MEIE JUTUD

Järjejuttudele pühendatud foorum
 
PortalPealehtCalendarKKKOtsiKasutajagrupidRegistreeriLogi sisse

Share | 
 

 Hundimoondajad[1#] - Pooleli.

Go down 
AutorTeade
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   16/2/2009, 20:28

Ma üritan seda juttu võimalikult aktiivselt edasi kirjutada. :)



Mööda tänavat kõndis maani ulatuva mantliga sünge kogu, jättes enda järel vaid sügavad jäljed mudasse, mis oli kaetud õrna lumekihiga. Tänav oli see õhtu vaikne ning kõikide majade aknad olid kui suletud silmad.
Saateks kõigest lirtsuvad sammud, jõudis Kogu linna kivist väravateni. Linna valvasid mõned valvurid, kes heitsid ükskõikse pilgu minejale ning läksid tagasi enda vahipostidele.
,,Kah mul valvurid,'' oskas Võõras kommenteerida kui oli mõned meetrid linnast eemal. Ta vaatas üle õla tagasi ja läks edasi metsani, kuhu ta kiirelt sisenes.
Mantli enda seljast maha tõmmanud, tuli nähtavale noor naine, kes oli pikka kasvu ja hoidis üht kompsu enda käes. Mantli jättis ta hooletult maha vedelema ja seadis sammud edasi. Naise blondid juuksed olid seatud hobusesabasse ja tema helesinised silmad piidlesid siia-sinna, kui ta edasi astus. Vahepeal kiikas ta kompsu poole, mida ta süles kaisutas. Peagi jõudis ta ühele väikesele rajale, mis oli huntide ja teiste metsloomade poolt sisse tallatud ning nüüd võis ta vabalt hingata. Sellesse alasse ei sisenenud isegi jahimehed, kartes metsloomi, kes neid rünnata võivad, olenemata sellest, kui hea nende varustus olla võib.
,,Näen, et sa suutsid ülesandega korralikult hakkama saada, Sienna,'' kuulis ta enda külje kõrvalt kommentaari.
Siennaks nimetatu noogutas kergelt ja vaatas hunti, kes võttis korraga inimese kuju. Tema asemel seisis nüüd samasugust värvi silmadega kahvatu jumega mees. Tema tumedad juuksed olid tahapoole kammitud ning kulmud olid õrnalt kipras.
Mehe pilk libises kompsule ja ta sirutas mõlemad käed välja. Sienna, kes sai märguandest aru, ulatas rätikupuntra. See võeti vastu ning ettevaatlikult lükkas mees õrnalt rätiku otsa eest ära. Nähtavale tuli magava lapse nägu, kelle laud õrnalt värelesid, kuid ta magas edasi.
,,Ma ei saa aru, miks just tema.. Ta pole isegi meie sugune..'' Sienna ohkas vaikselt. ,,Bantorm?''
Mees raputas pead, pilk kinnitatud maimule. ,,Kui ta valiti, siis oli sellel kindel põhjus. Me ei saa käske eirata, Sienna.''
Naise poolt kostus summutatud ohe, kui ta ringi keeras ja metsa sügavustesse vaatas.
,,Minu ülesanne on siin tehtud...'' teatas ta viimaks. Bantorm kergitas kulmu ja tõstis pilgu viimaks lapsekt, kes uniselt ennast liigutas.
,,Mis mõttes?'' küsis ta vaikselt, olles üllatunud naise sõnade üle.
,,Ma lahkun.'' ütles Sienna välja sõnad, mida Bantorm oli kartnud kuulda.
,,Lahkud? Miks? Kuhu?'' sai mees veel sõnad suust. Sienna raputas vaikselt pead.
,,Eemale siit. See on minu viimane külaskäik.'' ütles ta summutatud häälel. Bantorm oli kindel, et kuulis, kuidas ta hääl murdus.
,,Sa oled ju veel noor ja tugev, sa ei saa siit lahkuda. Nad vajavad sind-''
,,Jäta Bantorm. Ma pole nii noor kui ma paistan. See on lihtsalt surematuse kuju,'' pomises Sienna kokkusurutud hammasta tagant.
Keegi ei lausunud enam midagi ning mõlemad ootasid vaikides, kumb esimesena midagi ütleb. Kuid peale tuule, mis oksi sahistas, ei olnud enam midagi kuulda.
,,Kas ma näen sind veel kunagi?'' küsis Bantorm viimaks. Sienna ohkas ja raputas pead.
,,Sa oled veel noor, Bantorm. Sa leiad kellegi, kellega aega veeta.''
,,See on veel üks saladus, mida ma sinu kohta ei tea? Sinu õige vanus?'' küsis mees vaikselt, hoides last tugevamini enda käes. ,,Vana sa siis oled?'' tahtis ta teada, viies pilgu magavale lapsele. Tüdruku kulmu kohal oli väike sinikas, mis paistis väga hästi tema kahvatul nahal välja. Nahk ei olnud asi mille pärast väike tüdruk välja valiti. Selles oli Bantorm kindel. Selles linnas ei paista kunagi päikest ning inimesed ei lahkunud samuti kunagi linnast.
,,Kaheksakümmend kolm,'' ütles Sienna seejärel vaikselt. Dantorm kohkus, vaadates suurte silmadega naise poole, kes talle algusest peale meeldinud oli. Ta poleks kunagi arvanud, et keegi sellise vanusega võiks välja näha nii noor ja ilus. Alguses ei uskunudki seda, kuid kui vaadata teisi Hundimoondajaid, siis on ka temast vanemaid isikuid, kes seal veel on.
Taas tekkis vaikus mõlema vahel, kuid selle katkestas seekord väike tüdruk, kes oli silmad avanud ja üllatunult ohanud.
,,Niiet see ongi siis meie viimane kohtumine...'' suutis Bantorm vaikselt ohata. Sienna kuulis seda ja noogutas. Ta seisis siiamaani mõlema poole seljaga. Nii olil parem tema arust.
Siis muutus ta halli värvi hundiks ning silmad korraks Hundimoondajate palee poole suunanud, jooksis Sienna edasi, kadudes viimaks Bantormi silmapiirist.


Viimati muutis seda Bullet (29/7/2009, 13:34). Kokku muudetud 1 kord (Muutmise põhjus : Ma ei viitsi kirjutada ja mõtteid pole.)
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   16/2/2009, 21:07

2. osa:


,,Kaitse ära ja löö paremale!''
Hüüded kõlasid Sienna kõrvuni, kui noor tüdruk hüppas hoopis tahapoole. Tema kuldkollased juuksed olid nagu alati patsidesse punutud ja rohelised silmad sähvisid siia-sinna. Ta oli juba kuusteist ning samuti oli möödunud kuusteist aastat sellest, kui ta oma kodulinnast ära viidi ja Hundimoondajate paleesse viidi.
Treeningusaalis oli teisigi temavanuseid poisse ja tüdrukuid. Kõigil neil oli seljas bee¾i värvi rüü, mis oli tehtud kergest materjalist just selle jaoks, et nendes saaks trenni teha.
,,Sienna! Mõõk kätte!'' kostus Bantormi karm hääl. Tüdruku pilk libises treenerile, kes seisis saali teises otsas, käed ristis ja näol sünge ilme. Kogu enda elu oligi Sienna teda sellisena mäletanud.
Bantorm ei naeratanud peaaegu kunagi. Tema süsimustad juuksed olid pikemaks kasvanud ja need olid väiesesse patsi pandud. Silmad olid külmad ja aukuvajunud ning nägu ei peegeldanud ühtegi emotsiooni.
Tüdruk aga kuuletus ja krahmas oma mõõga, alustades sellega taas vehkimist. Tema paariline Amy oli palju osavam kui tema ning Sienna oli kindel, et peagi saab tüdruk minna üle kolmandale astmele.
Amy oli üks Sienna parimatest sõbrannadest, keda võis usaldada. Tüdrukud olid väga sarnased. Isegi pikkus ja juuksevärv oli neil sama. Kui mõlemad tüdrukud seisid seljaga kellegi poole, ei saanud keegi aru, kellega õieti tegu on. Amy hääl oli laulev ja ta oli alati elurõõmus.
Ainult erinevalt Siennast oli Amy jõudnud areneda nii palju, et ta suutis end juba hundiks muuta ja Sienna oli ainuke, kes seda teha ei suutnud. Veel. Bantormi sõnul peab see hetk tulema varsti. Vähemalt siis kui ta seitseteist saab.
,,Kas soovid puhata?'' küsis Amy, lastes mõõgal langeda.
,,Nalja teed?'' küsis tüdruk lõbusalt naeratades. Vastuseks sai Sienna sõbranna kerge turtsatuse ning mõlemad tõstsid mõõgad kui taas ründesse asusid.
Kaitstes ära Amy poolt tulevad löögid, vajus Sienna viimaks hingeldades küljele.

,,Tänane tund on läbi! Võite minna!'' hüüdis Bantorm. Kuigi saal oli täis lärmakaid õpilasi, tundus nagu õpetaja hääl kajaks seintelt vastu. Judinad mööda selga jooksmas, tõusis ta Amy abiga püsti ja nad viisid mõõgad kappi tagasi.
,,Sienna, tule siia, ma tahan sinuga rääkida.'' Ütles Bantorm kui tüdrukud olid ukse juures. Üllatunult pööras tüdruk end ringi ja vaatas otsa õpetajale, kes mahakukkunud mõõgatuped kärmelt maast ülesse korjas. ,,Ma tulen sulle kohe järele!'' sosistas ta Amyle. Viimane noogutas mõistvalt ja lahkus, sulgedes saali ukse enda järel.
Sienna kõndis Bantormini ja kummarus tema ees. ,,Õpetaja,'' ütles ta alandlikul toonil, näidates nii tema vastu austust. Bantorm puudutas tüdruku õlga ja Sienna tõusis püsti, vaadates endast peajagu pikemale mehele otsa.
Lähemalt tundus Bantorm veelgi kurnatum.
Õpetaja pööras ringi, astudes nüüd eemale. Ta oli käed taas ristitanud ja tema kõndimine väljendas seda, et ta oli hetkel väga mõtlik.
Möödus rohkem kui viis minutit ja alles siis avas õpetaja suu:,,See tundub veider,'' teatas ta vaiksel häälel. Sienna vaatas teda korraks kulmi kergitades, kuid pööras pea ära, mõistes, et teemaks on tema moondamine.
,,Kõik sinuvanused on ilmutanud märki muutumisest, kuid sina seda teinud pole... Ega sa juhuslikult stressis pole?'' küsis Baltorm pead kallutades. Tüdruk raputas üllatunult pead.
,,Ma tean. See on mind ise ka mõtlema pannud.''
,,Ja kas sa oled sellest ravitsejatega rääkinud? Ehk on asi tervises?'' küsis Õpetaja huulde hammustades.
,,Kui see oleks mõni tõbi, siis oleksin ma sellest juba ise ka aru saanud,'' vastas Sienna kindlalt. Baltorm ühmas vastuseks midagi ning kõndis seejärel edasi-tagasi, vaadates vahepeal altkulmu tüdruku poole, kes koha peal seisis, kahvatu nagu ta oli.
,,Olgu. Sa võid minna.'' Viipas ta käega viimaks ukse poole. Kummardunud kergelt õpetaja poole, läks ta ukse juurde. Kui ta selle avas, seisis tema vastas ravitseja Riley. Naise nägu oli samuti kurnatud, kuid tema silmad olid alati leebed ning nendes oli sädet, mida kellegil täiskasvanutest siin polnud. Ehk elurõõm ? Riley kandis valget kitlit punaste nööpidega ja tema hallid juuksed olid lokkis, mis uhkelt tema õlgadel laiusid.
,,Oih.. Vabandust.'' naeratas ta Siennale. Viimane kummardus taaskord.
Kommete kohaselt pidid Hundimoondaja Ülikooli õpilased kummarduma endast kõrgema isiksusele selleks, et näidata ülesse austust.

,,Pole midagi, preili,'' naeratas tüdruk.
Riley naeratas avaralt, paljastades enda täiusliku lumivalge hambarea. ,,Eks ikka juhtub. Nii, nüüd jookse. Järgmine tund algab paari minuti pärast!'' kiirustas ravitseja teda taga. Noogutanud, astus ta edasi, kuid vaatas siis üle õla. Riley oli sisenenud saali ning oli jätnud väikese prao lahti.
Saalist kostusid nüüd murelikud hääled. Suutmata kiusatusele ja uudishimule vastu panna, astus tüdruk ukseni ja kuulatas vaikselt.
,,See on keerulisem kui ma oleksin arvata osanud..'' kuulis ta Beltormi vaikset ohet.
,,Ta on veel noor. Anna talle aega. Küll ta saab hakkama,'' ütles Riley rahulikult.
,,Sienna läks minema siit sellepärast, et ta oli tema kohale toimetanud. Ta teadis, et temast ei saa Hundimoondajat. Ta tõi vale lapse kohale...''
,,Asi pole nii hull kui sa arvad, Beltorm. Kust sa tead, et ta vale laps on. See Hundimoondamine pole kõige hullem laps või kas ma peaksin sulle taaskord enda elulugu jutustama?'' küsis Riley vaikselt, lõbus noot hääles kõlamas. Seejärel Baltorm turtsatas.
,,Ei, ära seda küll tee.''
,,Noh, näed siis? Ma ei ole siiamaani selgeks saanud, kuidas hundiks muutuda. Ja pealegi... Mis see üks tüdruk ikka teeb. Inimesed on niigi mures suure hundi populatsiooni pärast.''
,,Sa vist ikka ei saa aru, mis?'' küsis Baltorm, hääl taas külm ja kõrge. ,,Sienna lahkus siit sellepärast! Ta teadis seda! Ta teadis, et temast ei saa Hundimoondajat! Hundimoondaja on tema kaksik kes suri viis aastat tagasi katku tagajärjel!''
Sienna süda jättis mitu lööki vahele. ,,Kaksik?'' mõtles ta üllatunult ja samas ka hirmunult. Õpetajad kõik teadsid sellest. Õpetajad teadsid, et temast ei saa Hundimoondajat, kuid nad ikka õpetasid teda, hoides teda koolis vaid sellepärast, et nendes kasvas iga päeva lootus. Tema pidi olema Hundimoondaja, aga ei. Tema kaksikõde või vend oleks pidanud tema asemel siin õppima.
,,Kuidas Sienna nendel vahet tegi? Minu teada olid nad identsed,'' ütles Riley kuivalt.
,,Selles asi ongi. Sienna vend Fred oleks pidanud tema asemel olema. Sienna oleks praegu lihtne talutüdruk nagu iga teinegi temavanune. Või mis kõige hullem, tema oleks olnud üks nendest kes seal hukkusid!'' sisistas õpetaja vihaselt.
Tundes, kuidas pea ringi käib, toetus Sienna vastu seina, ise sügavalt sisse hingates. Teise käega hoidis ta kinni enda rindkerest. Ta süda tagus meeletult ning lubas seest välja hüpata ja korraks jäi kõik vait.
Südame tuksed täitsid tüdruku kõrvad nagu vaikne unelaul, kuid ta sundis end taas rahulikuks jääma.
,,Aga mis siis kui-''
,,Aga mis siis? Aga mis siis! Seda küsimust on aastaid esitatud, Riley ja sellel teemal me enam sinuga ei räägi. Mine!'' Karjus Daltorm juba üpris vihaselt. Sienna kuulis Rileyt pomisemas paar kritiseerivat sõna ning siis kontsakingade klõbin. Hinge kinni hoides, jooksis Sienna nii vaikselt kui suutis kõrvalkoridori ja toetus vastu seina. Ümber nurga piiludes, nägi ta ravitsejat, kes korraks ringi vaatas ja siis idakoridori läks.
Seejärel jäi kogu kool vaiseks.
Tundes, kuidas silmad viha ja pettumuspisarate pärast kipitavad, nuuksatas ta kurvalt ja pühkis käseljaga pisarad silmade juurest ära.
Kui tema ei pidanud Hundimoondaja olema, siis milleks üldse teda üritati õpetada? Milleks Hundimoondajate Ülikool ei lasknud tal omavoliliselt lahkuda ja minna elama tavalise inimese elu ?
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   17/2/2009, 17:17

3. osa:


Raskest tumepruunid uksed nihkusid paigast, kui Alexis need avas ja lasi õpilastel tuppa siseneda. Koolipäev oli läbi ja peaaegu kõik õpilased olid rusutud välimusega ja väsinud.
,,Esmaspäeval on tunniplaani muutus,'' teatas Alexis ning lahkus. Puhketuba jäi korraks vaikseks, kuid siis täitis kogu ruumi pomin. Amy keksles Sienna juurde, kes oli ühel seinaäärsel taburetil istet võtnud ja enda ette põrnitsenud.
,,Mis on?'' küsis tüdruk natuke üllatunult. Ta pole Siennat kunagi sellisena näinud. Sienna tõstis pilgu, vaadates enda parimale sõbrannale punaste silmadega otsa. Ta oli kogu tee tagasi hoidnud pisarad mis koguaeg voolata tahtsid.
Kogu oma elu oli ta oodanud ja õppinud hoolikalt selleks, et olla üks Hundimoondajatest, kuid tuleb välja, et ta tegi seda asja niisama? Kasutult?
Käega üle näo viinud, tundis ta kerget kipitust, kuid ei teinud sellest välja vaid raputas vastuseks pead. ,,Mitte midagi.'' valetas ta kindla tooniga, vaadates nüüd enda ees seljaga seisvat õpilast, kesteistega juttu ajas.

,,Räägi...'' käis Amy peale. Ta võttis sõbranna kõrval istet, ristitades käed ja vaadates teda kahtlustaval pilgul, üks kulm kergitatud.
,,Mida?''
,,Midagi see õpetaja sulle ju rääkis, et sa nii tujust ära oled.'' oli Amy kindel.
Sienna vaid ohkas, vaadates nüüd mujale. Tuppa kogunes pidevalt rahvast ja vaid mõned lahkusid, et minna raamatukokku ja õppida seal esmaspäevased asjad ära.
,,Ah, vahet pole.'' lõi Amy viimaks käega ja pööritas dramaatiliselt silmi. ,,Aga sa tuled muidu homme meiega?'' vahetas ta kiirelt teemat. Sienna vaatas üllatunult tema poole, viies käega läbi enda juuste.
,,Kuhu?'' küsis ta, silmad uudishimust säramas.
,,Linna. Meil on homme vaba päev nagu õpetajad rääkisid. Kas sa tähele ei pannud ... Oih, jah. Sa ei tee seda kunagi...'' irvitas tüdruk lõbusalt ja müksas Siennat õrnalt ribidesse, mille peale too kohe eemale tõmbus. Ta tõesti ei pannud paljudes tundides eriti midagi tähele. Olid vaid mõned asjad siin Ülikoolis, mida ta pidas tähtsaks.
Võitluskunst, ravitsemine ja Moondamine.
Amy huvitus samadest asjadest, aga võttis Võitluskunsti paremaks valikuks. Teda meelitasid ekstreemsed asjad.
,,Ja .. millal me väljume?'' küsis Sienna viimaks.
Amy pani tähele sõna 'me' ja muigas kergelt. ,,Hommikul kell üksteist peame väravate juures valmis olema.'' teatas ta lõbusalt. Viimase kümne aasta jooksul oli see linn jõukalt arenenud ja sinna olid tekkinud igasugused poed, mis polnud just kuigi odavad, kuid kallid need ka polnud. Raha pidi kaasas olema.
Samas oli kasvanud seal linnas ka röövlite populatsioon.
,,- läheme siis koos?''
Sienna tõstis pilgu, mõistes, et oli taaskord mõttesse vajunud. Linn tuletas talle meelde Baltormi ja Riley vestlust. Ta elas varem seal, olles üks nendest tavainimestest. Judinad jooksid üle ta selja, kui ta mõtles enda kaksikvenna peale, kes juba ligi viis aastat surnud oli. Ta oli siis üksteist kui see juhtus.
Amy pööritas silmi, lükates enda juuksed üle õla. ,,Ma küsisin, et kas me läheme koos?'' kordas ta seekord kuivalt.
Sienna mühatas kõigest nõusolekuks.
,,Muide. Meile tuleb vahetusõpilane.'' Ütles Amy taas.
On täna mingi hea päev, et ta peab palju rääkima? mõtles Sienna häiritult. Tavaliselt kuulas ta suurima hea meelega sõbranna juttu. Talle meeldis olla asjadega kursis.
,,Kes?'' Sienna hääl lämbuv, kui ta ettepoole kummardus ja asetas küünarnukid põledele, vaadates ainiti sõbrannat.
,,Mingi tüdruk. Naaberriigi koolist. Vampiirid.'' Pomises Amy, hääles põlgus ja vihkamine. Sienna ise aga ei näinud midagi vampiiride juures, mis sunniks teda neid vihkama.
,,Ja kes vahetusõpilane on?''
Amy ohkas vaikselt ning hingas sügavalt sisse enne kui vastas. Ta vaatas kurvalt sõbrannat, kes teda uudishimulikult vaatas. Taaskord ohanud, ta vangutas pead. ,,Mina.''
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
VanniJenny
Võlur
avatar

Female Postituste arv : 71
Age : 20

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   17/2/2009, 17:46

edasii
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Jezzy
Suur ja laisk lohe
avatar

Female Postituste arv : 116
Age : 25

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   17/2/2009, 17:55

Üliihea !! Very Happy
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   17/2/2009, 18:13

Tore, et meeldib, aga öelge ka, kui märkate sõnade kordusi :]
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   18/2/2009, 18:30

4. osa:


Sienna silmad muutusid üllatusest suureks. Ta ei suutnud pead sõbranna pealt ära pöörata, jõllitades teda klaasistunult. ,,Aga... Miks just sina?'' küsis tüdruk viimaks, vedades käega üle pingi.
Amy kehitas õlgu, tundus ühtäkki rusutud olevat.
,,Noh... Mina tean. Nad valisid su sellepärast, et sa oled eriline ja tark.'' ütles Sienna mõtlikult ja naeratas. Seda Amy oligi, kuid sõbranna raputas pirtsakalt enda heledat pead.
,,Ma isegi ei tea kas minna. Saaksid sa olla aasta aega verejanuliste inimkujude juures, kes iga hetk sulle kõrri võivad karata?'' küsis ta kätega kaelast krahmatas. See pani Sienna korraks muigama ning ta pööras pea ära, et seda mitte välja näidata.
,,Aga ma arvan, et sa peaksid siiski minema,'' ütles ta Amy poole tagasi vaadates. Nähes aga tema ilmet, mis näitas välja vastuolu, kehitas ta õlgu:,,See on sellepärast, et selliseid asju juhtub harva, Amy. Tavaliselt ei vali vampiirid Hundimoondajaid.. Veel harvem neid libahunte, kes siit põhja pool asuvad...'' seletas ta kiiresti.
Libistanud kiire pilgu enda käekellale, kargas ta kiiresti püsti. ,,Ma pean minema! Vabanda!'' ütles Sienna kiiresti ja lahkus toast. Ta tundis häbi sellepärast, et pidi valetama oma sõbrannale, kuid ta tahtis anda talle kõigest mõtlemisaega.
~*~

Amy ohkas vaikselt, kui vaatas enda sõbrannale järele. Nojahh, eks siis sellist suhtumist ta oligi oodanud. Sienna ei osanud eriti kunagi teda lohutada, kuid tal olid alati head ideed. Mõlemad olid üksteist suutnud jamadesse saada ja siis sealt välja tirida. Nad olid lahutamatud.
Kuid nüüd tuli nõme koolitõke ette. Ehk peaks ta ära ütlema ja laskma kellegi teise valima ? Kellegi teise, kes on temaga sama tark ja silmapaistev?
Kuid direktor soovitas just mind, mõtles ta huulde hammustades. Valikuvõimalust talle ei antudki. Temalt vist muud kuulda ei tahetagi, kui ainult jaatavat vastust. Ja siis paari päeva möödudes, võibolla õhtul isegi saadetakse ta minema.
Viimati kui Hundimoondajate Ülikoolist valiti välja õpilased, kes saadetakse aastaks Vampiiride juurde, oli möödunud umbes kakskümmend aastat.

Vedanud pilgu üle toa, mõistis ta, et ta peab minema. Ohates tõusis ta püsti ja lahkus koos mitme õpilasega toast, suundudes läänepoolse koridori poole.
Seintele olid riputatud tõrvikud, mis põlesid kogu öö võlukunsti väel. Lisaks tõrvikutele kaunistasid seinu maalid, millel seisid ammusurnud inimesed.

Lubades ühe pilgu neile saata, vaatas ta hetkeks kunstnike imelist tööd.
Peagi jõudis ta koridori lõpus ühe ukse ette. Koputanud vastu ust, kuulis ta kuidas see koridoris vastu kajas. Uks avanes vaikse kriuksatuse saatel ning nähtavale tuli kiilaka peaga noor mees. Ta naeratas koheselt, kui tundis ära Amy. Enda lemmiku õpilase.

,,Mis teid siia toob?'' küsis ta natuke üllatunult ja astus tee pealt eest ära, et õpilane saaks kabinetti astuda. Amy ei vastanud kohe vaid sisenes ja vaatas ringi. Laua ees toolil istus juba keegi.
,,Baltorm, kas sa saaksid siit nüüd lahkuda ja tulla tagasi kümne minuti pärast?'' küsis direktor.
Õpetaja vaatas korraks üle õla ja tõusis seejärel püsti, ilme rahulolev. ,,Jah, kindlasti saan.'' ütles ta, tehes kerge kummarduse. Silmanurgast viis ta pilgu Amyle. ,,Aga vaata, et sa ka dokumendid valmis saad, William.'' lisas ta veel ja siis lahkus ta kabinetist.

Kui Baltorm lahkus, pöördus direktor tüdruku poole, silmis küsiv pilk.
,,Nii?'' küsis William kulmu kergitades.

,,Ma jõudsin otsusele.''
,,Ja sa otsustasid?''
,,Ma lähen.''


~*~

Sienna pööras ümber nurga ja vaatas raamaturiiuli poole, mis ulatus peaaegu laeni. Raamatukogus oli ta passinud niisama rohkem kui pool tundi ning ta ei julgenud tagasi tuppa minna ja Amyle otsa vaadata. Ta oleks pidanud enda sõbrannat toetama ja tal aitama otsustama, kuid tema lihtsalt põgenes.
Enda seljataga kuulis ta ukse häält ja piilus üle nurga. Sisse oli astunud Amy ja temaga kaasas direktor William, kes vaatas pimedas raamatukogus ringi. Mees kõndis väga kiirelt, rüü tema taga lehvimas. Amy aga kõndis aeglaselt, pilk maas ja silmis mõtlik pilk.
Iga sammuga lähenesid nad Sienna poole ning ettevaatuse abinõus liikus tüdruk tahapoole. Ühe varjulise nurga leidnud, toetus ta vastu seina, kus teda näha polnud.
Amy ja William astusid just sel hetkel selle riiuli juurde, kus ta seisnud oli ning ta hingas vaikselt, ent sügavalt sisse.

Amy toetus küljega vastu riiulit, vaadates raamatute virna. William valis riiulist välja mõned raamatud ja ulatas need Amyle, öeldes, et tal läheb neid vaja. Tüdruk ohkas summutatult ja noogutas, kui raamatuid silmitses. Need polnud just kõige peenemad ja ilmselt ebahuvitavad.
,,Esita küsimused praegu ära. Homme pole sul eriti aega.'' ütles William kuivalt. Ta uuris veel mõnda aega raamaturiiulit ja pöördus siis õpilase poole.
,,Kas vampiirid on väga verejanulised?'' küsis ta kannatlikult.
,,Oleneb.''
,,Oleneb?''
,,Kui sa nende nina ees endale sisse lõikad siis loomulikult tulevad nad sulle kallale, kuid nad ei soovi sulle kurja.'' kinnitas ta viimast sõna noogutusega.
,,Aga millal muudavad nad inimesi vampiirideks?'' kõlas uus küsimus tüdruku suust.
,,Siis kui see on vajalik. Tavaliselt muudavad vampiirid teisi endasugusteks vaid siis, kui nad on surmavalt haavatud ja miski enam ei aita. Kui nii pole, ravivad nad su kergelt terveks ja ...'' laiutas direktor käsi, oskamata midagi enamat lisada.
,,Ja kas on olnud selliseid juhtumeid, et Hundimoondaja saab vampiiri võimed?'' küsis Amy.
,,On.'' kostus napp vastus.
,,On mõned sellised elus?''
,,Ei. Niipea kui mõned sellised avastatakse tapetakse nad kohe. Meie ja vampiirid ja arvatavasti ka teised ei soovi lükaanide sarnaseid isiksusi enda juurde.'' vastas direktor ja pööras pea kõrvale.
Kuu valgustas korraks raamatukogu ning Sienna nägi Amy näol peegeldumas pettumust ja viha.
,,Olgu. Enam mul küsimusi pole.'' vastas ta kokkusurutud hammaste tagant. William vaatas tema poole ja noogutas.
Amy vaatas korraks raamatute poole ja tegi kerge kniksu ning lahkus vaikselt raamatukogust. Sienna niheles ebameeldivalt enda nurgas kuid siis pööras direktor end tema poole.
,,Raamatukogu pannakse varsti kinni ja seega paluksin teil siit lahkuda, Sienna.'' ütles ta vaid. Sienna kangestus koha peal, vaadates Williami poole, kes korraks muigas, kuid siis aga muutus ta ilme taas tõsiseks ja ta keeras kanna peal ringi jalutas minema.
Ennast väristades, kiikas ta korraks riiulite vahelt läbi enne kui samuti minema läks. Ilmed Amy näol mida ta oli suutnud välja lugeda, olid seletamatud.
Ehk oli see pabistamine enne üleminemist?
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   18/2/2009, 21:19

5. osa :

~*~


Amy vaatas pimedas magamistoas ringi.
Kõik tüdrukud, kellega ta seda tuba jagas, magasid sügavalt, rind ühtlaselt kerkimas ja langemas. Ta muigas korraks ja silmad libisesid raamatute poole, mis tema riiulil seisid. Need enda kätte krahmanud, vaatas ta magava Sienna poole, kes just tema poole külje keeras.
Ma ei taha seda teha, aga kui kord vampiiride juurde lähen...

Ta näole venis külm irvitus ning ta väljus magamistoast, jõudes taas peatuppa. Päeva jooksul oli ta magamistoas ja teises toas edasi-tagasi sibanud.
Nüüd kui kõik magasid, istus ta rahulikult laiale diivanile ja tõstis jalad peale. Huuled kokku surudes, avas ta esimese raamatu ja lehitses seda.

Vampiirid.
Ammugi teadis ta seda, et nad on verejanulised ning ta pööras järgmise lehe, uurides nende pisidetaile.
Pikaealised, tunduvad ilusad, kiire liikumisega, mõndadel on erilised võimed ... Edasi ta ei lugenud vaid sulges raamatu kerge potsatusega ning võttis teise raamatu, seekord paksema.
Selle avanud, pööras ta end kõhuli ja asus lugema.



~*~

Kell oli kaheksa kui Sienna ärkas. Ta tõusis, vahetas riided, kammis juuksed ära ning läks tuppa, kus ta Amyt raamatute kohal tukkumas nägi. Kerge naeratus venis üle tüdruku näo kui ta sõbranna juurde kõndis.
Tema õlga puudutades, võõpatas Amy ja vaatas sõbranna poole, ise uniselt silmi pilgutades.

,,Sa vist isegi ei maganud...'' ohkas Sienna ja istus tema kõrvale, aidates Amyl raamatud kokku korjata. Hetkel oli Amyl pooleli üks paksem raamat ning ta viis pilgu ta silmadele.
Amy silmade all olid tumedad varjud ja nahk oli kahvatum. Magamatusest.
Seejärel liikus ta pilk juustele, mis olid natuke sassi ja tukk oli ülessepoole kaardus. Itsitades, kattis ta suu näoga, kui nägi, et Amy teda kulmi kortsutades põrnitseb. See andis talle veel hirmutavama ilme, kuid ta oli näinud sõbrannat sellisena mitmeid kordi.

,,Sa peaksid end korda tegema.'' leidis Sienna viimaks. Sõbranna noogutas, lükates juuksed silmade eest ära ja tõusis püsti, hoides raamatud süles.
,,Oota mind natuke.'' naeratas ta ning kiirustas magamistuppa. Ei möödunud viite minutitki kui Amy tagasi tuli, nähes palju korralikum välja. Juuksed olid sigeks kammitud ja ilme oli parem. Jume hakkas näole tagasi tulema.
,,Varsti hakkame minema...'' Ohkas ta, kui istus Sienna kõrvale.
,,Jaah... Mida me seal linnas teeme ja kuhu me esimesena läheme? Turgu või mõnda poodi?''
,,Ma tahaks poodi,'' ütles Amy haigutades.
,,Jah? Millisesse?''
,,Aryli Nõiapoodi.''
Sienna kulmud kerkisid, kui ta enda ette vahtis. ,,Mis sa sealt tahad?'' päris ta üllatunud toonil. Sea poes käisid nad väga harva. Kui üldse.
,,Ei midagi. Lihtsalt tahaks endale muretseda krutsifiks.''


Viimati muutis seda Whimpy ass bullshit. (19/2/2009, 17:31). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Külaline
Külaline



PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   18/2/2009, 21:47

See on krutsifiks, mitte kruusifiks Very Happy Aga hea jutt, edasi.
Tagasi üles Go down
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   19/2/2009, 17:32

Aitähh, et selle vea tähele panid :):)
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   20/2/2009, 14:45

6. osa :

~*~

,,Ma kujutasin seda teistsugusena ette,'' ohkas Amy, kui ta risti enda käes keerutas ja viimaks selle taskusse pistis. ,,Mis kell on üldse?'' küsis ta kulmi kergitades Sienna poole vaadates, kes eemaloleval ilmel nõia poe aknaid vaatas.
Müügil olid kõiksugused noad, musta maagia vastased esemed ja teisigi asju igalt poolt maailmast. Pilgu enda käekellale libistades, kortsutas ta kergelt kulmi. ,,Kolm. Me peaksime tagasi minema hakkama.''

,,Jah. Mul on vaja asju pakkida.'' pomises Amy vaikselt, surudes käed taskusse ning mõlemad võtsid suuna linnaväravate poole. Nad möödusid mitmest majast ja inimestest, kes kõik kandsid üsnagi ilusaid ja kirevaid riideid. Sienna oli kuulnud, et selles linnas oli veel ka vaesem rajoon, kuid selleni ta polnud jõudnud.
Nad jõudsid musta tõllani ja istusid sellesse. Seal olid juba nende ostukotid, mõlemad täis igasugust nänni.

Amy istus akna juurde ja Sienna tema vastu ning võttis enda koti sülle, otsides välja ühe kohupiimapiruka. ,,Tahad ka?'' küsis ta korraks tüdruku poole vaadates. Amy raputas pead ja suunas pilgu aknast välja. Sienna kehitas vaikselt õlgu ja hakkas enda pirukat sööma.
Viimaks kuulsid nad, kuidas õpilased kogunesid enda tõldade juurde ja sisenesid nendesse. Möödus veel natuke aega ja siis kutsar piitsutas hobuseid ning tõld hakkas liikuma.



~*~

Amy lehvitas Siennale, kui too puhketuppa sisenes. Tal oli kohver juba käes ning see oli nende viimane hüvastijätt. Krutsifiksi oli ta jõudnud kaela riputada ning ta oli valmis.
William ootas teda koridori teises otsas ning ta võttis suuna sinna.

,,Sa tegid õige otsuse kui nõustusid. Sa saad seal hea hariduse ja ehk on nad nõus veel vahetusõpilasi meie seast võtma.'' naeratas ta julgustavalt, kui tüdrukut vastu õlga õrnalt patsutas.
Amy naeratas sunnitult, tundes kuidas südant lõhestab valu. Ta ei tahtnud eriti siit minema minna. Siin oli ta elanud kogu oma elu, õppides.
Nüüd peab ta siis vampiiride juurde minema ja seal enda õpinguid jätkama.
Kuid siiski oli üks asi hea. Ta saab nendest rohkem teada ja võibolla saab ka ta enda tahtmise täita. Ta hoidis tagasi muiet, mis vägisi tahtis ilmuda. Nii kiiresti südame valu oli tulnud ja nii kiiresti ka läinud.

Nad läksid direktoriga vaikides välja. Õues sadas vihma ning kõik oli pime. Kooli ees seisid kaks tõlda. Ühele tõllale oli peale tehtud hundikoon ning alla kirjutatud kaks tähte, mis tähistasid Hundimoondajate Ühingut.
Teisele tõllale oli graveeritud märk, mis ilmselt tähistas vampiire. Sealt astus välja portselanvalge nahaga tüdruk, kes kandis seljas musta rüüd. Ta hoidis käes suurt kohvrit, mille üks teenijatest enda kätte võttis.

Tüdruku silmad olid helehallid ja juuksed olid sama mustad kui tema rüü. Ta naeratas ebalevalt Amyle. Viimane ei osanud muuga vastata kui teha sama.
,,Amy, saa tuttavaks, see on Shayma.'' Tutvustas William vampiiri Amyle. Shayma tuli lähemale ja sirutas käe ette.

,,Mul on meeldiv sinuga tutvuda, Amy. Koolis kiideti sind väga palju,'' ütles ta siidisel häälel. Amyl jooksid judinad üle selja kuid ta sirutas käe samuti välja ja surus tüdruku jääkülma kätt.
,,Olgu. Amy, sa pead kiirustama muidu jääd veel hiljaks.'' kiirustati teda veel takka. William noogutas vaikselt, suu peenikeseks triipsuks surutud.
Veel korraks vaadanud Shaymale otsa, noogutas ta vampiirile. Too naeratas talle leebelt ja lehvitas.
Seejärel läks Amy tõlda, kus ta maha istus. Teenija ulatas talle ühe raske ja sooja teki ning sulges siis ukse. Kostus vaikne koputus ning tõld hakkas liikuma.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   20/2/2009, 20:09

7. osa :


~*~

Vihmapiisad ladistasid vastu kivist aknalauda ning pritsisid täis Sienna koolirüü, kui tüdruk saatis silmadega musta tõlda, mis kogu aeg Hundimoondajate Ülikoolist kaugemale sõitis. Varsti jõudis tõld tihedasse metsa ning siis jäi kõik vaikseks...
Kui välja arvata vaikne pomin koridoris. Ta nägi ülevalt ainult uue tüdruku juuksepahmakat ja valget käsi, mis väga selgesti pimeduses välja paistis.

Ta ohkas vaikselt kui minekule pöördus.
Nii oligi siis Amy lahkunud. Ühe kallistuse ja lubadusega, et nad kirjutavad üksteisele. Pead vangutanud, pani ta käed enda ümber, hõõrudes enda ülakäsi. Koridorides hakkas iga päevaga külmemaks minema ja iga päevaga lähenes tema sünnipäev.
Ta tõstis pea ja kissitas kergelt silmi, kui nägi eemalt tema poole tulemas kerget valguskuma.

Sienna pöördus ümber, et kellegile ette mitte jääda, kuid siis kuulis ta kedagi enda nime lausuvat. Ta vaatas üle õla ja nägi direktorit ning tema kõrval kõndivat tüdrukut, kes vaatas uurivalt koridoride seinud.
,,Sienna?'' kordas direktor natuke üllatunult.
Sienna kummardus koheselt.

,,Mis sa siin nii hilja teed?'' küsis William kulmi kortsutades. Sienna viis pilgu aknale ning kehitas vastuseks lihtsalt õlgu.
Tekkis vaikus kuni uus tüdruk suu viimaks avas:,,Tere.'' ütles ta vaikselt ja kohmetult. Sienna viis pilgu vampiirile ja muigas, kui nägi, et ta tundis ennast pisut ebamugavalt.
,,Tere.'' kostis ta vastu. ,,Sienna.'' lisas ta veel kiiresti.
Naeratus levis üle vampiiritari näo. ,,Shayma.'' kostus kiire vastus.
William vaatas kordamööda tüdrukuid ja noogutas seejärel.

,,Olgu. Sienna, juhata Shayma magamistuppa. Ta kohvrid tuuakse varsti kohale.'' ütles ta madalal toonil. Direktor lasi lambil natuke allapoole langeda, muutes tema näo pimeduses süngemaks.
,,Olgu.'' kummardus Sienna veelkord. Ta viipas Shaymale, et too talle järgneks ja läks edasi.
Shayma jõudis kiirete sammudega temani ja kinnitas pilgu taaskord seintele, vaadates maale.

,,Sa oled idamaine?'' küsis Sienna viimaks. Nad olid kõndinud pool maast puhketoani. Veel oli neil kaks korrust kõndida ja miks mitte kasutada seda aega küsimuste esitamiseks?
Ta oli kindel, et homme ta praktiliselt Shaymale ligi ei saa, kuna kõik tulevad teda uudistama.

,,Ei.'' vastas ta pead raputades.
,,Millest siis selline nimi?'' küsis Sienna kulmi kergitades.
,,Sa narrid mind?'' pööras Shayma pea tema poole ning hammustas alahuulde. Tema silmis oli terav pilk mille all Sienna korraks kõhklema hakkas, kuid ta hingas sügavalt sisse ning raputas rahulikult pead.
,,Meile vampiiridele pannakse sellised nimed mis omavad tähendust.'' ütles ta viimaks.
,,Oh. Kas tõesti? Su nimel on tähendus?'' küsis Sienna, mõeldes Shayma nime kajale.
Tüdruk noogutas vaikselt, pöörates pea taas otse.
,,Jap. See tähendab pimedust.''


~*~

Amy astus tõllast välja ja vaatas enda ees laiuvat sünget lossi. Sellel oli viis torni ning loss oli suurem kui Hundimoondajate Ülikool. Judinad jooksid üle selja. Valguskumad mis akendest välja paistsid, andsid lossile vähemalt normaalsema ilme, kuid ikkagi tundus see tontlik olevat.
Kutsar võttis ta kohvri tõllast välja ning siis astus uksest välja üks noor naine, käed kõhu ees vaheliti. Ta nägu kaunistas naeratus koos rea täiuslikke ja lumivalgete hammastega. Tema silmad olid helesinised ja nahk valge.
Judinad jooksid mööda Amy selga kui naine nendeni jõudis.

,,Tere tulemast Vampiiride Ühisgümnaasiumisse.'' Naeratus ta näolt ei lahkunud kui ta vaatas ennast pikka maad lühemat tütarlast.
,,Ühisgümnaasium?'' söandas Amy viimaks küsida.
Naine noogutas. ,,Jah. Siin ei õpi mitte ainult vampiirid vaid ka osad lükaanidest.'' ta kallutas pea korraks viltu.
,,Aga mis me siin vihma käes leotame, eks? Läheme sisse ja ma tutvustan teile hoonet!'' viipas ta käega ja pööras ringi, astudes edasi. Hambad kokku surunud, tundis ta, kuidas rist tema kaelas raskemaks muutus ning ta astus edasi.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   21/2/2009, 22:30

8. osa :

~*~

,,Niiet siis see Gisli oligi Vampiiride Ühisgümnaasiumi ehitanud?'' küsis Amy üllatunult enda teetassi taga.
Merle noogutas ja rüüpas enda kuldsest peekrist veini. Ta tegi seda vaid selleks, et jätta normaalne mulje nende uue külalise ees. ,,Tegelikult oli see alguses tavaline kool. Aga kuna iga aastaga hakkas meile õpilasi üha rohkem kogunema - ja mitte ainult vampiirid, siis otsustatigi see ümber nimetada Ühisgümnaasiumiks.'' Ta naeratas kergelt ja asetas peekri puitlauale. Amy viis pilgu taaskord laual sisselõigatud mustritele ja neelatas kuuldavalt.

,,Kas see Gisli on elus?'' küsis ta viimaks ja tõstis altkulmu pilgu.
,,Jah on. Aga ta on viimasel ajal nõrgaks jäänud. Sa näed Amy, ka meie, vampiirid hakkame kord vananema ja siis tuleb meie aeg ning me lahkume siit ilmast.''
Tüdruk kergitas üllatunult kulmi. Ta oli alati arvanud, et vampiirid on surematud.
Merle vaatas Amy poole ja noogutas süngelt. ,,Olgu. On sul veel küsimusi enne kui ma sulle kooli tutvustama hakkan?'' küsis ta käed kokku lüües ja sõrmed vaheliti pannes.
,,Ee ... jah. Millest teil kõigil sellised nimed?'' Sasis Amy enda juukseid.
Merle turtsatas kergelt. ,,Sa vist pole kuigi palju vampiiridest teada saanud. Kas näed mu laps, meile pannakse sellised nimed mis omavad tähendust.''
,,Ja mida teie nimi tähendab?'' Kergitas Amy ühte kulmu.
,,Musträstas.'' Vastas Merle irvitades. ,,On sul veel küsimusi?''
,,Ei.''
,,Väga hea. Siis nüüd võime kooli uurima minna!''


~*~



Sienna sulges ohates enda raamatu ning lasi peal kuklasse vauda. Raamatukogu oli täis õpilasi, kes kõik ümbritsesid Shaymat ja pommitasid teda küsimustega. Tüdruk suutis rahulikult ja kannatlikult ära vastata kõikidele küsimustele, kuid nende asemel ilmusid uued ja juhtus mitmeid kordi, kui esitati samad küsimused.
Silmi hõõrudes, pööras ta pea kõrvale ja kui ta tagasi enda raamatu poole vaatas, nägi ta enda ees istumas Shaymat, kes talle sõbralikult vastu naeratas.
,,Noh, kas küsimused said õpilastel otsa?'' Küsis Sienna nöökivalt ja tõmbas raamatu enda poole.
Shayma raputas tüdinult pead. ,,Ei. Ma lihtsalt ei viitsinud neile vastata enam. Ma tean, et see on ebaviisakas, kuid nad tüütasid tõesti ära.'' Vangutas ta kurvalt pead ja hammustas huulde, kui Sienna poole vaatas.
,,Tead mida ma avastasin?'' küsis ta kergelt muiates.
Sienna vaatas vampiiri poole ja kergitas kulmi kui pead raputas.
,,Ma mõtlesin su nime peale ja kuna tundus see olevat tuttav, siis otsustasin uurida selle kohta. Su nimel on tähendus.'' Teatas ta võidurõõmsalt.
,,Oh, see on ju tore! Ja mida mu nimi siis tähendab?'' Küsis ta laialt haigutades. Ta polnud enne tähele pannud mis kell on ja ta ei saanud eriti aru ka, millest selline väsimus tuli. Talle hakkas tunduma, et kõik tiirleb nimede ümber vampiiridel. Shayma oli mitmel õpilasel nimede tähendused ära seletanud ja kogemata nii ka solvanud ja seletanud kiirelt ära, et tema ise välja neid ei mõelnud.
,,Punakaspruun.''
,,Noh, seda on nüüd küll tore teada,'' pomises ta veel ühte haigutust alla surudes. Raamatukogus hakkas rahvast vähenema ning ta tõusis püsti, pannes raamatu tagasi riiulisse.
Sienna oli hommikul vara siia tulnud, et vaadata raamatuid mille William oli Amyle andnud ning avastas, et need olid puudu. Ju siis oli tema sõbranna need kaasa viinud... Ja samas meenus talle ka Amy ilme kui ta teada sai, mis tehakse Hundimoondajatega kui nendest osake on saanud vampiiriks.
,,On sinuga kõik korras?''

Tundus nagu tuleks Shayma hääl kusagilt kaugustest. Kui ta viimaks suutis reaalsusesse naasta, leidis ta, et hoidis siiamaani suurest raamatust kinni. Sienna oli muutunud näost kahvatumaks ning ta pilk oli klaasistunud. Ennast judistades, lasi ta raamatust lahti ja viis pilgu vampiirile, kelle ilme paistis olevat murelik.
,,Jah on. Ma ... Ma lihtsalt jäin mõttesse,'' seletas ta kiiresti kui enda seljakoti üle õla lükkas. ,,Olgu. Me peame kiirustama. Raamatukogu pannakse kohe kinni ja ma ei tahaks mõnelt õpetajalt noomida saada, kui ta mind nii hilja üksinda koridoris kolamas näeb.''
,,Sa pole üksi.'' Tuletas Shayma talle kulmi kortsutades meelde.
,,Sa said aru mida ma mõtlesin.'' Märkis ta kuivalt ning lahkus vampiiri kõrval raamatukogust.


~*~

,,Ja see on sinu tuba.'' näitas Merle käega ukse poole. Amy avas selle ja kergitas üllatunult kulmi. Tuba oli sisustatud kergelt, kuid mööbel oli väga kaasaegne. Sellist leidus ainult rikaste inimeste kodades ja Hundimoondajate õpetajate toas. Hetkeks mõtles Amy, kas see Ühisgümnaasium pole mitte rikas, kui endale selliseid asju lubada saab.
Tapeet oli kaunistatud hõbedaste mustritega ning kardinad olid samuti tumesinised. Toa keskes ilutses väike klaaslaud ning sellel oli vaas valgete roosidega.

,,Kas kõikidel vamp ... õpilastel on eraldi toad?'' küsis ta ümber pöörates ja direktrissile otsa vaadates.
Naine raputas pead. ,,Ei. Kahjuks mitte. Me ei tahtnud teid nendega ühte tuppa paigutada sellepärast, et mõned õpilased on öösiti väga lärmakad. Olenemata sellest kui madalat profiili suudavad nad alguses hoida, on nad õpetajate seljataga tõelised peoloomad.''
Ma ei üllatuks, kui ta ütleks, et tõelised ööloomad, mõtles Amy kuivalt.
,,Olgu... Kui te midagi soovite, siis helistage kella mis on teie voodi kõrval kummutil. Teie riided on juba kappi pandud. Head ööd!'' Soovis ta viimaks ja naeratas Amy jaoks liiga kõhedalt. Niipea kui ta selja pööras ja uuesti tuba uurima asus, kuulis ta kuidas uks vaikselt sulgus ja kuidas Merle eemaldus vaikse kontsaklõbina saatel.
Tüdruk astus aknani ja vaatas sealt välja.
All olid mitmed õpilased, kes omavahel juttu rääkisid. Nad ei erinenudki kuigi palju Hundimoondajatest ja tavainimestest.

Poisid tegid tüdrukutele vingerpussi ja nemad kihistasid selle üle. Mõned kiusasid üksteist ja nöökisid teineteise kallal. Kui ta ei teaks, et tegu on vampiiridega, liituks ta kindlasti nendega.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   22/2/2009, 13:46

9. osa :


~*~


Valju äratuskella saatel avas Sienna silmad ja viis pilgu endaga ühes toas magavatele tüdrukutele. Kell oli alles pool seitse ning tema oli ainuke, kes nii vara ärkama vaevus.
Tüdruk tõusis voodist püsti ja jalutas vaniituppa, kus ta end külma veega pesi. Kuigi nende toad asusid kõrgel ja sinna jõudis soe vesi alati kõige esimesena kohale, ei kasutandu Sienna seda eriti. Külm vesi aitas tal paremini ärgata ja erksana päev otsa olla.
Juuksed ära kamminud, pani ta selga enda koolirüü ning kui ta tagasi magamistuppa astus, nägi ta, et tüdrukud on juba samuti ärkvel ja panevad end riidesse.
Sienna võttis põrandalt ülesse enda seljakoti ja läks teise tuppa, kus juba mõned õpilased istusid ja juttu ajasid. Shayma oli teistest eraldunud.
Ta istus pimedas nurgas rätsepaistes ja luges ühte raamatut, ilme süvenenud. Korraks naeratanud, võttis Sienna suuna tema poole ning võttis ta kõrval istet. Shayma tõstis korraks pilgu, noogutas ja seejärel asus jälle lugema.
Vastamata midagi, lasi Sienna peal kuklasse vajuda ning sulges silmad. Peale külma du¹¹i ei tundnud ta ennast kuigi hästi nagu ta oodanud oleks. Külmad judinad jooksid üle ta selja ning ta pani käed enda ümber.
Shayma tõstis jälle pilgu ja vaatas hoolikalt enda kõrval istuvat tüdrukut.

,,Hmm ... Mulle tundub, et sa oled haigeks jäänud,'' ütles ta pead viltu kallutades. Sienna kortsutas kulmi ja raputas pead.
,,Ma olen terve.''
,,Mulle küll nii ei tundu. Sa värised üleni ja oled näost valge,'' naeratas tüdruk vaikselt.
Sienna vaatas kulmu kergitades Shayma poole. ,,Minuga on kõik korras,'' ütles ta vaikselt, kui suutis hammastega plagistamise korraks ära jätta. ,,Lihtsalt külm on.''
Shayma ohkas tüdinult ning raputas seejärel pead.
,,Mida sa siis tegid, et sul külm hakkas? Magasid tekita?'' Küsis ta irvitades.
,,Kas sa kavatsed mind mõnitama hakata?'' Sienna kissitas pahaselt silmi. Irvitus venis Shayma näol suuremaks, kui ta õlgu kehitas.
,,Võibolla.''
,,Olgu. Järgmine kord tulen ma siis sinu juurde kaissu, eksole. Siis sa ei hakka rääkima, et ma pole korras!''
Shayma naeris vaikselt ja raputas pead. ,,Peale seda jääd sa juba tõesti haigeks.''
,,Nojah. Ma pole kirstus magamisega harjunud.''
,,Ma ei maga kirstus,'' kihistas tüdruk lõbusalt.
Sinna torutas huuli kui pea kõrvale pööras. ,,Sa lihtsalt ütled seda sellepärast, et sa võidaksid selle vaidluse.'' Pomises ta kulmi kortsutades.
Shayma hakkas veelgi valjemini naerma mispeale paljud õpilased, kes tuppa kogunenud olid, vaatasid nende poole.
,,Sa vist ikka tõesti usud, et meie vampiirid oleme need kurjad vereimejad, kes magavad kirstus ja pimedas surnukuuris.'' Ta ohkas lõbusalt.
,,Oh. Te siis ei maga kirstus ja surnukuuris?''
,,Eip.'' Ütles ta P tähe kohalt huuli torutades. Vaikselt mühatanud, pööras Sienna enda pilgu oma uutele läikivatele kingadele.
,,Olgu. Jätame nüüd selle vaidluse. Meil on jäänud kõigest pool tundi ja esimene tund on esimesel korrusel. Arvan, et me võiksime minema hakata.'' Teatas Shayma püsti tõustes. Sienna noogutas ja tõusis samuti püsti.
,,Aga seda vaidlust ma veel nii ei jäta.'' Ütles ta veel Shaymale ning lahkus esimesena ruumist.



~*~


Amy lükkas teki enda pealt ja vaatas toas ringi. Kuna eelmsiel õhtul ei saanud ta seda valguse käes teha, oli nüüd selleks paras aeg. Toa nurgas oli suur tumepruun riidekapp ja voodi kõrval kummut. Põrandal ilutses sinine vaip koos mitme mustriga ning siis oligi kõik. Üldise oli ta eile õhtul ära näinud. Laialt haigutades, tõusis ta püsti ja märkas enda voodi kõrval toolil riideid.
Valge minikleit, mis ulatus natuke alla reite. Seal olid punased triibud peal ja kaks taskut. Lips, valge seelik koos samasuguste triipudega peal, sukad ja mustad kingakesed. Suud maigutades, asus ta kiirelt riideid vahetama ning enda üllatuseks nägi ta enda toas ka peeglit. Kulmi kergitades astus ta selle ette ning silmitses ennast.
Riided sobisid talle ideaalselt. Amy kammis juuksed ära ja pani need hobusesabasse.
Võttes enda seljakoti, astus ta edasi kui kuulis koputust.
Vampiirid ärkavad nii ... Vara? , mõtles ta üllatunult, leidmata õiget sõna. Sellegipoolest avas ta ukse ja nägi Merlet enda ees seismas. Naine kandis seekord üleni musta, kuid ikka veel kaunistas tema nägu leebe naeratus.

,,Tere,'' naeratas ta Amyle. ,,Kas tohib sisse astuda?'' küsis ta viisakalt. Amy noogutas ja hüppas ukse eest ära, lastes naisel magamistuppa siseneda.
Merle pilk libises koheselt segamini oleval voodil, kuid pööras selle kiirelt ära ning jäi õpilast silmitsema.

Amy sulges ukse ja astus samuti edasi, jäädes naisega silmitsi seisma.
,,Ma tahtsin rääkida sinuga tundidest.'' Ütles ta vaikselt. Amy viipas käega toolile ning direktriss võttis sellel istet. Amy tegi sama ja vaatas Merlet ootavalt.
,,Niisiis. Mina ja kõik õpetajad otsustasime, et parem oleks, kui teie ja vampiirid saaksite tunnid teha samal ajal.''
,,Aga... Ma magan öösel!'' Kergitas Amy üllatunult kulmi.
Merle naeratas taaskord. ,,Me hakkame andma teile päevasel ajal sellist unerohtu, mille peale te öösel ärkate ja olete sama ergas kui päeval.''
Amy neelatas vaikselt. Ta pole kunagi unerohtusid sisse võtnud.
,,Te harjute sellega ära. Te pole meil siiski esimene inimene siin.'' Kallutas ta pea viltu. ,,Aga kuna hetkel kõik õpilased magavad ja lossis on hele, saate te seda lossi taas uurida, ilma tõrvikuteta. Loodan, et te võtate kõik reeglid kiirelt omaks. Nüüd,'' ta tõusis püsti ja tegi kerge kummarduse. ,,Ma pean minema. Head päeva!'' Ütles ta veel ning lahkus seejärel toast, jättes Amy talle järele vaatama.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   26/2/2009, 16:57

10. osa :

~*~

Silmade all tumedad varjud ja nägu kahvatum kui kunagi varem, kummardus Amy enda peegli kohale ja vaatas enda peegelpilti. Ei, kohe üldse ei meeldinud ta endale sellisena. Talle anti siin head sööki ja tal ei olnud erilist puudust. Peale paari asja...
Sienna ja normaalse elu, kus ta saab öösel magada ja päeval koolitööd teha.
Kuid kahjuks Merle seletas talle korralikult ära miks seda juhtuda Ei saa ning see kurvastas teda. Tüdruk ohkas ja viis pilgu korraks enda koolivormile, mida ta oli kandnud just selga pannud. Tundideni oli kaks tundi aega. See tähendas, et kell oli kümme ja tal on veel vaba aega. Korraks ilmus naeratus ta näole, ent see kadus kohe, kui ta peeglist nägi raamatuvirna, mis laual ootavalt seisis.
Huulde hammustades, pööras ta end ringi ja jalutas lauani, vaadates segamini olevaid pärgamente, kahte sulge, üks murdunud ja pooltühi tindipott. Ja kõik need raamatud pidi ta läbi lugema nädalaga ning tegema põhjaliku referaadi!
Eriti Vampiiride Ühisgümnaasium ei erinenudki Hundimoondajate Ülikoolist. Raamatud olid samad ja mõned tunnid.
Vampiiridele õpetati musta maagiat, millest Amy oli ainult lugenud. Ta pidas seda kõigest muinasjutuks ja kui ta esimest korda tundi läks, tundis ta ennast oskusetuna. Ta ei saanud ühtegi korda kellegilt energiat ammutada vaid tema oli energiaallikaks.

Verd ta õnneks ei pidanud andma, kuigi mõned õpilased tahtsid seda vaid nalja pärast.
,,Küll see sul välja tuleb. Lihtsalt oota ja sa näed. Sa pole lihtsalt sellega harjunud!'' Oli Merle talle öelnud. Sügavalt sisse hingates, võttis ta raamatu kätte ja luges sissejuhatuse läbi.
Peale seda pean Siennale kirja kirjutama! mõtles ta ning läks enda voodini, millel ta pikali heitis ja lugemist alustas.


~*~

Sienna vaatas aktusesaalis ringi. Tulemas oli Halloweeni õhtu, mida nad iga aasta tähistasid. Komme ta nurumas ei käinud, kuid oli näinud poisse, kes linna hiilisid. Tahtmatult venis muie ta näol kui ta vaatas kaunistatud saali.
Laes rippusid isetehtud ämblikuvõrgud, paberitest lõigatud nahkhiired, ämblikud, kõrvitsa kujulised laelambid, mille William oli lasknud võlukunsti väel lae külge kinnitada. Tõrvikud olid seinte külge kinnitatud ning saali keskele oli pandud suur laud, kus olid toidupoolised.

Oleks vaid Amy siin! Mõtles ta kui vaatas enda läikivaid kingi. Halloween oli Amy lemmik aastaaeg.
,,Miks nii nukker?'' Küsis Shayma, kes oli äkitselt Sienna kõrvale jõudnud. Viimane hüppas eemale ja hingas sügavalt sisse enne kui rahuneda jõudis.

