Elu kui kiirteel ! [Uus jutt]

Pealkiri: Elu kui kiirteel ! [Uus jutt] 28/9/2009, 01:03

Okei, mõtlesin siis midagi uut teha, et panen esimese osa üles, et andke teada mis arvate. Ahjaa see on siis see jutt "Turn Right" aga teistmoodi.
Scratch - häälda Škrätš...

"Rikki, tule nüüd, me peame minema juba, teised ootavad ju!" hõikas vennas mind. Okei, kus ma nüüd need võtmed panin? Leidsin!
"TULEN!" karjusin Rickile vastu ja jooksin alla.
"Lõpuks, mida sa tegid nii kaua seal?"
"Ma ei leidnud neid paganama võtmeid kuskilt!" torisesin vastu.
"Sul kaovad koguaeg kõik asjad ära!" mõnitas vend.
"Fafa, mõnita jaa..." näitasin keelt talle ning keerasin ukse lukku. Vend istus juba baigil, panin kiivri pähe, hüppasin baigi selga, käivitasin ja läksimegi.

Okei, tutvustan siis ennast ka, olen Rikki, 19 aastane, brünett, kuskil m70 pikk. Oleme Rickiga kaksikud, tema on musta peaga, suht turske ja tugev vend. Oleme mõlemad baikerid, oleme jõugust "Lion's"

Poole tunni päras jõudsime kohale. John, Scratch, Haus, Raik, Chaz, Troy ja Säga olid juba kohal. Tervitasime neid, nägin ka et B.i.t.c.h.id on kohal, nemad on meie kõige suuremad vaenlased. Siis olid veel kohal "Tigersid" ja palju muud rahvast.
"No mis täna toimub? Kes kellega?" küsisin Johnilt.
"Paar sõitu tuleb, täna võistleme ainult B.i.t.c.h.idega, Rikki... sina võistled Kixiga, Haus läheb Tuuriga, Scratch... sina lähed... Tombakuga," seletas John lehte uurides "ja Säga sina lähed Renega vastamisi." lõpetas ta oma jutu. Noogutasime ja asusime tegutsema.

Kui sain just baigi paika, kui nägin Tombakit oma gäng-bängiga tulemas.
"No terekest mu lemmikinimesed" iroonitses Tombak.
"Tere jah, olete tänaseks valmis?" küsis Raik neilt, minult ümber kinni võttes.
"Alati, tahtsime panusest rääkida!" vastas Rene.
"Kes essana läheb?" tahtsin kõigepealt teada.
"Meie!" vastas Rene mulle otsa vaadates.
"Misasja? Ma sõidan Kixiga ju." ei mõistnud ma.
"Nüüd sõidad minuga, või meie suur Rikki kardab?" irvitas Rene.
"Unista edasi! Paljuga?" nähvasin vasti.
"Kolme kiloga!" võttis ta raha taskust välja ja lehvitas sellega.
"Pole probleemi!" tegin sama.
"Oled valmis kallike?" iroonitses Renz.
"Always!" ja läksime starti. Panin kiivri pähe, istusin peale ja käivitasin selle, üks piff Anni - rahva seast - tõstis räti üles, pilgutas Renele silma, oi jummel ja siis lõi räti järsku alla. Kihutasime kohapealt.
Kiirus aina tõusis, kuni oli juba üle 200 km tunnis, sõitsime terve tee sama kiirelt, kohe hakkas ka lõpp jõudma. 1, 2, 3, lülitasin ühe nuppu sisse ja kihutasin mööda Renest ning ka võitsin. Pöörasin ümber ja sõitsin tagasi teiste juurde.
Kohale jõudes paljud õnnitlesid mind. Rene jõudis tagasi. Raik tõstis mu õhku ja suudles mind. (Me ei ole Raikiga paar, me oleme lapsest peale koos kasvanud, aga ütleme teistele et oleme, kuna ootame seda nii öelda õiget. Tean et see on ajuvaba, aga nuh jahm.)
"Ära kilka midagi, ma lasin sul võita!" uhkustas Rene, pööritasin silmi.
"Appi, lase oma ego alla juba, ma olen sind ennemgi võitnud, Rene leppi sellega, sa jääd alla mulle" ütlesin tüdinult, rahvas huilgas, naersin.
"Ah usu mida tahad" turtsus Rene vastu, ta võttis taskust raha ja viskas selle mulle, püüdsin osavalt selle kinni, Rene läks oma gäng-bängi juurde tagasi. Nüüd lähevad Scratch ja Tombak. Andsin 6 tonni Ricki kätte.
"Rikki! Raik! Liigume Virusse, nad sõidavad maanteel." karjus John meie.
"Okei!" hõikasin vastu. Rahvas hakkas liikuma, samuti meie.

Varsti jõudsime kohale, ka teised olid juba siin.
"Alustame, Scratch-Tombak, valmis?" hõikas Drew.
"Valmis!" karjusid nad vastu, panid kiivrid pähe ja istusid baikidele. Drew andis sõna ja nad kadusid.
"Tombakil pole võimalust ka!" naersin Raigile.
"Arvata on, Scratchile pole siiani keegi veel ära teinud" nõustus Raik minuga.
"Khm" köhatasin.
"Sorri unustasin, et sina tegid talle koba peale ära" naeris poiss, lõin talle puuka.
"C'mmon, me olime sama võrdsed, ma sain tast alles lõpus mööda, paar senti ainult." õigustasin end, kuigi ma tõesti kahtlustan et Scratch mul võita lasi. Isegi John - meie juht, minule ja Rickile kui isa - pole teda võitnud. Nägin et Scratch ja Tombak tulid tagasi, Tombak tulivihane, mis toimub?
"Sa kuradi per*evest, sa petsid, see polnud kiirendus, see oli tavaline." käratas Tombak Scratchile, jooksin nende vahele.
"Kutsud mind valetajaks?" urises Scratch vastu.
"Ya think? Sa kiirendasid lõpus ja see pole lubatud!" vaidles Tombak vastu ja tõukas Scratchi ja nii et isegi mina pihta sain.
"Ma ei kiirendanud, ma vaid lisasin gaasi, ma tean et see polnud, kui oleks olnud, oleks ma ammu juba võitnud." uhkustas Scratch, appi mees lase oma ego alla, õhh ma vihkan selliseid.
"Ära mine ülbeks mees!" ähvardas Tombak.
"Tombak ! Scratch ! Lõpetage ! Kohe!" viskas nüüd mul üle.
"Ma olen selline, Tombak sa tead et ma ei petaks, mees sa tead mind tatist saati, mis juhtunud on?" leebus Scratch.
"Juhtus see et inimesed muutuvad, Scratch me pole enam tatid, ajad muutuvad, aga seda ma nii ei jäta" ähvardas ta, viskas raha talle ja kadus.
"Kurat te olete nagu väiksed tatid kaklevad ühe mänguauto pärast" plahvatasin ja läksin tagasi Raigi ja teiste juurde. Ka Scratch läks minema kuskile.
"John, kas Säga sõidab siis Kixiga ve?" küsisin.
"Jep, nad tahtsid viimasel minutil vahetust, Rene tahtis." vastati.
"Miks ma ei imesta" pööritasin silmi ja vaatasin kuidas Haus ja Tuur sõitma lähevad. Drew andis taas luba ja nad kadusid. Nägin Tigersi ühte mimmu siia poole tulemas, Maarjat, täielik bimbobarbi.
"No tere Rikki, kuidas läheb?" küsiti mult jubeda kile häälega.
"Paremini kui sul!" vastasin ükskõikselt ja pöördusin Chazi poole, vaatasin kuidas ta mu baiki putitab.
"Ou ma räägin sinuga!" vingus eit seljataga ja haaras mu käest.
"Iga li*s mind ikka ei puutu!" käratasin eidele ja tõmbasin oma käe ära.
"Ära mölise! kui ma sinuga räägin siis sa vaatad mulle otsa eks?" ulus ta.
"Pssh ja mis kuradima ütleja sa veel oled?" imestasin.
"Vot olen" urises ta vastu ja pani käed puusa. Turtsatasin.
"Eino mis me jamame, äkki lahendame selle ära ah?" plärtsusin vastu, päris palju rahvast oli juba meile ümber kogunenud. Kõik olid actioni näljas.
"Aga palun" surus ta endale oma feiginaeratuse ette ja hakkas tema poolt bitchsläp tulema kui ma talt käest kinni haarasin.
"Ma mõtlesin kiirendust!" muigasin.
"A no kohe öelnud" kogeles eit. ei no jah.
"Appi, oled sa alles pussy, c'mmon, kui ma suga kaklema läheks, lõpetaksid sa haiglas, anyway, palju paned?" ütlesin ükskõikselt.
"2 kilo" pakkus ta ja võttis oma feikbuubside vahelt raha välja.
"Nõus!" ja pöördusin Chazi juurde, kallike viis mul selle starti, Drew tuli jälle, rääkis walkytalkysse, uuris kas mente on kuskil ja siis andis sõna ning kihutasime kohalt.

Võitsin mina, ma tegin eidel nii margi maha kui üldse teha annab. Vaatasime veel Kixi ja Säga sõidu ära ja siis läksime meie juurde. Istusime igalpool toas laiali, meie juures on Haus, Raik, John, Troy, Säga, Drew, Mario, Blake, Rick ja mingid botoxbarbid. Joon hetkel õllet ja istun diivanil, Raik ja Haus on minuga. Rick seletab Johni ja Marioga. Blake, Drew ja Troy möllavad bimbobarbidega. Säga mässab musaga. Kõik oli rahulik kui järsku Scratch sise tormas, üleni verisena. Kargasin kohe püsti ja jooksin Scratchi poole. Haarasin ta pea sülle ja üritasin teda ärkvel hoida, Haus hellas kiirabisse.
"Martin(Scratchi pärisnimi) palun püsi ärkvel." palusin pisarais olles, kõik olid meie juurde tulnud. Kuulsin väljast mingit rehvide pidurdust, korraks oli vaikseks jäänud ja siis edasi kihutamit. Upitasin end püsti ja üritasin Scratchi samuti püsti saada, Troy ja John tulid appi, tõstsime ta diivanile.
"Chaz.." kähises Martin ja viipas või lehvitas käega ukse poole, ma ei saanud aru aga läksin uksele, vaatasin välja, kedagi ega midagi ei näinud, siis aga märkasin...
"CHAZ!!" karjusin täiesti kõrist ja jooksin tema poole, poiss vedeles elutult maas, langesin põlvili ja puhkesin nutma.
"Chaz, ärka, sa pead tõusma, Chaz palun." karjusin ja peksin teda kergelt vastu rinda, ka teised olid välja tulnud. Raik võttis mult õlgadest kinni, hoidsin tugevalt Chazi enda vastas, ta oli täiesti pilditu, Raik hakkas mind ära tõmbama.
"Ära kurat puutu mind!" käratasin talle, kuulsin sireeni häält "Nad tulevad Chaz, nad tulevad, pea vastu" sosistasin talle kõrva. Kiirabi jõudis, nad tõstsid Chazi autosse ja läksid Scratchi järele. Läksin samuti autosse, kohe toodi ka Martin ja läksime.

Jõudsime haiglasse, Scratch ja Chaz viidi ära, mina jäin ooteruumi. Varsti jõudsid ka teised siia. Raik istus ühele poole mind ja Rick teisele, nutsin ikka.
"Kui ma need värdjad kätte saan, ma tapan nad oma kätega ära" vandusin.
"Rahu nüüd" kallistas vennas mind. Nägin et arst tuli, jooksin talle vastu.
"Kuidas Margusega on?" küsisin kohe.
"Meil on kahju aga Margus Chazel suri paar minutit tagasi...

Et sis andke teada mis arvate ja et kas jätkan?

Pealkiri: Re: Elu kui kiirteel ! [Uus jutt] 7/10/2009, 16:36

Teen sis järgmise osa ka...
aga kolmanda ma teen siis kui on vähemalt 5 inimest kes seda komminud on... siis ma tean kas üldse keegi on loeb ka...

Eelmises: "Meil on kahju aga Margus Chazel suri paar minutit tagasi!"

