Dengeki Daisy

Ma siis erm.. Kirjutan enne kui hakkan pihta. Ma ei tea kui õigesse kohta see jutt läheb, aga mul oli valida kas: Drama, armastus või huumor. Selles jutus on need kõik käsikäes. Muidugi pole see jutt minu enda välja mõeldud. Ma teen selle ümber ühest jaapani koomiksist. See jutt on väga armas ja mul oli juba pikemat aega tunne et tahaks selle kuidagi jutuks teha. Ja kuna see on tehtud ümber koomiksist siis võib jääda mõningad asjad segaseks. Nii et küsige julgelt. Ma võin ka rääkita pisikese sisse juhatuse kui vaja.
See on siis tüdrukust kelle vend suri ära. Kuid jättis talle ühe telefoni kus sees oli üks number ainult. Ja see inimene kaitseb teda igas olukorras. Asendab teda kui venna eest.
Algul võib-olla ei ole seda armastust nii näha, aga hiljem ma luban see lööb väga tõsiselt välja. :p Ok küsige hiljem juurde kui vaja. Või kui ei ole sellised asjad lubatud siis võin lõpetada. XD

Dengeki Daisy

Raamat 1, esimene lugu: Kahtlane mees.

„Ära nuta ma olen siin.“
„Ma olen alati su kõrval.“
„Juhtugu mis tahes. Ma kaitsen sind alati.“
„Ma olen alati-“

„Teru. Siin on sulle kingitus.“
Mu vend võtis lauapealt telefoni ja ulatas selle minu poole.
„Telefon on ühendatud Daisyga.“
Ma võtsin selle arglikult vastu ja silmad olid ikka pisaraid täis.
„Kui sa tunned end üksikuna või kui sa oled hädas. Sa võid talle alati helistada.“
Ta silitas mu pead ja pühkis mu pisarad ära. Ma vaatasin seda telefoni.
„Daisy?“ Ma ei saanud aru, kes see inimene on.
„Ta on hea inimene. Ta tuleb sulle kindlasti appi.“ Kinnitas mu vend.
„Tema asendab sinu venda.“ ütles ta ja asetas end voodisse pikkali tagasi.
„Daisy jääb alatiseks sinu kõrvale.“ mainis ta veel enne kui hakkas uuesti magama jääma.

-Plärts-
Kallis 'Daisy'
Siin Teru. Tänan, et sa alati minu pärast muretsed. Minul on kõik korras. Mul läheb hästi. Mul pole probleeme ega raskeid olukordi.
Mul on lõbus...

„See oli sinu süü, Kurebayashi. Ära hakka vastu Õpilas esindusele. Sa kerjus.“ rääkis õpilas esinduse juht.
Okei seletan olukorra. Me oleme nurka surutud mu sõbraga, vastu väravat. Õpilas esindus ümbritseb meid ja meil pole kuhugi minna. Meid on ka üle kallatud ämbritäis veega. Mida loomulikult tegid õpilas esinduse poisid.
„Sa ju tead, et vajad õpilas esinduse luba, et kasutada raamatukogu.“ rääkis esinduse juht edasi.
„Ma ei andesta talle omavolilisust võtmist ainult selle pärast, et kontrolli süsteem on vigane. “
„Teru, anna andeks. See on selle pärast, et nad said teada, et mina laenasin selle raamatu.“ rääkis Kiyoshi väriseva häälega.
Mu juuksed tilkusid veest ja mul on sellest taga ajamisest kõrini.
„Kõik on korras Kiyoshi“ proovisin teda lohutada. Ma polnud tema peale vihane, vaid õpilas esinduse juhataja peale.
„See on põhjus, miks ma vihkan vaeseid inimesi. Kuidas oleks vabandust palumisega või midagi,“ suutis ta ikka edais möliseda, „või vaesetel inimestel polegi kombeid?“
Ma nägin maas veevoolikut mille ma võtsin kiiruga kätte ja keerasin kraani lahti ning sihtisin nende suunas. President hakkas kiljuma ja minema jooksma.
„Mul on nii kõrini kuulda sõna 'vaesed inimesed', palun kasutage mingit paremat solvangut.“
„Kuidas sa julged seda teha Presidendile,“ hakkas üks kuttidest mulle kallale tulema, kuid ei kuskilt ilmus välja tennise pallid, mis virutasid talle vastu pead, just siis, kui ma olin enda ründe asendi sisse võtnud...
Nii hakkasid teised kartma ja jooksid ära ütlemisega, „me ei unusta seda ja teeme sulle tagasi. Jäta see endale meelde.“
„Teru, kas sinuga on kõik korras? Ma väga vabandan...“
„Minuga on kõik korras, aga sinuga, Kiyoshi? Need pallid...“
„Ei see polnud mina. Keegi pidi neid sealt maast viskama, aga kedagi pole sela...Huvitav, kes see oli“
„Hmm vana tennise pall.“ pomisesin enda ette.
„Ma ei tea, kes see oli aga see tõsiselt päästis meid.“ olin nii õnnelik, et tahtsin selle sinna tagasi visata aga...
„TER-“ viskasin hoopis talle vastu nägu ja ta kukkus pikali... ja see põrkas kuhugi nii, et kildude häält oli kuulda.
Ma vaatasin selja taha ja mul oli surmahirm kallal, kui nägin katkist akent.
„Sul ei ole üldse kontrolli oma tugeva käe üle.“ samamoodi hirmust värisedes rääkis Kiyoshi.
„Sa oleksid seda pidandu varem ütlema!!“
„Sa oleksid seda ise pidanud teadma!!! Mida me teeme kui nad panevad meid selle eest maksma!! Jookseme ruttu ära enne, kui keegi märkab!!“ paanitses ta väga jubedalt.
„Eh.. ei see oleks..“
„Meil ei ole raha, et seda maksta onju?!“
Kuid mida me ei märganud oli mees, kes meid jälgis katuselt. Ta hoidis käes tennisepalli ja vaatas kuidas me ära põgeneme.

Mul pole hädasi ega raskeid olukordi. Minuga on kõik hästi ja mul on lõbus. Nii et ära muretse mu pärast, Daisy.

Järgneb...

eeem, kas tolle tüdruku nimi, kelle vend ära suri on Daisy või Teru ? sorri, ma loll. :)
aga hea, oootan uut.

Selle tüdruku nimi on Teru.
Ja see inimene kes teda kaitseb on Daisy.

Jätkub...

Me jõudsime klassi ja paljud meie sõbrad kogunesid meie ümber.
„Teru, Kiyoshi! Õpilas esindus jälle kiusas teid?“ ütlesid nad enamvähem kooris.
„Teie näod on kavatud. Olid nad tõesti nii julmad see kord?“ ütles üks tüdruk, kellel olid lühikesed blondid juuksed.
„Ei see polnud nii suur asi. Akna klaas-“ Kiyoshi pani mulle käe suu ette.
„J-jah Teru kaitses mind ja pritsis neid voolikuga.“ suunas juttu akendest uuesti eemale.
„Need õpilas esinduse liikmed tõsiselt ajavad närvi mustaks.“ ütles see sama tüdruk.
„Lihtsalt selle pärast et nad on rikkad ei tähenda et nad on paremad.“ jätkas teemat suure ninaga tüüp, „nad eristavad kooli kontroll masinaid. Nad ei anna ID-kaarte õpilastele, kes neile ei meeldi. Ühe osalised tööd on keelatud. Klubi tegevused võetakse maha üks haaval. Mis kõige jubedam, mida ma neile ei andesta on, et nad teid ründavadad. Nad ei tohiks kasutada sõnu nagu 'stipendium õpilased' ja 'vaesed inimesed'!!“
„Haha.. aga see on ju tõsi. Me oleme vaesed inimesed..“ kratsisin kukalt ja vaatsin tõele näkku naeratades.
„Mis viga, Teru?! See pole nagu sinu asi öelda alistatuid asju. Justnimelt pea vastu, liider.“ pooleldi kui röökis mu peale see suurnina.
„See on lootusetu.. Mu süda on juba kokku kuivanud. Justnimelt.. mind ei huvita, kui mind vihatakse.“ mängis üks tüdruk järgi õpilas esinduse juhatajat.
„Isegi kui me oleme kaltsakad!!“ karjusin mina tehes lätte asendit pea ees.
„Isegi kui me oleme kodutud ja ebapopulaarsed!!“ karjus üks teine meie sõber pannes käed sammuti pea ette.
„Meie süda õitseb tugevaks ja ilusaks nagu lilled. Sellised me oleme!!“ ja nii lõpetas suurnina meie koori ütluse. Muidugi.. Me karjusime seda üle klassi.
„Huvitav kuidas Teru saab olla nii tobu, kui ta ise on samas tark.“ rääkis tüdruk.
„Ta hinded on alati kõige paremad,“ jätkas Kiyoshi.
Telefon vibreeris.
„Teru su telefon heliseb.“
Ma võtsin talt telefoni ja pöörasin selja.
„Mis sa nii õnnelik. Su poiss või??“
„E-ei. See pole see.“ ütlesin talle vastu kuid ikka ei suutnud oma õnnelikust tagais hoida ja vaatasin mida Daisy mulle kirjutab.

Tänan selle e-maili eest.
Sul tundub minevat hästi. Aga mind huvitab, kas sul tõesit pole probleeme. Ma tean et sa oled selles keerulises olukorras. Ära üle pinguta ennast. Ma jään igavesti sind valvama.

„Ma jään igavesti sind valvama.“

-kell heliseb-
„..Eh?? Häkker?“
„Kõik räägivad sellest, et raamatukogu süsteemi rikki keeraja oli häkkeri kätte töö,“ jalutasin sõbraga mööda koridori ja meil oli vahetund, „need kes teavad ütlevad, et ta on väga meister selles.“
„Kas ta tungis sisse väljastpoolt ja lõhkus ära selle? Kui nii siis ta pole ju mitte 'häkker' vaid 'käkki keeraja'.“ ei saanud mina eriti sellest teemast aru.
„Kas sa tead vägapalju arvutitest?“
„Üldse mitte. Aga mu vend huvitus sellest väga palju.“
„Just õigel ajal.“ ilmus seljatagant õpetaja.
„Õpetaja Arai!“
„Kas sa saaksid öelda klassile edasi, et loeng andmete tööstustest jääb ära? Server arvutiklassis on hetkel rikkis.“
„Õpetaja, kas see on häkkeri pärast?“ küsis mu sõber.
„Eh sa tead sellest? Uudised levivad kiiresti.“ oli õpetaja pisut shokis, „Las see asi jääda meie vahele, et kontrolli süsteem on peaegu annihileeritud, selle pärast on õpilas esindus väga ravus...“
„Õpetaja mida te teete!! Tehke kähku ja parandage see ära!!“ karjus president tagant.
„Oh, õpetaja Arai on õpilas esinduse nõunik?“ olin huvitatud.
„Selle pärast ta on arvutite peamine juht, teda töödetakse surnuks,“ rääkis ta sosinal, „aga tõsiselt. Sähh neile õpilas esindus liikmetele. Seal pole ühtegi viga, Häkker-sõber on õigluse poolt.“
„Oh meie klass on tõsiselt vaikne.“ imestasin
„Ja see on küll veider.“
Ma tegin ukse lahti ja hüüdsin rõõmsalt.
„Mis viga. Muide meie loeng jääb ära.“
Aga pärast nähes kes meie laual istus tuli mu ammu unustatud surma hirm tagasi.

Järgneb...

Kas see on tüdruk-tüdruk armastus siis?
(Segane jutt. )

Edit: Sain pihta. Kaevasin natukene ja lõpetasin juba esimese peatüki.
Hea asi on.

Anna andeks, Nasicc. Ma ei saanud su jutust aru D:

[Uuendus]
Oih, ma nüüd sain aru. Mul see internet oli toll päeval aeglane. Ja siis ma ei saanud nendest very happy sõnadest aru. Aga tegelt olid need smileid mida mu internet ei viitsid laadida. XD

Haha.
Jah...
Kuule!
keas peale 16 chapterit polegi kusagil midagi üleval sellest?
*on pettunud*
Hea asi on.

lugesid juba läbi?
Et jh neid uuendadakse iga kuu tagant. Jaapani keeles on muidugi kuni ma ei tea mis chapterini aga need tõlkijad nagu ei saa nii kiiresti seda valmis.
Aga jh muidu väga lahe eks XD mulle meeldib see huumor seal.
Ja ma ei soovita sul enam seda edasi lugeda, mis siia kirjutan kuna see on kohutav ilma piltideta

Jätkub...

Laual istus kahtlane mees. Tal oli seljas tööriided ja nokamüts.

Kes see on?

„... On midagi valesti? Miks keegi peaks olema siin tööriietes.“

Ta pole õpetaja ega õilane.

„Keegi, kes lõhkus ära akna, koolimaja taga hoovis... Kes see oli??“ ta hääl oli surmtõsine ja vihane ka.
Mul käis läbi, kui elektri löök. Mul oli tunne nagu, mind oleks otse surnuaeda koheselt veetud. See pole lihtsalt võimalik.
„See inimene on siit klassist. Tee kähku ja anna end üles,“ ta virutas jalaga tooli enda ees pikali, „kui sa välja ei tule, pean mina selle eest maksma!!“
„Teru ma kuulsin tõde Kiyoshilt, ära muretse mängi lolli,“ sosistas mulle suurnina, „siin pole mingit asitõendeid ja keegi ei tea sellest. Kõik teavad, et sul pole raha,“ nähes, kuidas see mees võttis mu sõbra kraest kinni tekkis mul temapärast hirm, „kui sa oled vait siis sind ei leita.“ aga nendest sõnadest ma enam ei hoolinud.
„V-vabandage.. see olin mina.“ ma ei tahtnud, et saaks kannatada keegi minu eest.
„Teru, Teru miks?“ suurnina oli kohkunud.
„Aitäh, et te kõik kaitsesite mind, aga kõik on korras ma räägin tõtt.“
Mis sest, et mul oli siiani väga suur hirm, aga ma ei lase kellelgil teisel viga saada nii, et ma põlvitusin maha ja hakkasin rääkima... „Mu nimi on Kurebayashi Teru. Mul on väga kahju, et ma akna lõhkusin! Ma olen vaene ja mul pole raha, et see kinni maksta!!“ ... tõtt.... „Mul on väga kahju!!“
Terve klass oli vaikne ja shokkis, et mul oli julgust. Kuid sellel mehel polnud teine nägugi peas.
„Sa oled aus tüdruk,“ kükitas see mees minu juurde, „ja sul pole raha. Sa vaesekene. No jäelikult pole meil midagi teha selle pärast. - arvasid sa tõesti, et ma midagi sellist ütlen,“ tõstis ta oma nokamütsi noka nii, et ma nägin lõpuks ta kurja kuulutavaid silmi, „inimesed pole nii lahked siin päris maailmas, idioot. Kui sa ei saa maksta rahaga siis maksa kehaga!“
Me olime kõik shokis, mina kaasa arvatud.

... Mida hekki on viga sellel blondid düübil..?!

„Just nii need asjad käivad.“ ta võtis mu ühekäega sülle ja hakkas ära minema ma sirutasin enda käe klassi poole välja ja nägu oli ülimalt shokis. Mul oli tunne, et ma kohe kohe suren.
„Kes sa oled? Kas sa oled õpilas esinduse luuraja?!! Lõpeta see jama, ma annan sellest õpetajatele teada!!!“ karjusid teised minu kaitseks välja.
„Mul pole mitte mingit tegemist õpilas esindusega või õpetajatega. Ma olen täiesti tavaline koolimaja majahoidja.“ vaatas ta neile rahuliku pilguga korra otsa ja lahkus klassist mina tal ikka üle õla nagu kalts.

Koolimajahoidja ta ütleb???

„Teile kallid sõbrad, ma ei kahetse!! Ma tahan ainult öelda, et Kurebayashi Teru süda jääb puhtaks ja ilusaks lõpuni!! Palun, palun edastage see teistele edasi!!“ olid mu viimased sõnad, mis olid tegelt appi karjuvad

Kas koomajahoidjad teevad tavaliselt selliseid asju??

Muidugi ei tee!!!

Järgneb...