"Kolm sekundit" [10/-]

Jessss, Charlie saigi, mis teenitud.
Heaheaheaa !!!
UUT !

Ma ei oska midagi erilist öelda.. Charlie'le on kõik paras ja Yael ja Jay on endiselt nunnud. ^^

Ma lugesin ka läbi nüüd.
Ja hoolimata sellest, et ma midagi öelda ei oska, ma üritan.
Tohutult nunnu on kõik. :)
Charlie on paras...vabandustväga...värdjas. Tige olen ta peale.
Aga uut sooviks küll. ^^

Kes aitas sul edasi mõelda?? AH? XD Okei tglt, superhea. ma lihtsalt andsin väikese hoo tagant, et sa pooleli jumala eest ei jätaks seda.
Liiga hea. Ma armastan Yael'i.

Mida ma näen? Ikka veel ei ole uut osa xD
Kirjuta käbekäbekäbe uus, muidu mul hakkab kodus igav

Oh jumal küll,kui hea see jutt on!!
Yael ja Jay on nii nunnud! Käituvad veidi pedelikult,aga pohh see.
Charlie on tõbras. Aga vähemalt sai mis teenitud.
Uut!!

Niisiis, niisiis, niisiis. Lõpuks on mul aega, et uus osa lisada. Tänan ilusate & toredate kommentaaride eest. :)

9.

Mõne aja pärast lebasid Jay ja Yael noorema poisis voodi peal ning rääkisid tühistest asjadest, puudutamata kordagi teemat, mis neile mõlemale hetkel ebameeldiv oli. Jay'le muidugi rohkem, kuid kõik, mis tekitas probleeme talle, tekitas neid ka tema parimale sõbrale.

"Yael," alustas Jay natukese vaikuse järel uniselt, "kui kunagi peaks tulema hetk, mil nad tahavad minuga kohtuda... Mida ma tegema peaksin?"

Yael kehitas vaikselt õlgu, üritades sellega teist võimalikult vähe häirida. "Tee nii, kuidas soovid. Mõtle, kas see annaks sulle midagi. Võibolla saaksid sa vähemalt ära öelda, mida sa neist arvad," sosistas ta, silmitsedes nukra, kuid samas heldinud, ilmega teise nooruki suletud silmi. Tema pikad ripsmed olid kergelt värisenud, kui ta rääkis. Yael'i meelest oli see lihtsalt jumaldatav.

"Sa vähemalt annad mulle nõu," pomises Jay ning ajas oma näo Yael'i kaelale lähemale. "Tead kui lahe tunne on, kui sa räägid," lisas ta väga kummalise kommentaari, nii et Yael vaikselt paar naeruturtsatust kuuldavale tõi.

Jay toa uks paotus ning Liisel astus sisse. "Me Marck'iga hakkame minema nüüd," sõnas tüdruk häbelikult. "Jay... ma ei teadnud, et nii läheb! Palun anna mulle andeks," lisas ta huult närides.

Yael keeras end Liisel'i poole ning naeratas hellalt. "Jay jäi kaks sekundit enne magama, kui sa sisse astusid," ütles ta peaaegu et hääletult ning viipas tüdruku enda poole.

Liisel sammus aeglaselt voodini ning vaatas magavat poissi. "Nagu väike... ma ei teagi, kes. Sõna "ingel" ma ei tahaks kasutada, see on liiga tüüpiline," sosistas ta Jay juukseid õrnalt sasides. Seejärel pööras ta oma ärevusest läikivad silmad uuesti Yael'i poole. "Kõik korras, eks? Ma pean Andrea'le ühe väikese loengu," seletas ta vaikselt.

Yael noogutas ning embas Jay peal olnud käega tüdrukut kiirelt. "Tervita Marck'i. Esmaspäeval koolis näeme, meil on ju aktus," ohkas noormees õnnelikult, tütarlapsele silma pilgutades. "Siis näeme, kuidas meie väike haldjas laulab."

Liisel'i nägu lõi särama. "Haldjas, vot." Neiu vangutas pead. "Oh Yael, ta peab küll väga õnnelik olema, et tal sinusugune sõber on."

Yael itsitas vaikselt ning surus oma näo hetkeks Jay juustesse. "Pigem olen mina rohkem õnnelik, et mul tema on," vastas ta ning nad mõlemad vaatasid, kuidas Jay unes oma käe üle pea viskas ning vaikselt nohisedes edasi magas.

Liisel ei liikunud endiselt, tundus nagu sooviks ta midagi küsida, kuid ei söenda seda hästi teha. Viimaks ta ohkas ning hakkas sõrmedega oma pluusi äärt näppima.

"Tead. Ma mõtlen, et kas tõepoolest on võimalik kahel poisil nii head sõbrad olla," ütles tüdruk viimaks kergelt kahtleval toonil. Yael ei vihastaks sellise küsimuse peale, kuid ometi kõlas see ka talle kummaliselt.

"Või mida?" Yael'i hääl oli kergelt kummaliseks muutunud. "Ma ei tea, kuidas teistega, kuid meie igatahes saame," sõnas ta vaikselt, põletav pilk Liisel'il. "Kõik on võimalik, kuid vajalikud asjad endale selgeks teha," lisas ta hetk hiljem.

"Ma tean, aga..." Liisel kehitas õlgu. "Nii mõnelegi tundub see kummaline," lausus ta kaitsvalt.

Yael turtsatas kergelt ning pilutas silmi. "Liisel. Kas tüdruku ja poisi vahel saab ilma kära tekitamata suurepärast sõprust olla. Vist saab. Sest kui ma ütlen, et "Ma armastan sind!", siis kas see tähendab kohe, et me oleme koos?"

Liisel raputas pead. "Ilmselt mitte." Hetk hiljem päris ta huvitunult: "Kas sa oled seda Jay'le öelnud?"

Yael summutas naeru oma käega. "Kes teab," pomises ta muiates ning palus tütarlapsel enda lahkumise järel tuled kustu ja uks lukku panna.

Yeah!
See osa tegi mu tuju heaks
Ootan jälle järgmist

Oh,Yael....
Meeldib!!!
UUT!

10

Yael avas silmad kuid sulges need hetk hiljem uuesti. Paistis, et kellelgi oli tulnud suurepärane idee tuledega vilgutada.

"Hommik, noored," sõnas Heather'i lõbus hääl. "Noor armastus on ilus küll, kuid kell on juba üksteist läbi," lisas naine. Tundus, nagu ta polekski poole ööni tööl olnud, kuna unejäänustest ei andnud midagi märku.

Jay ajas ennast küünarnukkidele ning keeras pea uniselt viltu. "Ema," protesteeris ta naise kommentaarile ning viibutas tema poole mänglevalt rusikat.

Yael surus alla naeru, hoolimata, et tema suunurgad siiski üles poole kaardusid. "Jay, ole nüüd," sõnas ta muiates ning sasis poisi sassis juukseid. Praegu ei olnud ju vahet, kas ta seda tegi või mitte.

Heather naeris. "Kui te üles saate, tulge alla sööma," palus ta leplikult ning lahkus ukselt.

Jay vajus koheselt tagasi selili, haarates pisut lapsikult Yael'i käest ning isegi kavatsemata oma ema juhtnööride kohaselt käituda. Ja kui juba tema seda ei teinud, ei võinud ka Yael nii teha.

"Ma olen nii unine," pomises nooruk, pead patja surudes. "Yael, sa pead midagi tegema!" teatas ta.

Vanem noormees pööritas lõbustatult silmi ning patsutas oma sõbra õlga. "Kui sa kohe üles tõusma ei hakka, siis ma tõepoolest teen midagi," vastas ta viimaks. Salamisi tundis poiss heameelt selle üle, et suurem osa Jay kurbusest paistis ööga lahtunud olevat. Ometi ei puudutanud ta seda teemat.

Siiski, paar minutit hiljem, ta ütles: "Liisel käis eile õhtul siin toas veel, et vabandust paluda."

Jay noogutas ning ajas end järjekordselt istukile. "Pole midagi," sõnas ta vaikselt ning sammus riidekapini, pärides asjalikult, kas Yael soovib kanda tema riideid, või tahab ta enda omi.

Noormees kehitas vaid õlgu ning tegi nii, nagu tema sõber ette pani.



Viimaks oli käes esmaspäev ja aktus, kus Jay esinema pidi. Yael naeratas kergelt, kui ta garderoobist nende klassi juurde kõndis ning oma parimat sõpra seal närviliselt ringi tuiamas nägi. Liisel, Marck ja teised hoidsid temast pisut eemale.

"Jay, tule korraks," palus Yael tasa, klassivennal käest võttes ning temaga aknalaua juurde kõndides. "Hinga nüüd rahulikult, palun," lisas ta akent avades.

Jay sulges silmad ning hammustas huulde. "Oh jumal, ma ei suuda. Ma pole peaaegu üldse harjutanud," protesteeris ta katkendlikult. Yael ei vastanud midagi; vastupidise väitmine oleks Jay endast veel enam välja ajanud. Kuid tema teadis, et "Love in the Ice" oli tegelikult täiuslik. Ja erakordselt sobiv tema häälega, mis oli nii puhas ja mahe.

Heather tuli kõhklevalt kahe nooruki poole ning peatus naeratades. "Hei, Jay. Ma tahtsin sulle edu soovida." Tüdruk kogus end mõne hetke, Yael'i poole vaatamist vältides. "Ja... et mis sa homme teed? Meil on väike koolilõpu tähistamine," seletas ta kiirelt.

Yael ohkas kuuldamatult ning nihkus sõbrale lähemale. Heather'le pahelist naeratust saates, asetas ta käe ümber teise noormehe õlgade. "Jay on homme väga hõivatud, me tähistame ka koolilõppu," sõnas ta tõsiselt.

Noorem poiss pilgutas vaid üllatunult silmi. "Eeh, jah. Vabandust," pomises ta viimaks ning toetas oma pea allasurutud muige saatel Yael'i õlale.

Tüdruk näppis närviliselt oma käekella, sammhaaval taganedes. "Jah, muidugi. Pole probleemi," pomises ta kulme kergitades ning keeras seejärel ringi, et oma teiste klassikaaslastega paar sõna juttu ajada.

Jay kallistas Yael'i tugevalt, summutades oma itsitamise teise õlaga. "Sa jätsid Heather'le just praegu mulje, et..." suutis ta välja pressida, enne kui taas naermisele alla vandus.

Yael'i näol oli kergelt paaniline ilme. "Ma tean, ma tean. Ma ei tea, miks, aga... noh, tead küll..." selgitas noormees oma käitumist segaselt.

Jay noogutas ning pidi ennast mitu minutit koguma uuesti naerma hakkamise vältimiseks. Veidikese aja pärast lasi ta Yael'st lahti ning saatis talle virila pilgu. "Ma pean ikkagi esinema," torises ta.

Yael sasis noormehe juukseid ning pigistas julgustavalt tema kätt. "Ja milles asi? Sa saad sellega suurepäraselt hakkama."

"Yael!" Tundus, nagu tahaks Jay jalgu trampida. "Ma ajan meelega midagi sassi. Või siis ka mitte." Ta naeratas laialt. "Ma tahan näha, kuidas sa ILMA sibulateta nutad," teatas ta.

-----------------
Tamtaram. Tänan armsate kommentaaride eest. (:

No oli ka aeg. ;D
Eijah, armas ning.. väga hüper hea, like always.
Uut!

argh. Ma tahan uut nüüd.. palun. (a)
Mulle endiselt meeldib üliväga.

Ma ei oska kohe mitte midagi tarka kribada.
See jutt on üks parimatest ja sa võiksid sellele kohe 100 osa kirjutada, sest ma tahan juba edasi lugeda.
J ja Y sõprus on lihtsalt nii uskumatult armas. Raske uskuda, et kaks poissi päriselus nii hästi läbi suudaksid saada
Meeldib üliüliväga

Nad on niiii kohutavalt armsad, eriti Yael. Ootan elevusega uut osa. :)

Nad sobiksid paarina nii hästi kokku...

Armas!!
Meeldib üliväga!!
Uut!!

Liina olen.

MISMÕTTES sa seda nii ammu kirjutanud pole? Ma tahaks uut rutturuttu. (a)
Ja Keit tahab ka uut.

Ich auch, ich auch! Mina tahan ka uut

Sa võiksid seda juttu tõesti edasi kirjutada, seda oleks vahelduseks väga tore lugeda

Tegelikult ka ma tahaksin uut. (A)