,,Ära enam kunagi nii tee!'' Ütles ta südame kohalt kinni hoides ja hoiatava pilgu vampiiritarile viies. Shayma vaid kehitas õlgu ja Sienna ajas end taas sirgu. ,,Ma pole nukker, ma lihtsalt vajusin mõttesse,'' vastas ta viimaks esitatud küsimusele.
Shayma surus huuled peenikeseks triipsuks ja noogutas. ,,Selge,'' pomises ta ja vaatas lava poole, kus õpetajad omavahel rääkisid.
,,Sa ei usu seda, mis?'' Küsis Sienna irvitades. Shayma vaatas tema poole, naeratas ja raputas pead. ,,Nojah, kes usuks,'' pööritas Sienna silmi ja pani käed rüü taskusse.
,,Mõni kellel on taipu vähem.''
,,Aitähh.''
,,See polnud solvanguna mõeldud.''
Jälgides kuidas õpetajad viimaks lavalt lahkusid ja õpilasi saalist minema ajama hakkasid, pöörasid tüdrukud neile seljad ja lahkusid, jõudes koridori.
,,Kuule, ütle mulle miks just sind saadeti siia?'' Küsis Sienna vaikselt ja vaatas silmanurgast ettevaatlikult Shayma poole. Ta nägu ei näidanud ühtegi emotsiooni mida oleks võinud kerge välja lugeda ning ta kehitas lihtsalt õlgu.
,,Ju siis paistsin ma Merlele kuidagi silma, kui ta otsustas mind minema saata.''
,,Päriselt?''
,,Ei.''
Sienna ohkas pettunult. ,,Ma arvan, et sa ei kavatse siis tõelist põhjust öelda?''
,,Sa pole seda küsinudki,'' irvitas vampiir lõbusalt ja vaatas tüdruk poole. Teravaid hambaid korraks silmitsenud, tundis Sienna kuidas tal südame alt külmaks läks ning judinad üle selja jooksid. Siis pööras ta pea ära ja kõndis edasi.
,,Ja mis siis tõeline põhjus oli?''
,,Ma olin paharett,'' kostus ta häälest lõbususe noote.
,,Paharett?'' Kergitas Sienna kulmi.
,,Jah. Lihtsalt ma lubasin käituda siin normaalselt.''
,,Kui suur paharett sa olid?''
,,Nii suur, et lõin lassi seina sisse augu ja lavastasin kelleg teise süüdi!'' Kihistas ta vaikselt. ,,Nii. Ma arvan, et see on ka vist hea põhjus miks mind siia saadeti. Tegelikult on see piin passida inimeste seltsis ja tunda pidevalt nende vere lõhna. See oleks nagu karistus, kuid osaliselt on see ka lõbus. Merle mõtles päris pikalt mida minuga peale hakata.''
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   27/2/2009, 16:26

11. osa :

~*~

Kooli koridorid olid vaiksed kui kell viimaks helises ja klasside uksed avanesid. Koheselt täitusid koridorid õpilastega, kes kõik oma teed edasi sammusid ja omavahel valjult vestlesid.
Sienna tõmbas endal just seljakoti selga, kui tundis kellegi kätt enda õlal. Ringi pöörates, vaatas ta Baltormile otsa, kelle ilme oli sünge ja osaliselt ka tõsine.

,,Kas ma saaksin sinuga natuke rääkida?'' Küsis mees vaikselt. Viimane õpetaja sulges ukse ning seejärel jäi klass vaikseks.
,,Jah. Ikka,'' kehitas Sienna õlgu. Kui Baltorm ringi pööras ja enda laua poole sammus, kõndis tüdruk tema järel, peatudes laua ees ning jälgis kuidas õpetaja istet võttis.
,,Ma näen, et sa saad meie uue õpilasega hästi läbi,'' sõnas ta viimaks. Sienna noogutas kannatlikult. Kui Baltorm temaga rääkida tahtis oli sellel ilmselgelt mõni hea põhjus.
,,Ta pole endast ohtu kujutanud viimasel ajal?'' Küsis mees viimaks. Kulmi kergitanud, raputas Sienna pead, olles sisimas üllatunud sellise küsimuse peale.
Millist ohtu?
Ootavalt vaatas ta õpetaja poole, kes põrnitses nüüd lauda, silmis uskumatu pilk. ,,Niiet ta oskab ennast siis talitseda ka ... Huvitav. Olgu,'' ta tõstis jälle pilgu ja vaatas Siennat altkulmu. ,,Kui ta peaks kontrolli kaotama, siis ütle mulle. Ma tean mida sellistel puhkudel ette võtta. Aga praegu,'' viipas ta käega ukse poole ,,võid sa minna. Aitähh, et aega minu peale raisata raatsisid.'' Ütles ta karedalt.
Kui ta peaks kontrolli kaotama ...

Judinad jooksid üle Sienna selja ning ta noogutas. ,,Head päeva!'' Ütles ta veel ning lahkus kiirelt klassist.
Tundes, kuidas ühtäkki südame alt külmaks läheb, jõudis ta selgusele mida õpetaja oli selle all mõelnud.
Shayma pidi kontrolli kaotama. Kuid millal?
Täna? Homme?
Kuuldavalt neelatanud, vaatas ta õpilaste poole, kes gruppidena seinte juures seisid ja juttu ajasid. Tema kõrvuni kostusid naerupahvakad ning tuttav hääl. Kui ta end ringi pööras, seisis ta silmitsi Shaymaga, kelle näol oli lõbus naeratus. Tema kõrval olid veel mõned tüdrukud, kes Siennat korraks vaatasid ja seejärel taas juttu ajama asusid.

,,Shayma!''
,,Sienna!'' Hüüdis vampiiritar sama üllatunult nagu oli seda Sienna teinud ja vaatas teda hetk kaalutlevalt. ,,Miks me karjume?'' Küsis ta viimaks ja naeratas. Naeratus levis ka Sienna näole kuid see kadus kohe.
,,Miks sind tunnis polnud?'' Pani ta käed vaheliti ja vaatas kulmu kergitades Shaymat.
,,Kuule, sa pole ta ema,'' ütles kambast üks tüdruk kuuldava pahameelega. Sienna ei teinud temast välja vaid kergitas ühte kulmu.
,,Mul oli paha olla,'' kehitas Shayma õlgu ja lükkas õlakoti paremini üle selja.
,,Ah-ah,'' oskas tüdruk ainult vastata. ,,Selge,'' pomises ta veel ja vaatas enda kinganinasid, mis rüü alt välja paistsid.
Tundes Shayma põletavat pilku endal, vaatas ta talle otsa, ilme pahur ja pettunud.

,,Räägime hiljem,'' ütles ta vaikselt, peaaegu kuudamatult, kuid Shayma noogutas seepeale. Ringi pööranud, pani Sienna käed harjumuskohaselt taskusse ja liikus eemale.


~*~

Amy kortsutas peberilehe kokku ja viskas selle prügikasti.
,,Sa pead keskenduma!'' Ütles Lord Dalming talle seljatagant. Amy pilutas silmi ja võttis uue paberitüki ja tõmbas ühe joone läbi sellega.
,,Kasuta oma inspiratsiooni! Ma näitasin teile pilte mida joonistasid kuulsaimad kunstnikud aastate, sajandite jooksul! Nad joonistasid südamest, aga teie preili ei üritagi seda!'' Kommenteeris ta valjult. Klassist kostus vaikset nurinat, ent mõned vampiirid Amy seljataga kihistasid naerda.
Lord Dalming oli alati uute vastu natuke karmi võitu.

,,Ja vampiiridel on tõesti süda!'' sisistas Amy vihaselt kui surus käe rusikasse. Ta pole kunagi kunstis tugev käsi olnud ja nüüd sunnitakse teda joonistama sunniviisil. Tal tekkis tahe püsti karata ja õpetaja peale karjuda, kuid tema eneseuhkus ei lubanud seda. Huulde tugevalt hammustanud, pigistas ta silmad kinni ja kastis suleotsa tindipotti.
,,Me lihtsalt harjutame ja teil pole kuhugi kiiret! Tund lõpeb neljakümne minuti pärast,'' kostis Lord ning jalutas siis eemale, vaadates teiste töid.
Sügavalt sisse hinganud, leidis Amy taas, et on paberi kohale kummardunud ja joonistab.
Kasutage oma inspiratsiooni ...
Kõik see tundus niigi Amy jaoks mõttetu möga aga kui Merle palus tal kõikides tundides osaleda...
Pead tõstes, vaatas ta silmi kissitades tahvli poole, kuhu olid kõik teemad ülesse kirjutatud mida võis joonistada.
Lemmikloom.
Endastki mõistetav, et hunt. Muheles Amy enda kohal ja vaatas paberi peale tehtud kritseldust. Ohates pööras ta paberi ümber ja tegi õrnemad kontuurjooned, alustades hundi peaast...

Möödus viisteist minutit kui tüdruk viimaks end sirgu ajas ja toolil tahapoole kallutas. Selgroog valutas kummardumisest, kuid see-eest sai ta oma tööga valmis. Seda rahulolevalt silmitsenud, tõstis ta käe.
Koheselt ilmus Lord Dalming tema kõrvale ja vaatas tööd, silmis peegeldumas pettumus.

Nüüd võidan ma ka tema poolehoiu, muigas tüdruk kui nägi professori ilmes ka muiet.
,,Ilus. Värve ei olegi vaja lisada... Ja need varjud on ka sobivasse kohta lisatud! Tubli!'' Ta võttis töö enda kätte ja viis selle enda lauale ja pöördus klassi poole vaatama. Nähes enda ees mõningaid õpilasi, kes veel enda joonistusi lõpetavad, noogutas ta tunnustavalt.
,,Ma hindan teie oskusi kõrgelt, mu kallid vampiirid,'' ta pilk vilksatas Amy poole ,,ja inimene,'' lisas ta. Klassis kostus vaikset naeru, mis kõlas õrnade kellukeste helina moodi. ,,Ja kuna paljudel on valmis, on ka see tund viimane ning te võite minna! Ja pidage meeles, et kunst aitab teil leida ka väljapääsu masendusest, millesse võite langeda. Võite minna!''
Amy korjas kiirelt enda asjad kokku ning praktiliselt jooksis klassist välja. Leides end pimedast koridorist, jooksid tal judinad ikka ja jälle mööda selga, kuigi ta oli juba sellise vaatepildiga harjunud.
Siennaga oleksid nad ammu kogu koolimaja läbi uurinud ja avastanud ka kõige väiksemat nurka kuid Teda pole siin.
Silmad korraks kinni pigistanud, sammus ta enda toa poole.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Miley Cyrus
Skisofreenik
avatar

Female Postituste arv : 747
Age : 24
Asukoht : Ühes kohas, mida keegi ei tea ega leia :)

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   27/2/2009, 16:43

Tõsiselt hea affraid
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili http://snlhmn.forum.co.ee
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   1/3/2009, 19:04

12. osa :

~*~

Shayma avas toa ukse ja astus edasi, möödudes mitmest nooremast õpilasest. Tugitoolideni jõudes, nägi ta ühel nendest istuvad Siennat, kes raamatut hoolikalt luges.
,,Noh, siin ma olen,'' ütles ta vaikselt. Sienna tõstis pilgu ja noogutas süngelt. Ta võttis ühe lipiku, pani selle raamatu vahele ja sulges selle ning kummardus ettepoole. Shayma võttis toolil istet ja naeratas sunnitult.
,,Kuidas sa end tunned?'' Küsis Sienna viimaks.
Shayma kergitas kulmi ja kehitas seejärel õlgu. ,,Normaalselt...'' Ütles ta vaikselt ja vaatas mõned hetked Siennat kahtlustavalt.

,,See on hea,'' arvas tüdruk ja lükkas enda juuksed üle õla. Shayma pilutas tema poole silmi ja raputas pead.
,,On midagi, millest sa mulle ei räägi, eks?'' Küsis Shayma kulmi kortsutades. Sienna vaatas teda hoolikalt ja noogutas vaikselt.
,,On.''
,,Ja ma oletan, et sa ei kavatsegi rääkida?''
,,Võibolla hiljem, aga ma arvan, et sa mõistad seda isegi.''
,,Ei. Ei mõista.''
,,Siis on väga kahju.''
Shayma turtsatas vihaselt ja sõnas kokkusurutud hammaste tagant ,,Sa oled täpselt selline nagu need tüdrukud ütlesid!''
Sienna vedas suu viltu ja vaatas eemal seisvate tüdrukutepundi poole, kes omavahel rääkisid ja naeru kihistasid.
,,Ja mida nad sulle minu kohta rääkisid?''
,,Seda, et sa oled õel, vastik ja ennast täis!''
Sienna vaatas Shaymat kulmi kergitades ja kehitas õlgu. ,,Nemad?'' Viipas ta käega tüdrukute poole. Üks nendest vaatas korraks Sienna poole end pööras pea koheselt ära ja süvenes imekähku vestlusesse tagasi.
Shayma ei pidanud vaatamagi ja ta juba noogutas. ,,Jah, nemad.''
Sienna naeris kuivalt ja noogutas. ,,Nojah, edu sulle! Tead mis? Kui sa nendega tülli lähed või on teil eraarvamus, hakkavad ka sinu kohta kuulujutud levima!''
,,Ma poleks selles kindel...'' Pani Shayma käed vaheliti. ,,Nad andsid vande.''
,,Neid on palju rohkem kui sa arvad.''
,,Ma sain kõigiga kokku.''
,,Ma kahtlen selles sügavalt.''
Veel üks turtsatus tuli kuuldavale ja Shayma tõusis püsti. ,,Olgu.'' Vastas ta kõigest ja jalutas tüdrukute poole, kes ta rõõmsalt vastu võtsid. Sienna märkas, et mõni vaatas teda sünge ilmega. See pani tüdruku muigama, kuid samas oli ta nüüd mures.
Mis siis kui Shayma jääbki nendega ja tal pole jälle enam seltsilist?
Ta ohkas kuuldavalt ja tõstis raamatu taas sülle ning asus seda lugema.



~*~

Vaikne koputus kostus uksele ja Amy tõstis väsinult pea ülesse. Koputus kõlas veelkord ning ta pööritas silmi kui püsti tõusis ja ukseni astus. Selle avades, nägi ta enda ees kolme õpilast.
Mida nemad siit tahavad?
,,Hei!'' Ütles üks tüdruk rõõmsameelselt. Nii palju kui silm seletas, siis sai Amy aru, et tal on pruunid juuksed.
,,E... Hei?'' Kergitas ta üllatunult kulmi ja lasi vampiiridel edasi astuda. Nende järel ust sulgedes, nägi ta, kuidas kõik kolm ta toas uudishimulikult ring vaatavad.
Korraks köhatades, oli nende tähelepanu jälle tal ja ta jäi neile küsivalt otsa vaatama.
,,Soovisite midagi?'' Küsis ta kannatamatult.
,,Tegelikult mitte midagi erilist, aga me mõtlesime...'' Kostis üks vanema välimusega vampiiritüdruk, kes astus sammukese Amy poole.
,,Ma ei hakka doonoriks!'' Hüüdis Amy ja vaatas hoiatavalt vampiiri. Möödus sekund ja siis kõik kolm hakkasid naerma.
,,Tegelikult me mõtlesime, et kas sa oleksid nõus meiega rinig liikuma? Sa oled suht ... Noh, kogu aeg üksinda ja teed koduseid ülesandeid,'' krimpsutas ta nina ja viis pilgu raamatute poole, mis laual virnas seisid. Amy pilgutas silmi.

,,Amy, ära karda meid. Me ei tee sulle liiga!'' Ütles kolmas tüdruk ja tõstis mõlemad käed nagu õigustaks ta ennast.
,,Niiet... Mis sa arvad? Või on sul midagi sõprade vastu?'' Päris teine.
Pead raputanud, nägi ta, kuidas kõik kolm naeratasid kummaliselt ja noogutasid.
,,Muide, ehk alustaks nüüd otsast peale?'' Küsis ta siis.
Arusaamatult vampiiri vaadanud, nägi ta, kuidas too käe ette sirutas ja lausus ,,Minu nimi on Jane.''
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Britney
Narkar
avatar

Female Postituste arv : 44
Age : 22
Asukoht : tallinn

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   20/4/2009, 19:24

See on tõsiselt hea lugu! Very Happy
mulle meeldivad need sinu kirjeldused ja kõik need laused, need on nii...eripäraste lahedate sõnadega kirjutatud Very Happy
edasiii
superlugu
jõudu Very Happy Cool
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Aduna
Maffiooso
avatar

Male Postituste arv : 535
Age : 23

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   9/7/2009, 18:39

UUT.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Pizza
Because pizza is love, pizza is life
avatar

Male Postituste arv : 2861

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   13/7/2009, 20:46

13. osa:

"Ja te toitute kõigest mis söödav on?'' küsis üks heledapäine vampiiritar Siennalt, kes laialt haigutas ja noogutas.
"Jah,'' vastas ta uniselt. Koduste tööde tegemine polnud asi millega ta öösiti aega veedaks, kuid täna oli ta "kogemata'' unustanud sisse võtta ühe doosi, mis aitaks tal terve öö ärkvel püsida ja nüüd ta istus pool unes-pool ärkvel vampiiride keskel ja rääkis millest ta sõi. Imeline.
"Kas Hundimoondajad on samasugused nagu libahundid?'' küsis üks poistest, James. Vampiirid jäid kõik vait kui Sienna turtsatas ja pead vangutas.
"Ei, me pole nagu libahundid. Me muutme siis kui tahame,'' vastas ta eemalolevalt unisel toonil. Küüntega vastu tooli äärt toksinud, Preili Hundimoondaja vaatas, kuidas üks vampiirikamp nendest mööda jalutas, tegemata välja teistest, kes Tema ümber kogunenud olid.
Vampiirikamba eesotsas oli üks tumedapäine kalgi näolapiga tütarlaps, kes liigus graatsiliste sammudega mööda koridori edasi, tema järel paljud temasugused õpilased. Keegi ei teinud nende ümber toimuvatest asjadest väljagi. Isegi uuest lõhnast, inimlõhnast, mis oli paljude jaoks isuäratav, ei olnud nende jaoks piisavalt hea põhjus, mis paneks korraks pead kõrvale pöörama ja vaatama otsa uuele õpilasele, kes nende poole ka ainult korraks vaatas ja siis pea kõrvale pööras, et teisi uudishimulikke vaadata.
"Kuulge, ma arvan, et ta peaks nüüd oma tuppa minema,'' ütles äkki Serenity, vampiir, kes neist kõige rohkem vait oli olnud ja kes pigem seisis teistest eemal, raamat käes ja nina selles. Kostus vaikset pominat ja siis ulatas James Siennale käe ja aitas tüdruku püsti.
"Aitäh,'' pomises tüdruk ning naeratas vaikselt. Vampiir naeratas talle vastu ja tegi kerge kummarduse kombekohaselt ja eemaldus siis, lastes teistel tüdrukutel Sienna ära saata, jäädes ise talle järele vaatama.

~*~


"Sul oli õigus!''
Amu võpatas kui kuulis Shayma jahedat häält enda seljataga ja paks raamat kukkus mütsatusega lauale. Silmi hõõrudes vaatas tütarlaps ülesse ja vampiiritar istus tema kõrvale, toetades pea rusikale.
"Mille suhtes?'' küsis Amy laialt haigutades ning käsi sirutades, lükkas ta oma juuksed näo eest kõrvale ja vaatas imestunult Shaymat, kes teda pahuralt vastu vaatas.
"Nende tüdrukute. Seal on sellised mõrrad, kes üritavad elu põrguks teha,'' vastas ta eemaloleval toonil, reetmata oma õiget tuju.
"Ahsoo...'' venitas Amy ja pani lehtede vahele väikese järjehoidja ja surus õhukese raamatu kinni. "Ja kuidas see siis juhtus? Kas majesteetlikud vampiirid üldse alluvad Hundimoondajate või inimeste tahtele?'' küsis ta üllatunult ja naeratas süütult, kui tabas ära Shayma sünge pilgu.
"Laura sealt üritas kõike minu süüks ajada ja siis aitasid teda veel mõned t¹ikid ja mul viskas lihtsalt üle...''
"Kas sa murdsid nende kaelad?'' segas Amy vahele, hääl lootusrikas, kuid siiski vali. Raamatukogu pidaja vaatas nende poole üle pruunide prillikaante, hallid silmad uudishimust säramas. Kui mitte kumbki enam häält ei teinud, pööras ta oma pilgu tagasi raamatule, mille ridasid valgustas õrn küünlaleek.
"Ei... Aga käega on Laural vist lood täbarasti...'' vastas Shayma. Amy turtsatas.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Aduna
Maffiooso
avatar

Male Postituste arv : 535
Age : 23

PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   14/7/2009, 15:40

GOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOD. UUT.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Sponsored content




PostitaminePealkiri: Re: Hundimoondajad[1#] - Pooleli.   

Tagasi üles Go down
 
Hundimoondajad[1#] - Pooleli.
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
MEIE JUTUD :: Isikulised jutud :: Pizza looming-
Hüppa: