Ma olen hellitatud.

Nii ma teen uue jutu kuna mu mõtted hetkel jooksevad peas ringi nagu peata kanad Aga see ei tähenda seda, et ma lõpetan Õnnetuse kirjutamist.
Sugugi mitte:D Aga hetkel tunnen, et oleks vaja vaheldust.
Aga alustame. Aga see, et nad räägivad inglise keeles aga ma kirjutan eestikeeles ja mõnes kohas ka inglise keeles.


"Emaa, ma vihkan seda riietust."
"Tütreke, miks ma pean sulle koguaeg ostma mingeid sadu ja tuhandeid maksvaid riideid, miks me ei võiks teha vaheldust ja osta odavat asja?" Näis ema väga vanamoodne.
"Ma pole mingi kaltsakas, ma olen PRINTSESS, ma olen isa printsessike." Tegin kutsiga näo pähe ja hoides tugevalt enda vastas gepardi nahast kleiti.
Ma tean isegi, et ma seda eriti ei kannaks, aga ma ikkagi vajan seda, ma olen hellik.
"Isa?" Tegin veel armsama näo pähe kui kutsikal.
"Printsessike anna see siia mina ostan selle." Sirutas isa käe ning vaatas veel poes ringi, et äkki leiab veel mulle midagi. "Braavo, tütar kas sa neid kingi ei taha ja see käekott." Naeris isa. "Täiskomplekt." Võttis isa kingad ja koti.
"Sobib issi." Kallistasin isa ning vaatasin küllalt kahtlase näoga emale otsa.
"Phh." Porises ema.

Ema tahtis, et ma poleks hellik, et ma oleksin tavaline kooliplika ja võiksin käija tavalises koolis. Mul oli kõige targem koduõpetaja. Ma nagu flirtisin taga, et saada häid hinded. Ta oli kena mees. Ta keha on kindlalt muskilne. Ma arvan vähemalt.
Kas keegi üldse teab, et Los Angeloses oleks koledaid mehi. Me elama kõige ilusamas kohas Los Angeloses ja kõige kaunimas majas. Bassein on mu teine kodu.

"Kallis, mõtle hoolikalt ennem kui need kingad, kleidi ja koti ostad, me peaks olema natuke rangemad." Hoidis ema end isa käevangus ja virises.
"Kallis, me oleme miljokad miks me peaks raha kokku hoidma.

"Hello." Naeratas isa müüale.
"Hello." Võttis müüa letile asetatud riided ja hakkas neid kokku lappima.
"Do you have such a tool in the maintenance of the fabric?" Tahtis isa teda.
"Kallis meil on terve pesuruum neid vahendeid täis." Hakkas ema uuesti manitsema.
"Such skin products are separate and they cost a little more than others." Naeratas müüa ning näitas käega toodetele. Tõesti need olid kallimad.
"We are the best." Ulatas isa käe ning võttis eraldi vahendi koos riide kotiga.

"Pidid sa selle ostma?" Oli ema mööt täis saanud.
"Jaa kallis." Andis isa Alfile ehk meie autojuhile asjad ning istus autosse.
"Poleks ju vaja olnud, meil on neid nüüd kodus, las ma mõtlen viisteist." Ronis ema autosse järele.
"Ema lõpeta juba." Sain vihaseks.
"Ole sina kuss, said oma asjad ning nüüd oled vait." Hakkas ema muga õiendama.
"Kallis ma ostsin sulle ka midagi." Võttis isa taskust väikese kingi kotikese.
"Oii kallis." Leebus ema kohe.
"Whatever." Pomisesin vaikselt ning hakkaisn jälgima laes olevat telekat. Ma tõesti ei tahnud vaadata nende romatikat.

Peatusime peatselt meie maja ees. Läksin esimesena autost välja.

"Alf bring things to my room, or to let." Kamandasin, nagu mul kombeks oli.

"Miss Vanessa you have a telephone." Jooksis teenja kohe mulle vastu.
"Thank you very much, and now lost." Naeratasin talle ülbelt.

"Heii Stella."
"Tsau Vanessa, täna toimub keskooli pidu. Tuled ka?" Hakkas Stella nagu tavaliselt kohe rääkima.
"Absolutely."
"Tore, mida sa selga paned?"
"Ma sain täna ühe kelidi kingad ja saapad paar tonni läks aga jahh ma arvan, et ma sedasi ei tule. Ma veel mõtlen."
"Hästi ma panen lühikesed püksid ja pluusi ja jaki ja kingad."
"Whatever." Tüdinesin kärmelt telefoniga rääkimisest ja panin toru ära.

See oli tavaline nagu see, et tarbime päevas palju vedelikku.

"Issi." Jooksin isa kontorisse, kus ta luges lehte ja hoidis jalgu laual.
"Jahh Printsessike räägi."
"Ma lähen täna keska peole onju ja vajaks nagu raha." Istusin isa vastu.
"Palju sa tahad?" Hakkas isa oma rahakotis sobrama.
"No paar tonni käiks kah."
"Nohh palun võta ja lase mul lehte lugeda." Viskas isa raha lauale ja pani siis jalad ka.
"Äitähh issi." Jooksin ta kontorist minema.

Ukse juures seisis juba mu põrnitsev ema.

"Mis probleemiks?" Vaatasin ema kahtalselt.
"Vanessa Anne palun räägime nüüd tõsiselt sinu toas." Näitas ema näpuga mu uksele.
"Okei." Hakkasin sammuma oma tuppa.
"Tütar sa oled hellik, ma kuulsin sa tahad minna keskooli peole aga sa ei lähe."
"Lähen küll." Hüppasin oma super hüpper suurde printsssi voodisse.
"Sul on KODUAREST!" Karjus ema.
"Mis suga juhtunud on, sa oled hullem kui mingi seitsmekümnendates vanaema." Krimpsutasin kulmu.
"Võibolla tõesti äkki peaks lõdvestuma ja kutsuma pediküüüri siia, tahad ka?" Oli ema nüüd taas tavaline ema.
"Loog ju." Naeratasin ning hüppasin emale kaela.
"Täna siis keska peole." Naeris ema.
"Jaa, ma pean riideid valima."

Läksin oma suurde garderoobi ema istus mu voodil ning rääkis sellest ajast kui tema käis veel keskooli pidudel ja kohtus igal peol erineva kutiga ja ta käis korraga vähemalt viie kutiga. Kord aga kohtas mu isa ning siis peaaegu iga kontsert nad jooksid kokku. Kuidas nad siis läksid peolt minema ja kodust teised neid otsisid. Nemad aga isaga vahtisid taevas tähti ja ema oli sellel ajal pungi stiili kandis nahk pükse ja juuksed olid püsti peas. See oli nii naljakas. Tundisn emaga uut soojust. Valisin enale ka riided valged lühikesed teksast püksid ja lilla mutsate triipudeg natuke pikema pluusi mille peale panin kolveerand varukate ja kehaosaga nahktagi ja jalga kollakad igast paeltaga kontsakingad. Ma näning välja perfektne blondiin. Kuulsin maja ees auto signaale jooksin oma akna juurde. Nägin oma sõpru. Jooksin alla ning läksin autosse sealt algas sõit peoni.




Jätkan või mitte?

Natuke ebareaalsust oli sees (a'la peoleminekuks paar tonni. Ma ise olen alati väiksemate summadega hakkama saanud ja siis kui mingi keska pidu on siis pole-vähemalt meie koolis- üldse raha vaja:D), kuid jätka, sest esimese peatüki järgi on üldiselt väga raske tõsist hinnangut anda...

Nojahh ma ise mõtlesin ka et ebareealne aga see polegi õnneks päriselu:D

2.osa.

"Pidu võib alata," OLi kõrvu lukustav hüüe.

"Kes see niimodi karjub," Oli mulle kuidagi arusaamatu.
"Hans, sa ei mäleta?" Vaatas Stella ming nii nagu oleksin tõesti nii juhm.
"Noup." Hüppasin autost välja ja suundusin maja poole kus pidi toimuma keskooli pidu.
"Heii Vanessa, teed joogid välja?"
"Oota ma otsin raha välja," Hakkasin oma pisikeses kotis sobrama. "Oii gaashh ma unustastin raha teiste riiete taskusse."
"Souu what siis oled ilma joogita," Naeris Kim oma kileda häälega mulle peaaegu kõrva.
"Lõpeta."

Pidu ilma joogita on ka pidu. Mõtlesin endamisi. Ma olen hellitatud ja saan mis tahan isegi joogi täna. Läksin istusin esimese ettejuhtuva vaba poisi kõrvale.
"Hey dude, maybe the way I drink?" Nihutasin ennast poisi lähedale.

Poiss ainult vaatas mind rohkem olid ta piilgud suunatud mu säärtele.

"Do not look at my legs or drumsticks," Mind häisid inimesed kes mind vahtisid.
"which you want to drink my dear?"
"The most expensive and then I'm not your sweetie." Tegin ülbet naeratust.
"Okei."

Nii lihtne on osta mingi kutt ära oma kena välimusega. Sättisin ennast mugavamalt istuma aga siis nägin kutti kes mulle joogi pidi ostma. Kõndisin talle vastu ja võtsin joogi midagi ütlematta. Läkisn trepist ülesse. Olin tüdinenud sellest mõtetust muusikast ja mõtlesin minna ülesse kuskile vaiksemasse tuppa ja kuulata oma muusikat telefonist.
Esimene uks mille avasin oli kuulda vaid kahtlasi voodi krigina ja muid kahtlasi häälitsusi. Panin ukse kohe ruttu kinni. See ajas ikka täiega naerma mind. Leidisn kohe selle toa kõrvalt tühja vaikse toa. Panin tule põlema. Oli näha , et see tuba kuulus kellegile väiksele tüdrukule. Voodi oli suhteliselt suur ja toa teema oli Hello Kitty kollase ja roosaga. Seinale oli sädalevalt kirjutatud kellegi nimi.

"Samantha," mõtlesin endamisi.

Sättisin ennast mugavalt rätsepistmes voodile istuma joogi panin öökapile ja telefoni enda kõrvale voodile. Vahepeal rüüpasin natuke jooki ja nautisin ikka muusikat. Kuni sinna tuppa tuli keegi blond lühikeste juustega poiss. Tal olid helesinised silmad. Tal oli seljas tumesinised teksad roheline pruunide ruutudega triiksärk. Oli näha, et ta räägib telefoniga.
Panin muusika kohe kinni.

"Damn," Küllap ei pööranud ta mulle tähelepanu ja istus voodi servale.
"On kõik korras?" Läksin poisile lähemale.
"Kui oleks siis ma ei istuks siin ja ei mõtleks, et pean koju minema ja asju pakkima."
"Vabandust, ma siis lahkun siit toast aj ei häiri sind."
"See on ju sinu tuba miks sa lahkuma pead, oled sina siis see Samntha?" jälgis ta seinal olevat kirja. "Samntha on minu lemmik tüdruk ta on sama vana kui meie, oota sa ei saa Samntha olla. Ta on surnud," Lõik käega vastu voodit.
"Miks?"
"Mis miks?" jäi talle arusaamatuks.
"Miks ta surnud on?"
"Ahh ta suri siin toas siin voodis, tal oli samamoodi telefon enda kõrval kuulas muusikat jook öökapil kui me ta leidisme. Tal oli ületoos kõigest. Joogist, narkotsist ja ta hakkas suitsetama, ta tegi tunniga terve paki suitsu ta tgei terve selle paari tunniga ploki suitsu ära. Ta suitsetas, sest ta tahtis meeldida ühele kutile. Ta on ka siin peol. See kutt pole suurt midagi. Korra paneb läbi su ja järgmine päev teeb kõigi ees margi täis," Teadis see tundmatu küllalt palju.
"Mis selle poisi nimi on?"
"Andreas."
"Andreas, kurat ta oli ju alles üleeile mu kutt."
"Nohh tegi suga kähkuka ära ja tõmbas minema?"
"Eii ma polnud nõus ja sellepärast jättis mu maha, ta toppis mulle ka koguaeg koni suhu aga ma ei tahtnud, see ei meeldinud talle aga ta ei jätnud mind maha kuna olen rikas ja sain talle koguaeg kõike osta."
"Tõesti? Ta ikka kasutab igat asja plikas ära kui võimalik."
"Ma lähen randa jalutama tuled ka," Ulatasin talle sõbrakäe.
"Okei."

Hiilisime koos majast välja ja läksime randa. Rannas oli laud istusime sinna taha. Me ei näinudgi õhtupimesuses eriti üksteise nägu. Ainult valgeid hambaid.

"Mis su nimi siis on?"
"Vanessa-Anne aga sinu?"
"Spiderman."

Saime ta nime peale kõvati naerda.

"Aga ausalt mis su nimi on?"
"Silver."
"Cool mu vanaisa nimi oli ka Silver."
"Võrdled mind oma vanaisaga?"
"Jahh ta oli ka njuke nohh ta oli ka blond ainult hõbedtat värvi," Hakkasime mõlemad naerma.
"Mu koera nimi on ka Vanessa-Anne," Mõnitas ta vastu.
"Tõsiselt?"
"Ohh sa oled vist blond, see oli nali."
"Tore."
"Tegelt sa oled sealt High School Musicalist Gabrille ja kuidas siis Troyga läheb?"
"Mõnitad?"
"Absolutely."
"Tore."
"Peole tahad minna?"
"Oleme ju peol aga tahaks jahh tantsima minna."
"Lähme."

Võttis ta mu käest ning ei lasknud lahti.
Keerutasime tantsuplatsil natuke jalga ja tüdinesime kiirelt ära. Otsustasin helistada Alfile. Läksin uuestis Samntha tuppa ning Silver järgnes mulle.

"Hello."
"Hello Alf."
"How can I be useful to you, Miss?"
"I want to go home."
"As soon as Miss."
"Soon as possible." Katkestasin kõne.

Silver lihtalt suudles mind. Tõukasin ta lihtsalt eemale.

"Miks sa mind suudelsid?"
"Vabndust."

Silver lahkus toat. Kuulsin siis maja eest signaale see oli Alf läksin autossa ja sõitsime koju. Majas ei kohanud ma õnneks kedagi ja sain suunduda kohe ramp väsinuna voodisse magama.

See pealkiri on sul veidikene valesti kirjutatud . "Ma olen *helliatud*"
Ma ei oska jutu kohta eriti midagi 6elda. Hetkel tundub liiga tyypiline, aga loodan et see muutub. ootan uut!

3.Osa

Silmad avades nägin öökapil suurt lillekimpu kus oli suur ümbrik sees. Avasin kärmelt kirja kuhu oli kirjutatud.

SORRY BY SILVER.

Mida ta sellega mõtles. Panin oma hommikumantli peale ja läksin söögiruumi. Kedagi ei olnud. Läksin otse sealt isa kabineti. Isa istus seal nagu tavaliselt luges lehte ja hoidis jalgu laual.

"Isa!"
"Jahh printsessike."
"Kes kurat need lilled mu tuppa pani?"
"Tütar ära vannu ja karju nagu vihane siin."
"Ma olengi vihane."
"No mina ei tea mine küsi ema käst."
"Kus ema on," Lõin vihaselt käega lauale kortsus paber käes.
"Aias."
"Kurat."

Jooksin otse sussides ja hommikumantlis õue.

"Ema," Karjusin täiest kõrist.
"Tütreke ma olen lillede juures."

Läksin jooksu sammul ema juurde ja lehvitasin kortsus paberiga ta nina ees.

"Oli vaja need lilled mu tuppa saata?"
"Mis lilled ja mis paber see on?"
"Ära hakka valetama, et sa ei tea."
"Ma tõesti ei tea, on sul seal mingi surma otsus, et siin sedasi raevurtsed."
"Ema ma vihkan kui keegi suvakas keda ma tean ainult paar tundi saadab mulle lilli."
"Näita kirja."
"Unusta," trampisin ema juurest ära.

Kui majas sees olin nägin teenjat.

"I did it, huh?"
"What?"
"I Miss"
"Sorry Miss Vanessa."
"those who sent flowers?"
"Mr. Silver."
"Cool," Jooksin ülesse enda tuppa.

Ma pean taga rääkima, kurat eile tahtis mind suudelda ja täna saadab lille homme äkki saadab kihlasõrmuse ka ja siis teenja ütleb Silver saatis. Normaalne.
Panin slega alt kitsad tuhmund sinsed teksad punase pluusi kus oli mustaga kirjas PEACE NOW, käevõru, päikseprillid ja varbavahed.
Olin valmis minema.

Ma isegi ei käskinud Alfil ennast viia vaid võtsin oma helesinise ratta kus ees oli valge korv kuhu viskasin oma käekoti. Sõitsin mööda suurt maanteed kesk väljaku poole.
Kesk väljakust natuke edasi piske All-linn seal pidi elama Silveri vanavanemad ja ta pidi hetkel seal viibima. Kui olin väljakust väljas nägin juba piskest küla. Silver oligi seal väljas suure kamba plikadega. Alguses mõtlesin, et sõidaks tast lihtsalt mööda äkki hüüab mind. Nii ma siis teengi. Poistekamp on küllalt suur. Sõitsin nõnda aegalselt, et ta tunneks mind ära. Kui olin täpselt poistekamba vastas küsis silver.

"Samntha? Ohh ei see Vanessa?"
Peatasin ratta. "Mis on?"
"Ohh sina siin, mida sa siin teed?"
"Tulin sind otsima."
"Tõesti?"
"Jaa."
"Miks?"
"Miks sina mulle lilli saadad?"
"Ahh ma arvasin, et äkki võiks proovida."
"Miks?"
"Ma ei tea arvasin, et äkki tahad minusuguse poisiga ka vahel käija."
"Äkki lähme eemale."
"Loomulikult."
Istusin ratta selga tagasi ja hakkasin vaikselt sõitma.
"Mismõttes sinusuguse?"
"Nohh ma ei tea kas oled kunagi käinud poisiga, kes tahab olla vaene."
"Nohh üteme, et ei ole."
"Miks?"
"Ma leian kõik poisid diskodelt ja siis ma ei käi eriti keskooli pidudel, eelminekord oli erand."
"Ma käin alati, ma eriti ei teagi mis see disko endast kujuta."
"Saab normaalse muusika järel tantsida."
"Okei."
"Aga kas me proovime?"
"Mhh."
"Noh."
"Ma arvan, et see oleks nõme kui ma jahh ütleksin."
"Kurat tegin enadl margi täis."
"Eii ma arvan, et mu sisetunne arvab, et see oleks nõme aga süda ütleb jällegi, et meil oleks palju võimalusi."
"Ütled jahh," Lõi Silveri silmad särama.
"Jahh," Tulin ratta pealt maha ning kallistasime.

Edasi lükkasin rattast käekõrval. Läksime minu poole. Panin ratta vaikselt aeda puu alla ja sealt hiilisime minu tuppa. Panin ukse lukku, et vanemad ei tuleks sisse.
Istusime mu suures voodis ja nii vahtisime üksteisele 15minutit umbes lihtsalt midagi lausumatta silma.

"Äkki peaksid minema hakkama?"
"Arvad?"
"Ma muidu ei ütleks seda."
"Okei ma lähen siis."

Saatsin ta hiilides kuni aiani minema ja siis jooksin rutuga oma tuppa tagasi. Heidsin pikali voodisse ja mõtlesin kõigist ja kõigest. Jäin lihtsalt magama ning ärkasin kuskil öösel kell kaks. Otsustastin siis ikka edasi magada.

Veidikene rohkem kirjeldusi oleks tere tulnud.
ja ma tahan teada, mis edasi saab . (a)

Ma just arvasin, et keegi ei taha mingeid kirjeldusi aga nagu näha arvasin valesti:)

kirjeldused muudavad jutu alati huvitavamaks.

3.Osa

Esimene on kohe küsimus kas keegi üldse loeb veel õnnetust?
Pole tähtis.

Kõva koputus uksele ja siis veel üks ja siis kolmas ka.
"Jumala eest tule sisse!"
"Tere Samntha."
"Silver?"
"Absolutly."
"Pimeduses ehk hämaruses on raske aru saada kes sa oled, kui sul kapuuts ka veel peas on."
"Ma mängisin kijrapoissi kes pidi isiklikult kirja üle andma."
"Funn."
"On."
"Miks sa siia siis tulid hommikul?"
"Lõuna juba ja ma mõtlesin, et lähme äkki koos kooli."
"Mind viib Alf."
"Võin ka tulla?"
"Kirjapoisid kahjuks ei või."
"Okei ma lähens su rattaga."
"Helesinise ja plikaliku korviga ja plikaliku rattaga?"
"Eii."
"Äkki lahkud tahan riidesse panna," Näitasin näpuga uksele ja lükkasin teki pealt.

Suundusin otsejoones garderoobi kus valisin riided. Lühikese seeliku roosa pluusi ja lilla poolvarukatega ja pool kehaga oleva kampsuni peale kust tõmbasin pruunika rinna alt käiva vöö peale. Jalga panin mustad kontsad.
Juuksed. Mida ma nendega täna teen? Ma tean ma siregandan. Panin sirgendaja juhtme pistikusse ja astusin suure peegli ette. Igat salku eraldi sirgendades sain ilusa tulemuse. Sirged juuksed. Ma vahtisin kaua peegli ees kuni otsustasin võtta telefoni ja helistada juuksurile.

"Hello."
"Hello."
"Can I get some time hairdressers?"
"Yes. Would suit today against three?"
"No."
"The next time is four o'clock."
"Suits."
"What is your name?"
"Vanessa-Anne."
"Okei."
"Goodbye."
"Bye."

Meik. Ma ei tohi seda unustada. Natuke pruunistavat kreemi silmalau värvi. Mustakas hall on see. Hulle läige. Ripsmetušš must. Olengi valmis. Voodi ees oli mu käekott kus olid õpikud. Jooksin lausa toast välja kuna kell oli juba 45 ja koolini on veel natuke maad sõita ka ja ma tahaks natuke sõbrannadega rääkida ka.

"Alf, drive!" Hingeldasin autosse istudes.
"Yes Miss," Pani Alf autole hääled sisse ning hakkas sõitma. Heitsin veel pilgu taskupeeglisse. Panin käekotis olevad kolm sõrmust sõrme ja viis käevõru. Need olid pisikesed rõngad. Kooli ees paetus Alf ja avas mulle ukse. Nagu alati vahtisid kõik suud ammuli mind. Poisid olid otse ees mul. Kui hakkasin neile lähenema läksid kõik eraldi ja vabastasid mulle tee. Oma kapi juures seistes nägin parimad sõbrannasid. Stella, Lucia ja Luysa.

"Hey girls." Lehviatsin käega, panin liigsed õpikud kappi ning läksin tüdrukute juurde.
"Hey Vanessa."
"What you did without me?"
"Nothing."
"Cool," Lahkusin nende juurest ning hakkasin klassi poole minema.

Istusin matemaatikas kõige tagumises pingis. Minu kõrval istus Stella siis meie ees istusid Luysa ja Lucia. Nad olid nagu õed. Käisid koguaeg koos. Nad olid nagu peata kanad, kui nad koos polnud. Neid oli vahel nii naljakas vaadata kuidas nad tunnis näiteks loodusõpetuses kus teeme katseid üksteisega õiendasid.

"Miss Vanessa."
"Yes?"
"What are we talking about?"
"A calculation formula?"
"Almost, class whether it is the right answer?" Vahtis õps kõiki kullipilguga.
"No," Karjus terve kall kui koorist.
"What are we talking about Miss Vanessa?"
"I'm sorry I had not heard Mrs. Gold."
"What if you did, Miss Vanessa?" Karjus õps peaaegu näkku mulle.
"Thought."
"Oh, my God. Romi talking about you."

Kusjuures ma ei suutnud terve päeva millesegi süveneda. Miski nagu oleks seganud. Mõtlesin vist ainult juuksurile. Ma lasen täna oma blondid kiharad värvida pruuniks. Ma olen tüdinenud üksluisest blonidst olemisest. Tunnid lõppedes läksid kõik oma kappide juurde. Võtsin oma aüleliigsed õpikud tagasi. Panin need kotti ning läksin.

"Hello."
"Hello."
"Sit."
"Thanks."
"What do we do?"
"Color brown."
"Are you sure?"
"Absolutely."
"Okei," Hakkas juuksur värvi kokku mäkerdama. Lugesin senikaua glamuuri ajakriju. Põnev oli ja nii tundus aeg ka kiiremtl minevatl Ma pole täna isegi koradgi Silveriga suhelnud, kui hommikul. Mida ta mõtles küll selle all, et lähme koos kooli.

Juutse värvimine võttis kõigerohkem kaks tundi. Kell oli juba kuus ning pidin koju õppima minema. Taas ei näinud ma majas kedagi, see tundud kahtlane. Süvenesin aga ainult sellesse, et pean õppima kaks tundi. Kontrolltöö on homme. Ma nagunii ei oska ja ei saa siis endale kingi mida tahan. Kõrvale pandud rahast pole mul midagi alles. Kohutav. Ma olen laostunud. Nüüd tunnen tunned mida tunnevad vaesemad inimesed. Õppimise lõpuks olin rampväsinud tahtsin ainult sooja vanni ja magama minekut. Mõnulsein oma pooltundi vannis. Nii hea oli siis tundisn magama mineku ajast puudu ning pugesingi kohe oma voodisse. Jäin peaaegu kohe magama.

4.Osa


"Tere," Sosistas tuttav hääl mu kõrvus.
"Ma magn," Lõin käega vastu voodit.
"Oli valus," Puhus õrn hingeõhk mu käele.
"Mhm."
"Tõuse, sa pead kooli minema."
"Tõesti,"Lõin silmad pärani lahti.
"Lõpuks ärkasid," Ajas Silver end istuli.
"Kuidas, Mis sa siin teed?"
"Ronisin."
"Õhh?" Kortsutasin kulmu.
"Su rõdruks on lahti."
"Okei, ma enam sellist viga ei tee."
"Kas ma olen viga?"
"Mabe."
"Fainn."
"Jääd mu voodisse vedelema, koristaja tuleb kohe kohe."
"Koristaja?" Vaatas Silver mind altkulmu.
"Mis on siis?"
"Mina koristan enda voodit ikka ise jajuhul kui ei jõua viskab mu ema lihtsalt ühe kaltsu voodile peale, et Ruudolf seda mustaks ei teeks või siis Piia."
"Kes on Ruudolf või Piia?"
"Piia on minu koer, ta on krants ja Ruudolf on minu kasuisa, kes on alati purjus."
"Su pärisisa pidi ju seal elama."
"Nohh mu ema kordamööda."
"Julm," Tõusin voodilt ning suundusin gardeoobi.
Silver tuli järgi ja vahtis ainult suu ammuli ning ronis garderoobis olevale redelile.
"Mida sa redeli peal teed?"
"Vaatan, kurat miks sul nii suur garderoob on?"
"Ma e taha käija riides nagu kaltsakas, kes kannab tihti samu riideid."
"Ma olen siis kaltsakas, mu riidekapp koosneb kõigerohkem viiest pluusist, kolmest teksastest, kahest lühikestest pükstest ja pesust ärme räägi."

Tõmabsin samalajal oma suure kasti kus oli mu pesu.

"Nohh niipalju mul pesu pole."
"Tõesti, oled sa kaltsakas."
"Ma lähen."
"Mina aknast."

Valisin kõige mugavamad riided minujaoks. Retuusid lühikese kleidi ja peale panin pika kampsuni. Oma pruundi juuksed sirgendasin ära ja kõrva panin suured kõrvarõngad, kaela pruuni ja mustaga kaelakee ja palju käevõrusi kätte.

"Valmis," Naeratasin ning võtsin peegli kõrval olevad madala tallaga kingad.
All oli tunda isuäratavaid lõhnu. Võtsin laualt salatit ning õunamahla.

"Proovid figuuri hoida," Valas ema hommikusöögi helbeid kaussi.
"Jahh."
"Tütar lõpeta," Pistis isa ka nina ajalehe tagant välja.
"Võta," Pani ema mulle helveste kausi ette ning võttis salati ära.
Ulatasin käed salati järele aga ema pani taldriku puffeti lauale.
"Fain," Solkisin lusikaga šokolaadi helvetes.
"Söö," Patsutas ema mu õlga ja võttis oma käekotti ning lahkus.
"Isa?"
"Jahh tütreke raha ei saa."
"Ma ei taha neid lebeid ma tahan salatit."
"Söö," Ei tulnud isa suust muud vastust..

Võtsin paar ampsu ning tundsin kuidas mu sisikond ei salli muud kui salatit.
Võtsin tooli kõrvalt käekoti ning hakkasin minema. Alf ootas mind juba autos. Olin vaevalt jõudnud ukse kinni panna kui Alf juba sõitma hakkas. Sättisin oma kiharaid pisikese peegli ees ning hakkasin telekat vaatama. Kooli juurde jõudes vahtisid taas kõik. Silver oli ka kooli ees ning oli näha ja kuulda kuidas teised talle sõbra matsu vastu õlga andsid ning karjusid.
"You Girlfirend."

Silver ei teinud väljagi neist ning läks minema.

"Whatever," Mõtlesin valjult.

Seadsin sammud kooli poole kõik eraldusid ning lasid mu läbi. Võtsin kapist vajalikud õpikud ning suundusin bioloogia klassi poole. Istusin Silveriga kõige taga pingis. Panin koti lauale ning istusin ise ta kõrvale.

"Ma tahaks üksi istuda," Pomises ta vaikselt ning süvened oma telefoni.
"No ma istusin ennem ka siin," Panin käe ta õlale.
"Ära tee," Raputas õlgu.
"Ise tead," Tegin talle põsemusi ning võtsin oma koti ning lahkusin klassist.
Kell helises aga otsustasin mitte minna tunni istusin kooli juures oleval pingil ning lasin vihmal end läbimärjaks teha. Olin hakkanud juba lõdisema, kui kell helises seadisn kiired sammud kooli sisse. Panin oma märja jaki kappi ning võtsin teised kingad kapist. Kõik olid kogunenud juba kuntsti klassi ning sahistasid midagi.
Kõik olid minu laua juures ümbed ning irvitasid. Kõik nägid mind lähenemas ja lahkusid kohe.

"What?" Karjusin üle klassi.
Isegi õpetaja kes istus oma pingil ja luges lehte pööras pilgu minule. Olin kõikide pilgu all ja tundsin kuidas kõik plahvatavad kohe naerma.

Jätkan või mitte.?

5.Osa


Toolile oli topitud pilt minust, mis oli ära soditud nagu oleksin olnud mingi peksunukk.
"Kes seda tegi," Tõstin käe koos pildiga toolilt ja näitasin kõigile.
Klassi pisike nohik, kes alati soovis olla mulle sõber hüüdis kuid vaikselt üle klassi, " Tema, tema Silver tegi seda," Puhkes nohik nutma.
"Ära nuta ja sina Silver sa oled maha jäetud," Karjusin üle klassi kuigi Silver istus mu kõrval.
"Preili Vanessa, palun istuge ja hakkake aga tunni ajal seletuskirja tegema," Helises tunnikell ja õpetaja pani lehe kõrvale ja tõusis toolilt ja läks tahvli ette seisma.
"Palun alustame tundi, sina ka Maarek tõuse püsti. Tere hommikust õpilased ja palun istuge," Alustas õpetaja ikka ja jälle selle sama igava ütlusega tundi millest oli ta isegi tüdinenud.
"Tere hommikust õpetaja," Laususime kõik kui ühest suust ning istusime.
"Oli lõbus mu pilti rikkuda," Põrnitsesin vihast nii Silverti kui ka tühja lehte kuhu pidin kirjutama seletuse.
"Üpris, kaltsakad teevad nii," Jälgis Silver teisel pool istuvad Kaisat.
"Sulle meeldib Kaisa," Lõin talle õlamatsu.
"Pole sinu asi," Võttis Silver oma asjad ning istus Kaisa kõrval olevasse pinki.
"Fain," Ütlesin üle klassi, et õpetaja vaatas tahvli juurest mind imelikult.
"Preili palun kirjutage seletuskiri siin või saadan teid õpetajate tuppa," Jätkas õpetaja tahvlile joonistamist.
"Jajaaa," Võtsin pastaka ning asusin kirjutama.

Seletuskiri.

Tulin kooli nagu ikka tullakse. Ma ei käinud esimesed tunnis vaid istusin kooli juures oleval pingil. Kui tulin kunsti klassi nägin enda pingil minust pilti. See oli ära soditud mul olid armid näos, silm sinine suu oli lõhki. Küsisin üle klassi, " Kes seda tegi?" ja siis vastas nohik Laara, " Silver tegi," Nohh edasi ma ei mäleta:)
By: Vanessa,
xoxo.

Olin küllalt rumal seletuskirja kirjutaja.
"Õpetaja mu kiri on valmis."
"Vii õppelajuhatajale," Näitas õpetaja käega uksele.
"Jajaa," Kortsu´tasin paberi käes ära ning läksin.
Kõndisin mööda pikka koridori lõpuni ja koputasin uksele. Õppelajuhataja oli just akna juures ning vahtis aknast välja.
"Tere," Astusin sisse.
"Tere preili Vanessa, millega te nüüd hakkama saite?" Olin õppelajuhatajale tuttav nägu.
"Seletuskirjaga," Panin kortsus paberi ta lauale ning istusin kõvale pingile.
"Seletuskiri," Voltis õpetaja paberi lahti ning luges seda. "Kas teil häbi pole," Lõi õppelajuss käe koos paberiga vastu lauda ja vahtis oma tuld purskavate silmadega mulle otsa.
"Eii," Tõusin püsti ning võtsin laualt paberi ja lahkusin.
"Näidake seda oma vanematele, ma tahan nendega rääkida," karjus õppelajuhataja ukse peal.
"Kindlalt," Naerisn vaikselt ja panin paberi taskusse.

Klassis joonistasid teised puuvilju. Istusin oma kohale panin kõrvaklapi lõrva ja hakkasin vaikselt lauluga kaasa ümisema. Kui kell helises olin esimene kes oli püsti ja valmis klassist lahkuma.
Peale kahte tundi hakkas meil söögivahetund. Läksime seisime kandikutega järjekorras ning ootasime. Paljud võtsid hamburgerit või liha.
"Palun üks puuvilja salat ja mineraal vesi," Panin kandiku letile.
"Palun preili," Pani kokk asjad kandikule.

Istusime tüdrukutega lauda. Keerasin oma mineraalvee pudeli korgi lahti ning kulistasin vett kurgust alla.
"Kuule mis sa sinna kirjutasid," Upitas Piia üle laua minu poole.
Lükkasin ta käega tagasi, "Pole siiani sinu asi," Võtsin ampsu oma salatist.
"Pead dieeti?" Vaatas Ege mulle nagu ohmu otsa.
"Iga päev samad küsimused," Võtsin veel ampsu ning jõin natuke vett.
"Tõsine pubekas," Kostus kõrvalt lauast poiste laused.
"Kes," Karjusime plikadega koos.
"Vanessa sina," Ütles Kaarel suu toitu täis, et tal kukkus liha tükk suust välja.
"Juuu," Hüüdisme plikadega ning võtsime oma kandikud ja läksime toitu ära viima.
Pistsin oma mineraalvee kotti ja läksin kooli ette Alfi ootama.

"Vanessa sa lähed koju," Istus Stella mu kõrvale.
"Jaa."
"Miks lihtsalt ei pea alti põhjus olema," Tõusin püsti kuna Alf jõudis kohale.
"Tohin ka tulla," Tõusis Stella püsti.
"Eii," Läksin auto juurde.
"Okei,"Läks Stella tagasi kooli.

Istusin autosse ja hakkasime koju sõitma.

Jätkan või mitte kui vastust ei tule lõpetan kohe:)