See on alatu ja ilmselge vale, ja keegi ei võta ega kavatsegi võtta vastutust selle vääraka asja eest.
Ja naljakas pole see ka.
Kuuekümne nelja aastane, nõukogude liidule jäägitult ustav, eluaeg töötanud, ausa südamega, Virve Tamm kõndis mööda Tallinna tänavaid. Seljas palehigis töötamise eest saadud rahaga ostetud mantel, peas vana-vanaema rätik, jalas kummikud. Käes oli tal viimsete säästude eest ostetud soe lihapirukas.
Virve vaatas rahulolevalt lihapirukat, ning avas juba suu, et võtta sellest suur amps. Lihapirukas ligines suule, kui järsku midagi ootamatut, lausa ¹okeerivat juhtus! Midagi sellist mida Virve poleks lootnud oma elus veel näha, aga nüüd ta seda nägi!
Ta hallid juuksed muutusid pikkadeks, blondideks lainetavateks lokkideks, ta ema pearätik kukkus porisse. Ta viskas mantli seljast, mis mustale asfaltile kukkus. Kuid sel hetkel, ei hoolinud ta sellest põrmugi, ta silmad olid vastleitud imele suunatud. Ta küürus selge tõmbus sirgeks, hambad muutusid säravateks, ta tundis et noorus oli tagasi tulnud. Need vahepealsed nelikümmend aastat olid kui peoga pühitud. Isegi ...jah..isegi lihapirukas, mille eest ta niigi teiste pensionäridega Balti Jaama turul oli võidelnud, langes põrmu. Aga nagu öeldud, Virve oli hetkel sellest sügavalt pohhui.
Ja mida ta siis nägi?
Ta nägi kahte seitse aastat õmmeldud, seitse aastat tehtud nahast valmistatud, seitse aastat läikima nühitud lakkkingi!!!
Virve ei kõhelnud hetkegi, mitte ühtainukestki, ta sööstis kiiremini kui tuul kingade poole.
Järgmisel hetkel leidis lakkkingade omanik Virve oma kinganina järamas. Siis taipas Virve et ta on teolt tabatud, tõstis siis silmad, endiselt hammastega kingast kinni hoides. Nähes omaniku hukkamõistvat nägu tõmbus ta aeglaselt eemale.
Ajas end siis vaevaliselt püsti, pühkis seeliku puhtaks ning vaatas häbeliku näoga mehele otsa.
Avas suu et midagi öelda, kuid nähes mehe pilku, pani selle jälle kinni.
Virve pööras aeglaselt selja ja hakkas minema, siiski pööras ta korra ringi ja ütles võltsnaeratusega:"Teil on ee...Ilusad..Kingad.."
Mees kergitas kulmu ja vaatas oma hambajäljega kinga pahaselt.
Virve naeratas veel korra kahtlaselt ja hakkas siis tasapisi kodu poole minema.
Pealkiri: Absurdsuse tipp 
10/3/2009, 13:02
