustades. Tagatipuks ei pakutud ka lugejatele eriti märkimisväärseid vihjeid, mille juurde nad oleksid võinud peale raamatu lõpetamist tagasi minna ja mõelda, et kuidas nii ilmselge ja loogiline asi neil tähelepanuta jäi. Mina näiteks keskendusin süüdlase leidmisel puhtalt enda sisetundele ja tuli välja, et kahtlustasingi kohe algusest peale täiesti õiget tegelast.
Need viimased läbi Thomase silmade kirjutaud peatükid olid äärmiselt mõttetud ja igavad ja ei andnud kogu loole absoluutselt midagi juurde, aga kuna nad seal raamatus ikkagi olid, siis tundus, et oleks viisakas nad siiski läbi lugeda.
Aga noh, tegelikult oli tore, et autor oli vähemalt üritanud võimalikult ajastutruuks jääda ja samuti olid tohutult põnev lugeda tolleaegsete meditsiinitoimingute kirjeldusi, mis olid kahtlemata ka üsna täpsed.
Punktid: 6/10
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
 
2019
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
MEIE JUTUD :: Võistlused :: Enim loetud raamatuid aastas :: MyMystery-
Hüppa: