Saladusi täis igavik

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Mingi uus jutt siis, teemat ega midagi ma ette ei ütle, kõik tuleb jutu käigus. Tänud Merilile idee eest. Kirjavead on täitsa võimalikud, sest kirjutasin otse siia ja ei lugenud läbi. Enjoy!

Noor neiu jalutab mööda teed, koolikott õlal. Ta süsimustad juuksed moodustavad imeilusa kontrasti neiu lumivalge nahaga. Kirsspunased huuled liiguvad vaikselt kui neiu mp3-le kaasa laulab. Tal on jalas mustad, veidi lõhkised, teksad ning tumedad ketsid. Seljas on tal punane pluus, selle peal must nahkjakk, mille hõlmadega tuul mängib. Neiu jalutab rahulikult koolile lähemale. Lood vahetuvad ta mp3-es, kuid neiu vaevu märkab seda.

Ta ilme on rahulik, kõigutamatu. Neiu silmad on väga imelikud, kohati tundub, et need on süsimustad, siis jälle hõbehallid. Järsku neiu rahulik ilme kaob ning asendub hirmu ja ehmatusega. Tuul tõuseb ja saadab pilvi üle taevalaotuse. Üksik päikesekiir tungib pilvede vahelt välja ja langeb kooliõuele. Tüdruk kiirendab sammu ja hakkab jooksma. Ta haarab ruttu ukselingist ja tormab koolimajja. Seal hingab ta kergendunult ning jalutab sama rahulikul ilmel edasi. Igaks juhuks piilub ta veel aknast õuele. Ohtu pole, õu on tühi, nagu alati. Neiu jõuab alati esimeste hulgas kooli ning siis on koolimaja alles tühi. Sügavalt ohates asetab ta oma koti pingile ning istub oma kohale.

Noormees astub puu varjust välja ning vaatab mõtlikul ilmel koolimaja poole. Ta on neiut juba ammu jälginud. Siis raputab ta mõtteist ärgates pead ja astub lähemale. Tuul on taas tõusnud ning ka tema jakihõlmad õõtsuvad kergelt. Noormees tõmbab kergelt käega läbi süsimustade juuste ning heidab pilgu siis selja taha. Kulmu kortsutades tõmbab ta jaki rohkem keha ümber ja sammub midagi kahtlustamata edasi.

Poisi kahvatu nahk paistab hallis ähmases valguses lausa kummituslik, andes talle hirmuäratava ilme. Ta silmad on sügavsinised, sellised nagu tormine meri. Noormees kõnnib edasi, kruus krudiseb ta jalge all. Ta ümiseb vaikset viit ning näib pealtnäha rahulik välja, kuid lähemalt vaadates selgub, et ilme ta näol on pigem raevunud kui rahulik. Järsku ta seisatab. Tuul on taas tõusnud. Poiss kuulatab hetke ning keerab mõned millimeetrid pead. Kaugemale ta ei jõua, keegi haarab temast tugevalt kinni. Nii tugevalt, et haare ähvardab purustada ta luud. Sel päeval noormees kooli ei jõua.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 30 Asukoht : Tartu

Jaiks.
Jumala head kirjeldused !
Fell in love. <3
Rohkem kommenteerida ei oska. Very Happy

Ootan põnevusega uut! :)

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Uhhh, kui hea Very Happy

Something for me! Very Happy

Inspiratsiooni andmine tuleb mul vist hästi välja Very Happy

:D
SUPEEEEER!
Tra, uut tahan!

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Eumh.. teile vist päris meeldib see jutt. Kirjeldused.. ei ütleks, et neid nii palju oli ju. Aga nomh.. uus osa siis ka. Selle osaga ma ise väga rahul pole, aga ma ei teagi täpselt, mis siin valesti on. Kriitika on igati oodatud. Nimi tuleb ka suht varsti. Enjoy!

Neiu istub vaikselt oma kohal, oodates teiste õpilaste saabumist. Kõhe tunne hiilib talle südamesse kui ta seal istub ja sõrmedega mööda lauda trummeldab. Ta veab oma tumepunaste küüntega lauale mustreid ja vaatab hajameelsel pilgul aknast välja. Järsku näeb ta seal midagi. Midagi, mis seal olema ei peaks. Tüdruk kisub kõrvaklapid peast, viskab mp3-e enda käest lauale ja tormab klassist välja.

Kamp õpilasi, kes bussiga koolis käivad, jalutavad neiule vastu ning jäävad teda veidralt vaatama. "Mis tal hakkas?" käivad sosinad tüdruku kohta. "Ta on muidu nii rahulik ja.. vaoshoitud ju." lausub üks poiss õigeid sõnu otsides. Teine vaid kehitab õlgu ja jalutab edasi.

Neiu jookseb edasi kuni jõuab välja. Alles siis taipab ta aeglustuda ning jalutab rahulikul ilmel koolikotini, mis keset kruusateed lebab. Ettevaatlikult tõstab ta koolikoti üles ning vaatab seda igalt küljelt. Tüdruk tõmbab ninaga õhku ning märkab siis vereplekki kotisangal. Kulmu kortsutades vaatab ta ringi. Tuul puhub endiselt kurjakuulutavalt ning saadab neiu juukseid igas suunas laiali.

Tüdruk ohkab vaevukuuldavalt ja jalutab, koolikott käes, tagasi koolimajja. Alles sees olles mõtleb ta, mis kotiga peale hakata. Tema õnneks tuleb just neiu eesti keele õpetaja. "Ma leidsin selle koti õuest." lausub tüdruk oma tasasel häälel. Õpetaja vaatab neiu käe otsas olevat kotti hetke ning haarab selle siis enda kätte. "Tänan, Esme. Mine nüüd tundi." lausub õpetaja naeratades ja läheb edasi. "Tund pole veel peal.." pomiseb too vaikselt ning jalutab tagasi klassi. Seal istub ta oma kohale, paneb kõrvaklapid pähe ning jääb taas hajameelsel pilgul aknast välja vaatama.

Õpilasi tuleb aina juurde, kuid Esme ei vaevu neist, ja ka kasvavast jutusuminast, välja tegema. Tuhm mütsatus ta kõrval märgib Esme pinginaabri saabumist. Shelia, ta pinginaaber, on gooti stiili armastav tüdruk. Tema, nagu Esme ise, on tõrjutud teiste poolt. Shelia ohkab vaikselt ning istub enda kohale Esme kõrval. "On sul töövihikust tehtud?" kostub vaikne, koguni arg, küsimus. Neiu noogutab ja ulatab talle oma töövihiku.

Esimese asjana tunneb poiss teravat valu oma kaelal, siis hakkab ta tajuma valu rinnus ja randmetes. Ta avab silmad ning üritab pimedas ruumis oma pilku fokuseerida. Punakas valgus langeb poisi peale kui ta ringi vaatab. Ta lamab külmal põrandal, käed seotud. Noormees upitab end istukile ja haarab siis valu tõttu rinnust. "Tere tulemast meie hulka, Jacob." kostub tasane, kuid terav hääl ruumi kaugemast, pimedast otsast. Noormees tõstab oma ehmunud pilgu, valu on ta peast pühitud ning asemele on tulnud hirm. Kogu astub varjust välja ning jääb Jacob'i ette seisma.

Hirm poisi silmis võtab tohutud mõõtmed ning poiss taganeb nii seina äärde kui võimalik. Ta ees seisab üks mees. Kuid mees pole kaugeltki mitte tavaline. Ta riided on süsimustad ning kohati verised, ta tumedad juuksed turritavad igas suunas püsti, raamides ta õudusttekitavat nägu. Mehe silmad justkui põleksid, irve ta näol on kuri, kuid samas rahulolev. Naeratades paljastub teravate hammaste rida. "Kes sa oled?" küsib Jacob väriseval häälel. Mees irvitab poisi hirmunud oleku üle ning astub ta hirmutamiseks sammu lähemale. Siis mõtleb ta hetke ning lausub, endiselt irvitades: "Vampiir."

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Muidu on kõik endiselt SUPERSUPERSUPER, aga jah kordused veits häirisid seekord Very Happy

Aga muidu kirjeldused ja kõik on suurepärane Wink

Gothic girl, uuu, i like it Very Happy

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Tead, see jutt meenutab mulle Twilighti, see vampiiriteema ja nimi Jacob. Very Happy

Aga see on hea! Very Happy

Mulle väga meeldib igatahes. Very Happy

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 30 Asukoht : Tartu

Vampiirid, Jacob, Esme... Very Happy

Mmm...

Aga ei, jutt on põnev. (Y)
ootan päris huviga uut osa, kuna ma ei oska veel päris õiget seisukohta võtta... Very Happy

Tean, et kirjeldused ja kirjutamisstiil on taaskord vägevaaad. Very Happy

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

No, Twi-st ma selle vampiirihulluse saingi. Jacobi nimi on tõesti sealt, sest see sobib talle, aga mul ei tulnud meeldegi, et seal Esme ka oli. Aga nomh.. see ei tule midagi Twi sarnast. Suured tänud Merilile nime eest ja siin siis uus osa ka. Enjoy!

„Alustame tunniga,“ lausub õpetaja klassi astudes. „Eem.. tund pole veel alanud.“ ütleb üks tüdruk ja jääb õpetajat kahtlaselt jõllitama. „Aa.. no sel juhul.. korrake tunnikontrolliks.“ lausub õpetaja segaduses ning libistab pilguga üle klassi. Esmet silmanud, jalutab ta neiu laua juurde ja palub tal endaga kaasa tulla. Neiu kõhkleb hetke, kuid võtab siiski kõrvaklapid peast ja järgneb õpetajale klassist välja. Vaikuses kõnnivad nad õpetajate toa poole ning neiu mõistab, et midagi on valesti.

„Astu sisse,“ ütleb õpetaja ust avades ning Esme siseneb ruumi, kus istuvad juba füüsika õpetaja ning direktor. „Kas midagi on valesti?“ küsib neiu oma vaiksel häälel. „See koolikott.. Kust täpselt sa selle leidsid?“ küsib füüsika õpetaja Esme küsimusest välja tegemata. „Kruusateelt, suure tamme kõrvalt.“ vastab neiu rahulikult, kuid kahtlus tungib ta meeltesse. „Ja kuidas sa selle leidsid?“ avab ka direktor suu. „Ma nägin seda aknast ja kuna mul oli nagunii igav üksinda klassis, otsustasin vaatama minna.“ seletab Esme ning küsib siis uuesti: „Kas midagi on valesti?“

Õpetajad ja direktor vahetavad murelikke pilke. Lõpuks lausub eesti keele õpetaja: „Selle koolikoti omanik, Jacob Black, on kadunud. Ta tuli hommikul kooli, aga siin teda pole. Ja pealegi, kotil oli verd.“ Esme ohkab ja lausub veel vaiksemalt kui tavaliselt: „Ma märkasin, jah.“ „Kindel, et sa rohkem midagi ei tea?“ küsib füüsika õpetaja kahtlustavalt. Esme noogutab ning direktor ütleb: „Siis võid tagasi tundi minna.“ „Tund pole veel alanud..“ pomiseb neiu vaikselt ja avab õpetajate toa ukse. Just sel hetkel heliseb kell ning tüdruk jalutab, endamisi naeratades, klassi.

„Vampiir?!“ pärib Jacob üllatunult. „Jah, sa kuulsid õigesti.“ lausub mees rahulikult. „Ja kes sina oled? Dracula?“ pärib poiss siis sarkastiliselt ja üritab oma käsi vabastada. Mees naerab oma madalal häälel ja kükitab Jacobi ette. Ta haarab köiest ja tõmbab selle ühe liigutusega puruks. „See.. sa oled lihtsalt tugev.“ lausub Jacob ebalevalt ning jõllitab jämedat köit põrandal. Nad mõlemad teavad, et keegi poleks nii tugev, et sellist köit nii kerge vaevaga puruks tõmmata. „Arva, kuidas tahad.“ lausub mees ning pöördub minekuks. „Sa ei öelnud mulle siiski, kes sa oled?“ peatab teda Jacobi hääl. „Ma ju ütlesin, vampiir. Rohkemat pole sul hetkel tarvis teada.“ lausub mees rahulikult ning lahkub ruumist.

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Urrr

Ma sain tänuavalduse (egooooo Very Happy

)
„Kindel, et sa rohkem midagi ei tea?“ küsib füüsika õpetaja kahtlustavalt. Esme noogutab.
Ta pead ei peaks raputama? Very Happy

Ja muidu oli ikka super, as always Razz

Ps: Miks ta koguaeg ütleb, et tund pole veel alanud? Very Happy

:D
Uuuut!

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Sest õps küsib: Kindel, et.... Ja siis Esme noogutab, ehk siis: Jah, kindel. Very Happy

Ja see õps on tainas kes arvab et tund on peal ja õpilased peaks õppima juba ja targaks saama, üks tema kiikse. Very Happy

See ongi selle õpetaja kiiksu kinnitamiseks nö. Very Happy

Esme ongi selline tagasihoidlik ja vaikne ja püüab vaikselt õpetajale meenutada, et tund pole veel peal. Very Happy

Ja mainiks siis ära, et täna rohkem ei saa osi, niigi palju saite juba ja et nv-l ka ei saa. Very Happy

Enne seda saab muidugi, homme ja nii. Very Happy

Aga nv-l on remont siin ja siis pean läpakas netis käima, aga see on alles uus ja siis seal polegi vist sellist asja nagu openoffice. Very Happy

Kahtlen kas seal msn üldse on. Very Happy

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Issand, kui loll ma olen ikka Very Happy

Cooool.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 30 Asukoht : Tartu

See, et niimoodi tunni mittealgamist on öeldud, oli minu arust nii hea. Very Happy

Natukene koomiline varjund. Very Happy

kiiremini, kõrgemale, kaugemale !
E siis ruttu head uut osa. ;D

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Nii, üks pikem osa siis. Eumh.. need nimed. Te olge õnnelikud, et ma Edward ei pannud. Aga see pole fännijutt. See on lihtsalt samas teemas. Ja see on ka veel sarnane, et neil on ka nagu üks suur pere. Aam.. ja võimed on samad. Vampiirid peaksidki just sellisena olema kujutatud nagu Twi-s, mitte umbes et magavad kirstus jne.. Niiet nad on minu jutus ka sellised. Koos lisadega Enjoy!

„Nii, kas kell nüüd helises?“ küsib õpetaja klassi astudes ning paneb hunniku pabereid lauale. „Jah!“ lausub üks tüdruk esimesest pingist. „Olgu, istuge.“ lausub õpetaja ja haarab paberikuhja enda kätte. „Eem.. Esme ja Sheila, jagage palun tööd ära.“ ütleb ta siis. Esme tõuseb aeglaselt püsti ning togib siis ka Sheilat, kes muusikat kuulab. Sheila võtab kõrvaklapid peast ning vaatab küsiva pilguga Esme poole. „Tööd..“ pomiseb Esme ning jalutab õpetaja laua poole.

Samal ajal kui õpetaja koduseid töid kontrollib, jalutavad tüdrukud pinkide vahel ja jagavad töid kätte. „Kurat..“ pomiseb Esme, nähes enda tööl suurt punast F-i. „Kuule, Esme.“ sosistab üks tüdruk. Neiu pöörab pead ja jalutab siis vaikselt Melinda laua juurde. „Kas sina olid see tsikk, kes Jacob'i koti leidis?“ küsib Melinda ning heidab ärevaid pilke õpetaja suunas. „Ee.. jah.“ lausub Esme ebalevalt ning annab Melindale ka tema töö kätte. „Aaga.. sa ei tea, kus ta ise on?“ pärib neiu edasi. „Ei, õpetajad rääkisid ainult, et ta pole kooli jõudnud ja..“ seletab Esme, kuid vakatab siis. Kas ma peaksin talle verest rääkima.. mõtiskleb neiu. „Aga?!“ pärib Melinda ärevalt ning kinnitab oma pilgu Esme silmadesse, lootes sealt vastust leida. „Ei midagi.“ ütleb Esme ruttu ning jagab siis veel viimased tööd kätte.

Seejärel istub neiu kohale ja üritab tunnitöösse süveneda, kuid ta mõtted keerlevad vaid Jacob'i ümber. Helisev kell äratab tüdruku lõpuks mõtisklustest. Esme tõuseb, haarab oma õpikud ning jalutab siis klassist välja. Neiu jalutab rahulikult oma kapi juurde ja avab luku. Seejärel paneb ta asjad kappi ning vaatab tunniplaanist järgmist tundi. „Me peame minema,“ lausub hääl ta kõrval. Pead pööramata küsib Esme: „Miks?“

Alles siis pöördub ta ümber ja vajutab kapiukse vaikselt kinni. Esme ees seisab temast veidike pikem, punaste juustega, sihvakas tüdruk. Neiu vaatab teda rahulikul ilmel, ta süsimustad silmad ekslevad ringi. Nende näojooned on sarnased ja tüdruku nahk on sama valge kui Esmel. „See kadunud poiss..“ lausub tüdruk ja vaatab ärevalt ringi. Esme vaatab üllatunult oma õde. „Tema?“ pärib Esme suu ammuli. „Jah,“ lausub Eden rahulikult ning haarab õel varrukast. „Lähme.“

Kaks tüdrukut jalutavad läbi koolimaja treppide poole. Kõigi pilgud pöörduvad neile, kuid nad on sellega harjunud. Neiud on mõlemad ju lumivalge naha, tumedate silmade ja veidra stiiliga. Lisaks on neil mõlemil näol rahulik, lausa külm, ilme. „Kus tal tund on?“ küsib Esme vaikselt. Nii vaikselt, et vaid Eden seda kuuleb. „Kolmandal.“ lausub neiu tavalisel toonil ja kõnnib trepist üles.

„Ewan!“ hüüab Eden poissi silmates. Kõigi pilgud, Ewani oma kaasa arvatud, kinnituvad talle. Kuid ta on juba harjunud. See ongi teiste tavaline reaktsioon. Ewan jalutab aeglaselt lähemale ning heidab mõlemale õele ühe pilgu. „Jah?“ küsib ta siis. „Me peame minema.“ lausub Esme õe asemel, mispeale Eden talle ühe kurja pilgu heidab. „Olgu, lähme siis.“ lausub Ewan ning läheb trepi poole. „Kas sa oma asju ei võtagi?“ küsib Esme kulmu kortsutades. „Ei, me oleme enne tunni algust tagasi.“ lausub Ewan rahulikult ning muigab kergelt. „Ah või nii..“ pomiseb Esme, taibates, mis vennal plaanis on.

Õue jõudes vaatab Ewan korraks taeva poole, kuid, päikest märkamata, jalutab kohe edasi. „Siin.“ lausub Esme mõne aja pärast ning jääb seisma seal, kust ta Jacob'i koti leidis. Ewan viipab käega ning.. aeg peatub. Lehed jäävad poole langemise pealt õhku seisma, väljakul mängivad lapsed tarduvad oma asendisse. Isegi jalgpall jääb poolel teel värava suunas õhku rippuma. Siis poiss kükitab ning uurib lehti. Ta tõmbab ninaga sõõmu õhku ning lausub vaikselt: „Veri.“

Eden noogutab ja kõnnib rahulikult edasi. Esme jääb hetkeks sinna seisma, kuid kui Ewan ka tõuseb, kõnnib temagi kooli territooriumilt minema. „Jookseme, jõuab rutem.“ lausub Eden kannatamatult ja kaob. Esme vaid kehitab õlgu ning järgneb õele. Selja taga tunneb ta veel Ewanit lähemale jõudmas.

Varsti jäävad kõik kolm seisma ning vaatavad nende ees kõrguvat maja. Eden ohkab vaikselt, avab värava ja astub aeda. Maja on vanaaegne ning väga suur. Mõned aknaklaasid on katkised ning enamus akendel pole kardinaid ees. Kolmekesi jalutavad nad lähemale ning Ewan avab vaikselt ukse. Kerge kääksatuse saatel vajub see lahti ning nad astuvad sisse. Majas on kottpime, kuid neid see ei häiri. Nende silmadel pole nägemiseks valgust vajagi. Tasasel sammul jalutavad nad mööda koridori. Koridori lõpus on üksainus uks. Eden ja Ewan vahetavad pilke, nähes ukse alt tulevat punakat valgust.

Esme paneb aga käe ukselingile ning avab ukse. Neiu seisatab korraks, et ta silmad saaksid punase valgusega harjuda, ning jalutab siis ruumi. „Tere, Caleb.“ lausub neiu julgelt ja jääb meest vaatama. „Oo, mida ma näen. Caldwelli võsukesed on mind külastama tulnud. Millest see au?“ pärib Caleb lähemale astudes. „Kus ta on?“ küsib Esme ning punane värv välgatab ta silmades. „Aah, poiss. Ta jälitas sind ning ma pidin ta kinni võtma. Või sa tahtsid seda ise teha, Esmeralda?“ küsib Caleb irvitades.

„Mu nimi on Esme.“ lausub tüdruk pahaselt ning sammub üle toa, teise ukse suunas. „Ta on lahti.“ ütleb Caleb hoiatuseks. „Jumala eest, ta on tavaline poiss, mitte mingi elajas, kes ketis peab olema!“ karjub Esme vihaseks saades. Ta silmad värvuvad punaseks ning tüdruk võtab sisse sõjaka asendi. „Esiteks, jumala nime sa siin majas suhu ei võta.“ käratab Caleb. „Ja teiseks?“ küsib Esme kulmu kergitades. „Ta pole enam tavaline poiss, ma hammustasin teda.“ ütleb mees ning pöördub ümber. „SA TEGID MIDA?“ karjatab Esme raevunult.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 30 Asukoht : Tartu

Jaikkks.
Ootan uut. :)

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Wowww, kui hea Very Happy

Uut!

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Teeme nüüd nii, et kõik kes seda juttu loevad, karjuvad! Mul tekkib juba tunne, et ainult Sille ja Merili seda jura loevadki. Aga siit siis uus osa ka. Enjoy!

„Rahune, Esme.“ lausub Ewan lähemale astudes ning paneb käed oma õe õlgadele. „Sina ei tule mulle ütlema, et ma rahuneks. Kas teie kaks teadsite sellest?“ karjub Esme vihaselt. Ta silmad leegitsevad vihast kui ta oma õde ja venda jõllitab. „Jah, teadsime.“ lausub Eden rahulikult. „Te kuradi värdjad..“ sisistab Esme läbi hammaste ja avab siis ukse. Selle paugatusega kinni löönud, toetub neiu vastu ust. Ta hingab sügavalt ning tõstab siis pilgu. Jacob istub toa teises otsas, põrandal, ning jälgib Esmet hirmunud pilgul.

„Ma ei tee sulle midagi..“ pomiseb tüdruk lähemale sammudes. „Mida Caleb sulle rääkis?“ küsib ta siis ning piidleb hammustusjälge poisi kaelal. „Nii, et ta nimi on Caleb?“ avab Jacob esimest korda suu. Ta hääl on madal ja kergelt kärisev, justkui poleks seda ammu kasutatud. „Jah, räägi nüüd, mida ta sulle ütles?“ lausub Esme lähemale sammudes ning istub, poisist meetri kaugusele, põrandale.

„Ta ütles ainult, et ta on vampiir.“ lausub poiss vaikselt ja kinnitab pilgu oma kätele. Esme ohkab vaikselt ning tõuseb püsti. „Näita oma kaela,“ ütleb ta Jacobi kohale kummardudes. Poiss kortsutab korraks kulmu, kuid pöörab siiski pead piisavalt, et Esme hammustustele pilku saaks heita. „Valus on, kas sealt on katki?“ pärib Jacob midagi kahtlustamata. Esme vaid jõllitab kahte kihvajälge õudusega. „Sa..Caleb..“ pomiseb tüdruk ebamääraselt. „Nooh?“ pärib Jacob ärevalt. „Ta hammustas sind.“ lausub Esme vaikselt ning jalutab poisist eemale. „HAMMUSTAS?“ karjatab Jacob ning upitab end püsti. „Jah, hammustas.“ lausub Esme rahulikult ning pöördub poisile otsa vaatama. „Kas see tähendab, et ma olen..“ pomiseb Jacob ning põrnitseb Esmet hirmunult. „Jah, Jacob. Sa oled vampiir.“

„ESME!“ kostub siis teisest toast karjatus. „Oota siin!“ lausub neiu ärevalt ja avab ukse. „Miks?“ küsib Jacob tal käest haarates. Esme põrnitseb poisi kätt, mis tema omast kinni hoiab. „Sest see võib ohtlik olla.“ lausub neiu siis ning lahkub toast.

„Mis juhtus?“ küsib neiu Edenile otsa vaadates. „Mingi auto tuli!“ lausub Ewan akna juurest. Esme jalutab venna kõrvale ja piilub kardina varjust välja. „Mingid meie kooli nolgid..“ pomiseb Eden teise akna juurest. „No kurat, ajage nad siis minema!“ lausub Caleb närviliselt. „Ah, et jumala nime ei tohi kasutada, aga kuradi oma võib?“ pärib Esme sarkastiliselt ja kõnnib toa ukse suunas. „Nojah, meie oleme nagu rohkem saatana poolel.“ lausub Caleb siis ja kõnnib samuti akna juurde.

Eden ja Ewan tormavad õe järel toast välja ning jooksevad tema kannul mööda koridori esiukseni. Kolmekesi astuvad nad uksest välja, jäädes trepimademele seisma. Tuul lennutab nende juukseid ja paneb nende jakihõlmad laperdama. Hallist taevast läbikumav päike annab neile tontliku ilme. „Mida kuradit?“ lausub üks poiss autost välja astudes ning põrnitseb kolme trepil seisvat kuju. „Caldwellid..“ pomiseb Melinda ning lööb ukse pauguga kinni. „Kuulge, lähme parem minema.“ ütleb üks blond tüdruk ning jääb auto lähedusse seisma. „Ei, me uurime välja, mida nemad siit tahavad.“ ütleb kutt muiates ning avab värava.

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Üliheaaa (Y)
Põnevaks kisub, raisk Very Happy

Super lihtsalt!
Uuut!

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Minu suured vabandused, et nv-l osi ei saanud. Mul käis remont siin. See eest saate nüüd kaks osa. Enjoy!

„Kas sa mitte aega ei peatanud?“ pärib Eden kulmu kortsutades. „Peatasin küll, aga ju tuli see kogemata maha..“ pomiseb Ewan ning astub trepist alla. „Tehke, mis vaja, aga ärge neid Majja laske.“ ütleb ta õdedele ning jalutab värava juurde. Esme järgneb talle, Eden jääb ukse juurde valvesse. „Tulite tondilossi oma kadunud sugulasi otsima? Või otsite odavat kinnisvara?“ irvitab Scott edasi astudes ja jääb Ewanit põrnitsema. „Lahkuge, kohe.“ lausub poiss rahulikult. Esme astub ta kõrvale ja jõllitab Scotti vihaselt. „Ja miks me peaks?“ pärib poiss naerdes. „Sest kui te seda vabatahtlikult ei tee, peame me teid sundima.“ ütleb Esme kõigutamatul ilmel. „Ja see ei saa teile just eriti meeldiv olema.“ lisab Ewan ning astub sammu lähemale.

„Oi, kuidas ma kardan.“ irvitab Scott ja vaatab naerdes tüdrukute poole, kes auto juures seisavad. „Peaksidki kartma.“ lausub Ewan ning saadab käeviipega poisi vastu raudväravat. Scott vajub värava juurde maha ning Melinda hakkab kiljuma. „Jää vait.“ lausub Esme ning avab sõrmeviibutusega ukse. Melinda vaatab seda kohkunult ja istub siis alandlikul ilmel autosse. Teisele tüdrukule pole seda kaks korda vaja öelda ning ta istub samuti sisse. „Ja oma semu jätate siia?“ pärib Ewan muiates. Melinda hakkab juba autost väljuma, kuid Esme peatab ta, öeldes: „Ma saan ise.“ Melinda jälgib vapustatult, kuidas õbluke tüdruk suure jalgpalluri enda õlale tõstab ja autoni kannab. Melinda avab ukse ja Esme asetab Scotti tagaistmele. „Ja nüüd kaduge siit!“ lausub neiu ning lööb ukse paugatusega kinni.

„Nende mäluga tegeleme hiljem..“ pomiseb Ewan ning patsutab õele tunnustavalt õlale. „Sa said sellega hästi hakkama.“ lausub ta tunnustavalt. „Mulle pole seda öelda vaja, ma pole enam laps.“ ütleb Esme pahaselt ja hakkab mööda teed majast eemale kõndima. „Kuhu nüüd?“ pärib Ewan üllatunult. „Nende mäluga tuleb kohe tegeleda. Ma olen kohe tagasi.“ lausub neiu ning on hetkega kadunud. Ewan vaid ohkab ning jalutab tagasi majja.

„Emeric?!“ hüüab tüdruk koju jõudes ning vaatab elutoa poole. „Mida?“ lausub poiss Esme selja taga. Neiu pöörab ehmunult ümber ja vaatab siis veidi pahaselt oma venda, kes seal rahulikult seisab ning õuna koorib. „Meil on su abi vaja. Ühed meie kooli õpilase tulid Maja juurde ja läks löömaks veidi. Mälu oleks vaja kustutada.“ seletab Esme rahulikult ning põrnitseb siis õuna poisi käes. „Mida te Maja juures tegite? Ja kes need õpilased on?“ küsib Emeric rahulikult ning jalutab elutuppa. „Sellest hiljem, õpilased on Melinda, Heather ja Scott. Tead neid?“ Emeric noogutab ja istub diivani käetoele. „Miks sa õuna koorid?“ küsib Esme lõpuks ja põrnitseb endiselt õuna. „Kes ütles, et see mulle on?“ pärib Emeric vastu ning jalutab siis tagasi kööki. Ta viskab õunakoored ära ja asub õuna tükeldama.

Laua peal märkab Esme kaussi, kus on juba tükeldatud õunad. „Mida sa teed?“ pärib Esme muiates. „Grillpeo jaoks salatit.“ lausub Emeric rahulikult ning lõigub õuna pisikesteks tükkideks. „Grillpeo? Mis grillpeo?!“ küsib Esme tõsiseks muutudes. „See naabrite oma, eks emps õhtul räägib. Meil tuleb vist päris pikk jutuajamine üldsegi õhtul.“ „Ahah.. aga korralda siis see mälu asi ära. On sul nimed meeles?“ lausub Esme esikusse jalutades. „Scott, Melinda ja Heather.“ lausub Emeric ning tühjendab lõikelaua kaussi. „Okei, ma lähen tagasi. Tsau.“ lausub Esme siis ning avab ukse. „Tervita Calebit!“ hüüab Emeric talle järele ning haarab siis, vaikselt ohates, uue õuna järele.

----------------------

Tagasi maja juures, jääb Esme värava juurde seisma. Tuhanded mõtted keerlevad ta peas, peamiselt mõtted Jacobist. Ohates astub neiu aeda ning jalutab majani. Ta lükkab ukse õrnalt lahti ning fokuseerib pilgu hämara toa jaoks ümber. Siis jalutab ta mööda koridori õige ukseni ja astub tuppa. Kohe märkab neiu, et Edenit pole seal. „Kus ta on?“ pärib Esme pahaselt. „Toas, poisi juures.“ ütleb Ewan rahulikult ja toetub aknalauale. „Ta nimi on Jacob.“ lausub Esme üle toa jalutades ning avab ukse.

Esimese asjana näeb ta Edenit kükitamas, siis märkab neiu ka Jacobit, kelle kaela Eden parajasti puhastab. „Eden, kas sa palun jätaksid meid hetkeks?“ küsib Esme ning astub sammu lähemale. Eden ohkab, noogutab siis ja lahkub toast. „Su elu muutub nüüd päris põhjalikult ja sa ei tohi sellest kellelegi rääkida. Kui keegi teine teada saab, et..“ räägib Esme rahulikult, kuid Jacob peatab ta. „Miks mina?“ küsib poiss pilguga Esmet puurides. „Sa jälitasid mind. Caleb arvas, et sa oled vastaste poolel ja minu jaoks ohtlik.“

„Ja sellepärast otsustas ta mu vampiiriks muuta? Et ma vastaste poolelt üle tuleks või midagi? Kes need vastased on üldse?“ pärib Jacob rahutult. „Ta hammustas sind, et sind tappa. Caleb arvas, et sa oled libahunt. Ja vampiiri mürk tapab libahundi. Veel küsimusi?“ lausub Esme poisi juurde astudes. „No neid küsimusi ikka jagub, jah..“ pomiseb Jacob ning viib pilgu põrandale. „Aga see siin pole õige koht nende arutamiseks. Lähme.“ lausub Esme ning astub sammu ukse suunas. Jacob vaatab teda hetke – justkui mõeldes, mida teha – kuid tõuseb siis ning järgneb Esmele.

„Lähme koju.“ ütleb neiu oma vennale ja õele otsa vaadates. „Sa ei vii teda siit minema, me ei saa kindlad olla, et ta sulle ohtlik pole!“ lausub Caleb järsul toonil ning seisab Esme ette. „Tal on õigus, miks poiss.. Jacob muidu sind jälitas?“ lausub Ewan ning astub õe juurde. „Jah, miks sa teda jälitasid?“ pöördub Eden nüüd Jacobi enda poole. Kõigi pilgud pöörduvad talle. „Sest.. nomh.. ma.. ma arvasin lihtsalt, et ta on üks huvitav ja omapärane tüdruk. Ja siis mõtlesin, et ta on nii imelik kuidagi. Nagu omas maailmas. Ja siis ma arvasin, et äkki tal on mingi saladus. Ja ma tahtsin selle välja uurida.“ seletab Jacob hoolega Esme pilku vältides ning Ewanile silma vaadates.

„On see teie jaoks piisav põhjendus?“ küsib Esme ümber pöördudes ja paneb käed sõjakalt puusa. Eden ja Ewan vahetavad pilgu ning ohkavad siis justkui ühest suust. „Olgu, lähme koju.“ ütleb Ewan ja patsutab Esmele õlale. „Me hoiame sind kursis. Ja muide, Emeric tervitab.“ lausub Esme Calebile ning jalutab toast välja, jättes mehe neid vihaselt põrnitsema. „See kutt oli õudne..“ pomiseb Jacob Esme kõrval. „Eem.. kuidas me siin nägema peaks?“ küsib poiss siis ning pilgutab silmi, püüdes seinu eristada.

„Sina ei peagi midagi nägema, piisab kui meie näeme.“ lausub Esme ning haarab poisi käe. Ta juhib Jacobi majast välja ning laseb siis, poisi meelehärmiks, käest lahti. „Ewan, võta ta ise.“ ütleb Esme siis venna poole pöördudes ning jalutab väravatest välja. „Mhmh..“ pomiseb poiss mõtlikult ning sulgeb korralikult värava. „Tule selga!“ ütleb ta siis ning jääb seisma, vaadates ootavalt Jacobi poole. „Mina või?“ pärib poiss üllatunult. „Kes siis veel?“ küsib Eden ning jalutab paar sammu metsa suunas. „Ma suudan ise ka kõndida.“ lausub Jacob kulmu kortsutades ning vaatab abiotsivalt Esme poole. „Jah, aga sa ei suuda joosta.“ lausub neiu rahulikult.

Ewan jalutab Jacobi juurde ja pöörab selja, jäädes ootama. „Eem.. okei siis.. Kui te nii ütlete.“ pomiseb poiss ning upitab end Ewanile selga. „Lähme!“ lausub poiss ning hakkab jooksma. Ta kuuleb veel Jacobi vandumist, kuid jooksu kiirenedes lakkab ka see. Jacob näeb Esmet ja Edenit enda kõrval ning näeb ka rohelust möödumas. Liiga kiiresti, et eristada, kas tegemist on puude või millegi muuga.

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Ehh, väga hea jälle Razz

Peale twilighti nägemist tundub jah veidi sarnane, aga see ei häiri Very Happy

Ainult see vb, et Jacob oli rõve seal filmis Very Happy

Uut!

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Tõsiselt.. ainult Merili loebki seda. Kui te loete, siis ei ole ju nii raske kaks sõna siia alla kirjutada. Isegi kui teile see ei meeldi, kirjutage siis mis ei meeldinud.
Aga siit siis uus osa ka. Kuigi te seda ära pole teeninud. Enjoy!

Lõpuks jõuavad nad neljakesi metsast välja ning jäävad seisma. Ewan paneb uimase Jacobi õrnalt maha ning sirutab siis jalgu. Jacob tuigub veidi, kuid kogub end ja tõstab pilgu. „Nii te liigutegi?“ pärib poiss üllatunult. „Jah. Ja varsti liigud nii ka sina. Mürk pole veel täielikult levinud.“ lausub Esme rahulikult ning hakkab vaikides edasi jalutama. „Sa tuled täna meie juurde õhtusöögile. Meie vanemad valgustavad sind kogu selle vampiiri asjaga seoses.“ ütleb Eden ning järgneb oma õele.

„Aga enne peame me kooli minema. Ja välja mõtlema, kus sa olid. Tõtt sa rääkida ei saa.“ ütleb Ewan ning hakkab koos Jacobiga samuti edasi kõndima. „Õpsid juba uurisid asja, jah?“ pärib poiss. „Nad helistasid politseisse ka, aga sealt öeldi, et nad ei saa veel midagi teha. Mingi 48 tundi pead kadunud olema, siis hakkavad nemad alles tegelema.“ seletab Eden ja kohendab oma jakki.

Esme vaikib ning on pealtnäha teistest eemal, oma maailmas. „Kas õps oli väga närvis?“ pöördub Eden oma õe poole. „Esme? ESME?!“ karjub ta käega tüdruku silme ees vehkides. „Aah.. mis?“ lausub Esme silmi pilgutades ning ringi vaadates. „Kas esta õps oli väga närvis?“ kordab Eden oma küsimust. „Suht jah. Dire ja Jacobi klassijuhataja olid ka seal ju.“ lausub Esme pilku maha suunates. „Miks te räägite nii nagu mind ennast poleks siin?“ pärib Jacob pahaselt. „Sest sa oled liiga tühine, et sinust välja teha.“ ütleb Ewan ükskõiksel ilmel, pannes Esme vihaselt urisema.

Nad jalutavad neljakesi mõni aeg vaikuses, Esme ja Eden eespool ning Jacob ja Ewan taga. Siis kiirendab Ewan sammu ning kõnnib Esme kõrvale, andes Edenile märku eemale minna. Eden jääb seisma, lastes neil edasi minna ning jalutab siis Jacobiga rahulikumas tempos edasi.

„Mis värk sul selle Jacobiga on? Miks sa teda koguaeg kaitsed?“ küsib Ewan vaikselt. „Mingit värki ei ole. Mul on poisist lihtsalt kahju. Ta oli täiesti tavaline ja nüüd on ta kaasatud vampiiride maailma ning meie ja libahuntide sõtta.“ lausub Esme pahaselt ning isegi veidike kurvalt. „Meie ja libahuntide sõtta? Kuidas tema sellesse puutub? Ta pole veel õieti vampiirgi.“ pärib Ewan kulmu kortsutades. „Kas sa tõesti arvad, et libahundid ei tea veel, mis toimus? Ära ole nii naiivne.“ lausub Esme ning kõnnib siis kooli territooriumile.

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Ma ütlesin sulle enne, et ma loen, aga ma ütlen korra veel. Very Happy

Ja seda ütlen ka, et mulle täiega meeldib. Razz

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Mismõttes pole ära teeninud? Very Happy

Kuule õeke, sa tahad jälle sinist silma saada? Very Happy

See, et kasvõi mina üksinda loen, tekitab sulle juba kohustuse uusi osi järjepidevalt üles toppida Very Happy

Sad but true Very Happy

Mulle jutt ikka meeldib Razz

Superhea!

Uut!

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Uus osa siis ka. Te peate mulle rohkem pinda käima, muidu ma unustan ära siia osi lisada. Ja teised jutud jäävad hetkel ootele, mõtteid pole. Enjoy!

„Nonii, mis me siis ütleme neile?“ küsib Esme ümber pöörates ning piidleb Edenit ja Jacobit. „Miski, mis seletaks verd su koolikotil, koolikotti ennast ja sinu kadumist.“ lausub Eden mõtlikult. „Ta sai peksa.“ ütleb Ewan. Esme vaatab teda küsivalt ning poiss selgitab: „Ta tuli siia ja sai kellegi käest ühe tou kirja. Koolikott kukkus maha ja..“ „Ja ta ise jooksis minema või?“ pärib Eden naerdes. „Ei, ta jooksis lööjale järele. Vot, nii oligi.“ lausub Esme ning vaatab siis naeratades vennale otsa. „Teie plaanis on üks viga. Ainus haav mu kehal on hammustusjälg kaelal.“ lausub Jacob siis kulmu kortsutades. „No ega nad uurima ei hakka, kuhu sind täpselt löödi.“ muigab Esme ning avab koolimaja ukse.

„Ja kus ma vahepeal olin?“ pärib Jacob edasi. „Kodus näiteks.“ ütleb Eden. „Ei, nad helistasid talle koju ju. Meie juures olid. See peksja jooksis meie maja suunas ja sa kaotasid ta silmist ja tulid siis meie juurde. Ah, küll me midagi kokku sogame.“ lausub Esme ning kõnnib mööda koridore edasi. Tund on peal ja kõik on klassides. „Ootame tunni lõpuni ja lähme siis õpetajaga rääkima.“ lausub Ewan ning toetab aknalauale. „Hea mõte..“ pomiseb Eden ning astub venna kõrvale.

Esme ohkab ja pusib oma mp3-e juhtme kallal. Selle lahti harutanud, paneb ta kõrvaklapid pähe ja jääb muusikat kuulama. „Mis ajast sa Linkin Park'i kuulad?“ pärib Eden irvitades. „Sellest ajast kui ma end nende lauludega samastama hakkasin.“ vastab Esme lihtsalt ning süveneb muusikasse. „Kuidas te seda kuulete?“ pärib Jacob kulmu kortsutades. „Kuula lihtsalt tähelepanelikult. Suuna kogu oma tähelepanu muusikale ja keskendu.“ lausub Ewan.

Jacob pigistab silmad kinni, mõtleb ainult muusikale ning kuulebki järsku sõnu. „All I want to do is be more like me and be less like you..“ laulab poiss vaikselt kaasa. „Sul on hea hääl..“ pomiseb Esme silmi avades ning paneb siis muusika kinni. Kell on helisenud ning õpilased väljuvad klassidest. „Lähme.“ lausub Eden ning jalutab eesti keele klassi poole. Teised järgnevad talle sõnatult. Kõik neli astuvad klassi ning õpetaja pöörab oma väsinud pilgu neile. Siis ta pilk elavneb ning ta astub Jacobi juurde. „Kus sa olid, noormees?“ pärib naine pahaselt.

„Ma sain peksa.“ lausub Jacob muiates. Esme pööritab silmi ja seletab kogu loo õpetajale ära, nii nagu kokku lepitud oli. Õpetaja vaid ohkab, pomiseb midagi koolivägivallast ja ulatab siis Jacobile tolle koolikoti. „Järgmine kord tule ja teata meile, mitte ära jookse talle järele.“ lausub õpetaja veel viimsed manitsussõnad ja lahkub klassist. „Lähme nüüd koju..“ lausub Esme ohates ning astub klassist välja.

Musafriiik Postituste arv : 619 Age : 31 Asukoht : Muhu :D

Oi, mulle jälle meeldis. Very Happy

See muusikavärk oli hea. Peale selle, mulle meeldivad hea lauluhäälega poisid, nii et Jacob meeldib nüüd veel rohkem kui enne Very Happy

Ma ei tea, miks, aga mulle tundub, et Esme hoiab kuidagi omaette ja Eden ja Ewan on teineteisega lähedasemad kuidagi. See võib ka minu ettekujutus olla, aga ikkagi. Very Happy

Ainuke asi, mis häiris, oli see, et otsekõnes oli niimoodi:
„Kodus näiteks.“ ütleb Eden.
Seal peaks ju koma olema, eks? Very Happy

Aga see on vägagi andestatav, sest jutu sisu on ülihea.
Uut tahan! :)

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 31 Asukoht : Tartu

Nomh.. Esme on ju Jacobi poolel aga Eden ja Ewan mitte. Sellepärast nii ongi. Ja otsekõne on mul koguaeg pekkis olnud. Very Happy

» Tahetud tunded, oodatud igavik[lll]