Mono loog.

Et kui tuleb tuju midagi suvalist, seosetut kirjutada, kirjutan siia. Mul pole õrna aimugi, milline tekst siia tulema hakkab, kuid prooviks seekord midagi naljakat teha. Tegelased on arvatavasti umbmäärased, ei seostu kellegagi.

alustan siis ühega:



"Jah, ma seisin seal ja rääkisin nagu sa mul teha palusid. Ma tutvustasin meie oma rahvale meie õigusi, siin maal elades, kus kõik saavad oma teenitud palga ja kedagi ei jäeta autasustamisest ilma. Nad kuulasid mind, olles paelunud mu jutu voolavusest. See oli mõistagi neile midagi uut. Küllap nad imestasid, kuidas ma ise sellistest asjadest nii palju tean, kuid see pole ju oluline, ega? Vähemalt mitte piisavalt, et neile rääkida su valgustamisest minu üle. Kuid nad olid õnnelikud. Seda võisin näha nende silmist, et ma oleksin neile justkui elurõõmu ja lootust sisse süstinud.
Kuid siis tuli miilits ja mind viidi ära. Siin ma nüüd olen, istun taaskord oma vangikongis. Demokraatia missugune. Kuid ometi ma armastan seda maad, kus sündinud ja elanud olen, vaatamata sellele, et see kong siin on juba mu teiseks koduks saanud. Seda mõnusam siin istuda ju on. Või õigemini, kui ma välja saan ja oma missiooni proovin koguaeg lõpule lähemale viia, siis tean, et mind ootab endiselt mu vana vangikong, kuhu ma peatselt naasen. Kui aus olla, siis Lilian on juba sellega harjunud ja kui ma ei eksi, siis ta elab oma uue mehegagi minu korteris. Kuid ma ei ole sellele vastu. Me mõlemad teame, et pole üksteisele loodud ja ta saab suurepäraselt seal ise hakkama. Ma maksaksin talle mingit rahagi peale, et kindlustada tema heaolu, kuid mul ei ole seda kusagilt võtta. Kui ma kord kuus saan arestimajast välja ning päeva-paariga sinna tagasi, siis ei ole just võimalik mingit püsivat tööd muretseda. Lisaks kaasneks sellega veel maksude maksmine, elukoha muretsemine, toidu ostmine ja.. te saate aru, mida ma mõtlen. Eriti sina. Just. Sina. Sina, kes sa näitasidki sellise elutee mulle kätte. Jah, ma räägin sinust/-ga, Allah. Ma ei tea, miks või kuidas inimesed sind pühaks saavad pidada, kui sa selliste pättustega tegeled. Või miks nad arvavad, et sa surnud oled? Kas sa ise tead vastust?"

"Joseph, sa tead oma suuremat eesmärki, ma olen sellest sulle rääkinud. Mina olen siin vaid selleks, et sul silma peal hoida. Jätaks ehk ülejäänud mängust välja?"

okei, juttu ei hakka tegema, aga
OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!OU MAI GAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
nagu OU MAI GAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Rybaku plaat on NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII HEA! I can tell!!!!!!

Kuidas sain mina "Fairytales" plaadi:

