Tegelikkus ei ole muinasjutt

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 16/9/2008, 19:21

Tuuubli tüdruk ! :)
Uuuut . I love you

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 17/9/2008, 19:25

Nh vahelduseks selline igav osa:d aga varsti läheb jälle tegutseiseks:D:D

25.

Tüdruk jõudis kooli juurde ning suudles veel Kristjanit. Ta kõndis kindlal sammul kooli ning muidugi oli teda garderoobis ootamas tuttav nägu seda.
„ Kas sa tegid seda?“ küsis neiu kiiresti ning vaatas Kristile otsa.
„ Ei,“ vastas tüdruk naeratusega.
„ Huuh. Aga mis juhtus siis?“
„ Noh ta kergelt öeldes ei uskunud mida kui ma ta tahtsin maha jätta.“
„ Tubli.“
„ Aga kogu sellele järgev oli lihtsalt nii mõnus.“
Anna vaatas talle küsiva näoga otsa ning ootas, et neiu edasi räägiks.
„ Noh vaata eile kui ma koju läksin siis ta oli pikniku ette valmistanud,“ alustas ta.
„ Awww,“ kõlas tüdruku suust. Nad kõndisid sel hetkel keemia klassi poole mis oli muidugi teises kooli otsas.
„ Noh ja siis ta viis mu sinna ja ma üritasin ta maha jätta onju. Ja noh see mul välja ei tulnud ja ma lõpetasin ikka tema kaisus ja veiniklaas käes.“
„ Ja edasi?“
„ Noh ei midagi erilist kuigi öö oli nii mõnus.“
Anna kergitas selle peale jälle kulmu ning Kristi manas näole „ mina pole midagi teinud“ ilme.
Nad olid juba vaikselt klassile lähenemas ning muidugi oli kari inimesi ukse taga. Justnimelt kari kuna nad käitusid täpselt nagu loomaaias. Poisis karglesid ringi ning pidasid „ jahti“ ning tüdrukud tegelesid enda ilu hoidmisega.
„ Ja mina lootsin, et meie klass on normaalsemaks läinud,“ sõnas neiu muigega ning päästis viimasel hetkel oma koti sormishimuliste poiste käest.
„ Nad lihtsalt ei kavatsegi suureks kasvada,“ sõnas Anna ning tugevdas haaret oma õpikute ümber.
„ Ma loodan vähemalt, et meil on see aasta normaalne õpetaja,“ lausus tüdruk ning vaatas koridoris ringi.
Kaugelt nägi ta lähenemas kuju kes reipalt nende poole kõndis.
„ Tundub küll,“ sõnas Anna muigega ning kohendas oma juukseid.

Tüdruk vaatas seda muigega. See oli neiu puhul juba automaatne. Iga kord kui mõni ilus poiss ta lähedusse sattus kohendas ta oma juukseid.
Kristi ei saanud eitada, et ta oli kobe, kuid siiski oli ta ju nende õpetaja.
Selle ajaga oli õpetaja jõudnud juba ukse lahti teha ning muidugi tunglesid kõik ta järel klassi.
Nagu ikka olid tüdrukud viimased, kuid õnneks avastasid nad kaks kõrvuti pinki mis olid veel vabad. Ainuke miinus oli, et need asusid esimeses reas.
Siiski sättisid nad ennast sinna istuma ning tundus, et Annale see isegi meeldis. Ainuke põhjendus sellele tundus olevat parem vaade.

Mees oli neist umbes kolm või neli aastat vanem, kuid nägi välja nagu oleks ta samaealine. Ainuke asi mis tundus teda teistes poistest eraldama oli täiskasvanum käitumine, kuid see kolme aastase etapp oleks pidanud ka teistel juba üle olema.
Mehel olid helpruunid juuksed ning prillid.

Kui tund jõudis maale kus oli aeg keemiast kuulata lülitas neiu ennast välja nagu tavaliselt. Tema puhul ei sõltunud selle aine oskus õpetajast vaid tundus nagu oleks see lihtsalt täiesti arusaamatu.
See tund läks aeglaselt või tegelikult läks see aeglaselt ainult Kristi jaoks. Kõigi teiste tüdrukute arust möödus see tund liigagi kiiresti.

Ülejäänud tunnid ja vahetunnid möödusid nagu vahepeal ei oleks suve olnudki.Tundides sai neiu ennast ilusasti välja lülitada õpetajate jutust ning vahetnudides sai ta ennasst välja lülitada Anna jutust ühest kindlast õpetajast.

Tüdruk oli õnnelik kui see päev lõpuks läbi sai ning ta naeratades kodu poole jalutas. Tulemas oli ju siiski päeva tipphetk ehk Kristjani nägemine.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 17/9/2008, 19:46

UUUUUUTT!

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 17/9/2008, 20:01

Uhh , hea . I love you

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 30 Asukoht : Tartu

VUHUUUU!
Uuuut! Very Happy

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Miks see lõpp küll nii kurjakuulutav tundus? Very Happy

Uut tahan ka Very Happy

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 20/9/2008, 20:30

26.

„ Äkki sa peaks kellegile rääkima, et ta sind kiusab,“ sõnas poiss talle.
„ Ma ei hakka ära kituma ja pealegi ei oleks sellest mingit kasu. Kõik teised arvavad, et ta on jube tore ju,“ vastas Kristi.
„ Mis sina oled siis ainuke?“
„ Jah.“
„ Aga…“
„ Keegi ei usuks mind niikuinii ja pealegi ma elan selle üle,“ lausus neiu ning suudles noormeest.
„ Tsau,“ oli kõik millega poiss suutis selle peale lagedale tulla.

Tüdruk lehvitas talle ning astus siis autost välja. Tulemas oli järjekordne koolipäev. Ta oli alles kolm nädalat koolis käinud, kuid juba tundus see kohutavalt tüütu tegevus, kuid õnneks oli jälle reede.

Ta nägi Annat kes juba tema poole kiirustas ning lehvitas talle rõõmsalt.
Koos suundusid nad garderoobi ning peale seda esimesse tundi. See oli ajalugu mis muidugi tõotas tulla kohutavalt igav.
Täpselt nii see ka juhtus ning tund möödus kiiresti kuna oli ju vaja teiste inimestega suhelda.

Kogu päev läks üsna igavalt. Vähemalt kuni viimase tunnini, mis oli keemia.

„ Tund on lõppenud. Võite minna,“ sõnas õpetaja poole tunni pealt.
„ Preili Kroom kas te jääksite veel hetkeks siia,“ lausus mees seejärel.

Kristi andis Annale märku, et too teda garderoobis ootaks ning läks siis õpetaja juurde. Ta vaatas meest ning ootas, et too rääkima hakkaks.
Kui kõik inimesed olid klassist välja läinud astus ta neiule lähemale.

„ Ma tahtsin teid isiklikult õnnitleda klassi parima töö puhul,“ sõnas mees ning pani talle käe ümber.
Tüdruk kangestus hetkeks ning vaatas õpetajale tõsiselt otsa.
„ Ahah,“ lausus ta lõpuks ning üritas mehe kätt eemaldada.
„ Mitte nii kiiresti,“ sõnas õpetaja muigega ning tugevdas haaret.
„ On veel midagi?“ pressis neiu läbi hammaste.

Mees kummardus ning suudles teda hoolimata tüdruku vastupanust. Kahjuks ei olnud ta piisavalt tugev, et vastu hakata ning seega pidi selle ära kannatama.
Kui mees oli lõpetanud liikus ta suu tüdruku kõrva juurde.

„ Ma loodan, et sa tead, et kui sa sellest kellegile räägid siis ma saan kõik arvama panna, et ma olen su kinnisidee ja su selles aines lihtsalt läbi kukutada,“ lausus ta tõsiselt.

Neiu noogutas tuimalt ning rabeles mehe embusest välja.
Kiiresti liikus ta oma pingi juurde ning viskas asjad kotti.
„ Nägemiseni,“ kõlas õpetaja rahulolev hääl hetk enne kui uks pauguga kinni läks.

Tüdruk kiirustas garderoobi, kus nägi Annat ootamas. Ta ei lausunud sõnagi ning pani kiiresti riidesse.
Ta ainuke mõte oli sealt võimalikult kiiresti välja saada.

„ Mis juhtus?“ küsis Anna kui nad olid kooli väravast välja kiirustamas.
„ Ei midagi,“ sõnas neiu tuimalt.
„ Ma ju saa aru, et midagi juhtus,“ ei jätnud Anna järele.
„ Noh… ma sain töö kahe,“ valetas tüdruk.
„ Aga…aga sul on ju alati keemia viis olnud.“
„ Ütleme siis nii, et mul ei klapi eriti selle õpetajaga.“
„ Või nii.“
„ Jah,“ lausus neiu tuimalt ning pööras oma pilgu jälle teele.
„ Miks sa siia poole tuled?“ küsis Anna.
„ Ma mõtlesin, et läheks Kristjanile kooli vastu,“ sõnas neiu. Ta teadis, et poisil on sama palju tunde kui tal, kuid nemad olid ju kõvasti varem ära saanud.
„ Hea mõte. Ma tulen kaa,“
„ Oota Margus käib temaga samas klassis?“
„ Jah.“

Nad kõndisid kiiresti ning kindlalt. Poiste kool ei olnud nende omast just väga kaugel. Seega jõudsid sinna natuke rohkem kui viie minutiga.

Tüdrukud ei vahetanud kogu selle aja jooksul enam ühtki sõna. Nad liikusid garderoobi ning istusid seina äärde maha.

Kui helises tunni kell tõusis Anna püsti. Margus tuli kiiresti ning teatas, et ka Kristjan peaks varsti kohal olema.
Nad lahkusid jättes tüdruku sinna üksi. Või noh tegelikult kõigi nende inimeste seltsi.

Ta vaatas ootavalt ukse poole kuni lõpuks tuli sealt sisse see keda ta ootas. Tüdruk oli vaid hetkega püsti ning poisi juures. Ta kallistas noormeest kõvasti ega öelnud sõnagi.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 20/9/2008, 20:54

Pääris lahe õps . :S
Aga edasi . :)

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 28/9/2008, 19:27

Nh uus osa siis:) Very Happy

27.

„ Läheme siit ära?“ küsis poiss.
Tüdruk vaid noogutas ega öelnud sõnagi.
„ Kaugele ära?“
Ta noogutas veelkord ning liikus poisi kaisus garderoobi uksest välja. Nad kõndisid kiiresti ning jõudsid kiiresti autoni.
„ Kas sa nüüd räägid mulle?“ küsis noormees kui nad olid maha istunud.
Tüdruk ei vastanud ming vaatas tuima näoga aknast välja…tühjusesse.
„ Ega ma enne sõitma ei hakka,“ sõnas poiss lootes, et neiu rääkima hakkab.

Ta vaatas korraks noormehele otsa. Nähes ta näol väga kangekaelset ilmet avas ta ukse ning astus autost välja.
Noormees tegi samuti ning jälgis tüdrukut kes teisel pool autot tema poole seljaga oli.

„ Kristi…palun?“ sõnas poiss.
Neiu keeras aeglaselt oma pilgu noormehele.
„ Palun räägi mulle mis juhtus.“
Tüdruk vaatas teda hetkeks kahtlustusega ning istus siis tagasi autosse.

„ Sa pead lubama, et sa ei tee midagi,“ sõnas ta poisile kes oli samuti tagasi jõudnud ja ukse sulgenud.
„ Miks?“
„ Lihtsalt luba.“
„ Okei. Ma ei tee midagi.“
„ Ja sa ei tohi sellest kellegile rääkida.“
„ Muidugi ei räägi.“

Tüdruk ohkas vaikselt kuna teadis, et poisil pole hiljem neid lubadusi lihtne täita.

„ Seljuhul ma vist võin rääkida.“
„ Nooh?“
„ Vaata ma rääkisin sulle meie uuest keemia õpetajast onju.“
„ Jah.“
„Ütleme siis nii, et ta täna suudles mind ja ähvardas, et kui keegi teada saab siis ma kukun keemias läbi.“
„ TA TEGI MIDAA?“
„ Palun ära suni mind seda korrutama.“
„ Jah muidugi. Niiet kuhu võimalikult kaugele temast sa minna tahad?“
„ On sul ideid?“
„ Võibolla.“
„ No lähme siis.“

Poiss käivitas mootori ning nad hakkasid sõitma. Ta aimas, et pole isegi mõtet pakkuda tüdrukule näiteks kodust läbi minemist. Ta oli selleks liiga hirmul. See oli poisi eesmärk. Viia ta võimalikult kaugele sellest koletisest.
Ta otsis mõtteis väljapääse lubadustest mis ta just tüdrukule teinud oli. Ta soovis, et ei peaks seda tegema, kuid siiski tahtis ta et see kõik lõppeks. See hirmus elamine ja pidevad draamad ja jamad nende ümber.

Hetkel ta tõesti soovis, et neiul oleks selle tema poisside suremise suhtes õigus. Ta tahtis sellest väljapääsu.

Igaveseks.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 28/9/2008, 23:07

uut . :)

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 29/9/2008, 12:46

Hhea. UUT!

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 2/10/2008, 22:30

Jeeps:D järjekordne mõttetu osa aga nh jh:D varsti peaks uvitavaks ka minema jälle:D

28.

„ Kuhu me läheme?“ küsis neiu ega pööranud pilku sirgelt teelt kus nad sõitsid. Nad olid seal üksi. Ühtki teist autot ei olnud silmapiiril. Nende ümber oli ainult üks suur mets.
Poiss ei vastanud ning jätkas sõitmist.
„ Kristjan… ütle mulle palun kuhu me läheme,“ sõnas tüdruk natuke vihaselt. Noormees ei vastanud ikka.

Tüdruk asetas oma käe poisi oma peale. Sellega tegi ta noormehel sõitmise raskeks.
„ Kas sa üritad meid ära tappa?“ küsis poiss närviliselt ning vabastas oma käe asetades selle tagasi roolile. Auto oli teinud ainult väikse jõnksu vastassuna poole.

„ Võibolla oleks parem,“ sõnas neiu ning pööras oma pilgu aknast välja.
Puud möödusid nii kiiresti et vahepeal oli neid raske üksteisest eralduda. Võibolla oli asi küll ainult tüdruku hajameelsuses, aga kogu mets tundus nagu suur okste ja lehtede rägastik milles pole mitte mingit korda.

„ Kristi! Ei! Sa ei tapa meid ära! Ja kõigevähem veel ennast,“ lausus noormees vihaselt.
Tüdruk vältis ta sõnu ning jätkas metsa põrnitsemist.
„ Ära palun mõtle selliseid asju,“ sõnas ta nüüd rahulikult.
„ Ütle kuhu me läheme.“
„ Siis saad teada kui kohale jõuame.“
„ Ja miks ma kohe teada ei või?“

Selle peale poiss vaikis ning vajutas tugevamani gaasi.

„ Sa ei või mulle isegi öelda miks ma ei või praegu teada saada?“
„ Ma lihtsalt kardan, et kui sa teaks siis sa ei tuleks,“ sõnas noormees peale mõningast vaikimist.
„ Ja teadmatuses ma siis peaks tulema?“
„ Ei.“
„ Miks sa siis ei või öelda?“
„ Sellepärast ma ei tahtnudki öelda miks sa teada ei või.“
„ Noh igatahes sa ütlesid mulle seda ja sa ütled mulle ka kuhu me läheme.“
„ Ei.“
„ Kui ei siis ma ei tule.“
„ Ja mida sa teha saada?“
„ Kas sa tahad tõesti teada?“
„ Ei.“
„ Siis ütle mulle kuhu me läheme.“
„ Ei.“
„ Sel juhul…“ alustas neiu ning avas oma turvavöö. Ta avas ettevaatlikult ukse ning hoidids seda lahti. Ta keeras ennast toolis teistpidi ning vaatas maad mis kiiresti mööda läks.

„ Kristi…ära tee seda.“
Kuid neiu kükitas ääre peale.

Poiss mõistis ma valikuid. Ta võis lasta tüdrukul sealt alla hüpata ning seejuures suri vigastusi saada. Teine võimalus oleks seisma jäämine ja sellega kaasneks see, et tüdruk jalutaks minema. Kolmas võimalus oleks tüdukule kiiresti öelda kuhu nad lähevad. Neljas võimalus oleks selle kohta valetada.

„ Me läheme mu vanmate suvilasse,“ sõnas noormees kiiresti ning vaatas kergendusega kuidas tüdruk ukse sulges, ennast normaalselt tagasi keeras ning turvavöö kinnitas.

„ Ja miks ma seda teada ei tohtinud?“ küsis neiu kahtlustavalt.
„ Sest on väga väike võimalus, et mu vanemad on seal.“
„ Ahah,“ sõnas neiu hetk enne seda kui nad ühte hoovi keerasid.

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 30 Asukoht : Tartu

Oeh.
Mulle ei meeldi Kristi enam... Very Happy

Ta teeb Kristjani elu õudusunenäoks, nh~! Very Happy

Aga ikkagi tahan uut. :)
Loore on üle pika aja jälle tubli olnud.
VUHUUU! :d
Meeeeeeldis.:)

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 3/10/2008, 12:35

Olen eelmise kommenteerijaga ühel nõul. Very Happy

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 3/10/2008, 14:23

Mnjaa, tegelikult ma ei oskagi kommenteerida:D
Uut tahaks juba lugeda

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 6/10/2008, 18:43

Nh uus osa siis:) Very Happy

hope u like it:) Very Happy

29.

„ Liisu!“ hüüdis Kristjan hetkel kui nad just majja astunud olid.
„ Sa ütlesid ju…“ alustas neiu vaikselt.
„ Ma valetasin,“ katkestas poiss teda tuimalt.
„ Niiet..“
„ See on minu kodu jah ja kõik on siin arvatavasti.“
„ Sulle ei pidanud ju valetamine meeldima.“
„ Hädajuhus,“ sõnas noormees vaadates ootavalt trepi poole. Nähes, et sealt kedagi ei tule võttis ta jalanõud ära ning ootas, et ka Kristi seda teeks.

„ Tsau. Kuule kas sa saad mulle teene teha?“ küsis poiss tüdrukult kes istus ühes väikeses toas arvuti taga.
„ Tsau. Oleneb,“ sõnas ta ning keeras ennast venna poole.

„ Mul oleks vaja, et sa kedagi mõnda aega valvaks.“
„ Mis sa muretsesid endale koera või?“
„ Ei. Tüdruku,“ lausus noormees ning astus tuppa sisse, vedades Kristit enda järel.
„ Ahah. Teda on vaja valvata?“ küsis tüdruk kulmu kergitades.
„ Ma kardan küll,“ sõnas poiss ning kõndis tagasi ukse juurde jättes neiu keset tuba seisma.

„ Ma tulen varsti tagasi,“ lubas ta ning keeras toale selja.
„ Kristjan…mida sa teed?“ küsis neiu ning ta hääles oli tunda kerget viha.
„ Mis sa ise arvad?“
„ Aga sa ju lubasid…“
„ See oli lubadus mida ma täita ei saa,“ sõnas noormees, astus välja ning sulges enda järel ukse.

Neiu astus uksele lähemale, kuid keegi jõudis temast ette.

„ Palun lase mööda,“ sõnas Kristi vaikselt, aga kindlalt.
„ Sa ju kuulsid väga hästi mida ta mul teha palus.
„ Jah, aga kas sa tõesti tahad, et ta suure rumaluse teeks?“
„ Muidugi mitte, aga ta ise teab kõige paremini mida oma eluga ette võtta.“

Neiu teadis, et ta sealt välja ei pääse. Ta istus rahulikult voodile ning toetas pea kätele.

Ta sai aru, et tüdruk teda jälgib, kuid ei pööranud sellele tähelepanu. Kristi kuulis kuidas väljas keegi mootori käivitas ning minema sõitis. Ta ohkas vaikselt ning tõstis pea.

„ Sa kindlasti mõtled, et mis siin toimub?“ sõnas neiu vaikselt.
„ Jah,“ tunnistas tüdruk ning vaatas Kristile otsa.
„ Ma võin sulle öelda, et su vend on tegemas oma elu suurimat viga.“
„ See on lohutav.“
„ Ma tean. Sa ikka aitad mul ennast ära tappa kui temaga midagi juhtub?“
„ Asi on nii hull?“
„ Jah.“
„ Seljuhul ei aita.“
„ Häh.“
„ Kuule temaga ei juhtu midagi. Ta on osav.“
„ Mitte siis kui asi minusse puutub.“
„ Ja mulle tundub, et see puutub?“
„ Kahjuks küll.“
„ Kuule. Ära ole temaga liiga karm mulle tundub, et ta tõesti armastab sind.“
„ Selles probleem ongi. Ta läheb mu kaitsmisega liiale.“
„ Ja on selles midagi halba?“
„ Muidugi on kui ta sellega ennast ohtu seab.“
„ Ta ei ole nii rumal.“
„ Parem oleks.“

Liisu istus neiu kõrvale ning võttis tal toetavalt ümbert kinni.
„ Temaga ei juhtu midagi,“ sõnas ta vaikselt.

Pealkiri: Re: Tegelikkus ei ole muinasjutt 6/10/2008, 18:51

Uut,uut,Uuuuuut!
Hea (: ^^

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 30

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 30 Asukoht : Tartu

Seganeee.

A ma tahan ikka uut. Very Happy

» Muinasjutt (?)