Hommikul helistasin (suht mingi 10.03 ootasin, et las nad teevad poe korralikutl lahti ), küsisin, kas on. siis lõpuks andsin oma numbri, et nad tagasi helistaksin. siis lähen mingi... hmm... kaheteistkümneks, just, trenni. vihma sadas.
jõusaalis olin. tegin asjad ära. kell 13.30 pidime õpikud-tunnistused sama. 13.00 helistas see tüdruk sealt poest, et rybak jõudis kohale. ma siis ootan, et treener ühe teisega ära räägiks ja küsin, kas pean veel midagi tegema. kui sain eitava vastuse, siis ilma riideid vahetamata jooksin, viskasin omale fliismantli selga, vahetasin tossud ära, toppisin kõik tavariided trennikotti (kusjuures unustasin vihmavarju kuivama riietusruumi) ning viisin selle turvameheruumi hoiule. võtsin ainult rahakoti ja telefoni kaasa
jooksen siis koolist välja, vihma sajab. paar tuttavat nägu. vaatan bussiaegu - 10min, ei ole aega. jooooooksen. mingi... 4 peatust oleks bussiga krissu ette kell on mingi 20 kui lõpuks jõuan, tossud läbi vettinud (hea, et ma ei meigi ennast ), fliis märg.. õhh. külm veidi lähen laseringi poole. näen kahte klasiõde teepeal tahavad, et ma mingile küsitlusele vastaksin. vabandan ning torman poodi edasi. keegi oli just kassas ning seal ma siis ootasin paar sekundit, küsisin, kust ma rybaku plaati saaksin. ta võttis leti tagant selle ühe välja (ning ma nägin, et see oli must-valge ja pettusid kergelt). vaatasin - türbel! 279.- mitte 245.- nagu kodukal. helistan emale, et ta mullek iiresti 30.- üle kannaks (kuna olin täpselt säästnud). tal võtnuks liiga kaua aega, kuna pole mobiilimakset. helistan õele, ei võta vastu. helistan vennale, teeb ära. maksan ära. lõpuks :Dta vaatas veidi naljakalt mind xd see müüja. saan siis plaadi kätte, nägu särab lähen jälle klassiõdede juurde. ütlen, et ma parem jookseks oma asjadele järele koolis. natukene pläkupläkut ja siis tegin minekut. jooksin. trolli peale. sõitsin 2 peatust ja mööda tedre tänavat siis joooksin nii palju kui jõudsin. enne sisse astumist helistas pinginaaber, et kus olen.
lõpuks võtsin oma trennikoti sealt alt. jooksin teisele korrusele. kergelt rampväsinult hingeldasin ning vaatasin masendavat õpikuhunnikut. teised natuke itsitasid sealja mõned vaatasid plaati. ma olin ikkagi uhke
siis läksin lõpuks, kui olin oma raamatutega jamanud, üles, tunnistusele järele. suht.. ebaviisakas nägin välja. trenniriided, üleni märg, juuksed tilguvad. jah
siis läksin alla riietusruumi ja panin normaalsed riided selga. võtsin vihmavarju ja läksin koju. :) ripisin lood arvutisse ja kuulasin samamoodi edasi nagu ennistki
ja järgmine päev hakkasin vaatama netist, kust saaks tellida lisalugudega plaati ja leidsin. tegin tellimuse ära. ainult vaja ära maksta saaks odavamalt, ksujuures. arvestasin kõik välja. isegi cover pidavat värviline olema.
x'D

Tahan ka tema plaaaaati!!!

mine osta siis

Ma ei osta mul kõik lood netist tõmmatud,piraat nagu ma olen.
Aga ikkagi jama on,et see plaat must-valge on,oleks siis võind olla selline nagu sul avatari peal.
Aga kus kohast sa lisalugude plaadi said?? Tahan ka!!

eis aanud, mul on ikka veel maksmata. pean järgmise palgani ootama. tuleta mulle hiljem meelde, praegu terve päev on suht busybusy tähendab. kella kolme-nelja aeg olen kodus :) siis ütle
ja see plaat oli mulgi ammu.. mitte tõmmatud aga youtube'ist convertisin et see oli lihtsalt nüüd nagu olemasolemas, käega katsutavalt

Ma lihtsalt seisin seal, auto kapotil. Teised olid ümberringi, tantsisid, jõid, sebisid üksteist, ent mina lihtsalt seisin seal. Vaatasin inimesi, kes nii mõttetuid asju teevad vaid selleks, et lahe olla. Ma mõtlen, et alkohol ei maitse ju tegelt üldse nii hästi, et seda nõnda palju kaanima peaks. Mis kasu see sulle toob? Saad natuke muredest leevendust? Ja siis? Mured tulevad ju tagasi. Võiks aja raiskamise asemel parem probleemiga tegeleda ja selle jäädavalt kõrvaldada.
Kuid sellegipoolest mulle meeldis seal seismine ning teadmine, et ma olen teistest kõrgemal. Mul on isiksus ning ma ei varja seda.
Äkitselt kuulsin oma nime. See kordus uuesti ja uuesti. Seirasin pilguga ringi ning silmad peatusid ühe neiu peal.
"Freid, Freid!!" sõnas ta juba üsna rahutult, kuid noogutasin talle, et ta jätkaks.
"Kas sa tantsima ei taha tulla?" ütles ta mulle ning ulatas ühe õllepudeli. Võtsin selle sõnagi lausumata vastu, hüppasin kapotilt alla ning läksin jooma ja jalga keerutama.

Aga mina sain täna tädiks! tunnike tagasi. YAYS!

Ma ütleks, et algus on isegi päris hea. :)

13.00 helistas see tüdruk sealt poest, et rybak jõudis kohale.

Mind ajas see nii naerma

xD glad to entertain ya!

*naerab*
That's nice