2. osa

"Mida? Eii, see ei saa olla, mitte Chaz, te valetate, sit*a teil on kahju, kus ta on? Rääkige nüüd! Kus ta on?" sattusin hüsteeriasse.
"Rikki, rahu nüüd" üritas vend mind rahustada. Rabelesin lahti ja lükkasin arsti jõuga vastu seina, poisid tulid vahele.
"Palun öelge kus palatis ta on..." palusin, arst silus end ja ütles:
"Koridori lõpus, palat 302" jooksin nii kiiresti kui suutsin palatisse, lükkasin palati ukse pauguga lahti ja murdusin. Chazil oli kate peale tõmmatud, võtsin talt selle pealt ära, kohkusin, kui nägin üleni verist ja kahvatut poissi.
"Ma maksan kätte Chaz, ma vannun!" lubasin talle. Tõmbasin katte üle pea ja lahkusin palatist. Läksin tagasi teiste juurde.
"Kuidas Scratchil on?" küsisin vennalt kui sinna jõudsin. Ta raputas vaikselt pead.
"Mitte hästi" ütles poiss kurvalt. Ohkasin ja istusin toolile.
"Ma need värdjad kätte saan, ära tapan!" sisisesin.
"Tasa nüüd, me saame nad kätte, kes neile nii tegid" urises John vastu ja kallistas mind. Arst tuli jälle.
"Martin peab täna siia jääma, me peame ta 24 tunni valve alla jätma" rääkis arst.
"Kas me teda näha saaksime?" küsis Säga. Arst noogutas.
"Mine sina Ricky" pakkus Troy, noogutasin ja läksin arsti järel Scratchi juurde. Astusin palatist sisse ja nägin Scratchi juhtmete küljes aheldatuna. Liikusin vaikselt ligemale ja võtsin tasakesi Scratchi käest kinni, ta avas selle peale silmad.
"Rikki..." kähises poiss. Mul tuli taas pisar silma.
"Kes sulle nii tegi?"
"Kus Chaz on?" pöörasin pea, et mitte nutma hakkata, Martin sai aru.
"Ma tapan nad ära..." urises Scratch vihaselt ja hakkas istuli tõusma kui ma ta tagasi pikali lükkasin.
"Rahu nüüd, räägi kuidas see juthus?"
"Peale seda kui ma Virust jalga lasin, läksin koju, mõneaja pärast tuli mulle Chaz külla, olime niisama. Kuskil tund hiljem käis uksekell, läksin uksele ja nägin viite maskis meest oma uksetaga, mind löödi nockouti. Kui ärkasin olin kuskil liikuvas sõidukis, kuulsin kellegi irvet, küsisin kus Chaz on, vastati et tema eest kantakse hoolt, siis löödi jälle mind, millega mul pilt tasku läks jälle. Uuesti ärkasin just sel hetkel kui Chazile nuga anti ja Chaz elutult maha vajus, siis pagassi visati ja minema sõideti. Mind jäeti sinna, 4 maja enne teie maja, tulin nii kiiresti kui suutsin teile siis nägin Chazi täiesti elutult teie maja ees vedelemas, jooksin kiirelt teile ja edasi sa tead ise juba!" jutustas poiss, selle aja jooksul kui ta mulle seda rääkis, kasvas viha minus aina suuremaks, ma juba aimasin kes seda tegi, järgmine hetk tormasin palatist välja, Scratchile mitte midagi ütlematta. Ooteruumi jõudes, haarasin Raigilt käest ja tirisin ta välja, kellegile midagi ei öelnud. Baik oli tal kohe maja juures.
"Ma tean kes seda tegi!!" ütlesin vihaselt.
"Oot ma kutsun teised..."
"Ei, kas sa tuled kohe minuga või lähen üksi, Chaz oli mulle kui venna eest ja selle eest makstakse veel kõrget hinda" sisisesin ja istusin baigile.
"Tuled siis või ei?" küsisin, Raik hüppas mulle taha ja läksime.

Jõudsime minu maja juurde, käisin kiirelt toas, võtsin sahtlist midagi, panin peitu selle ja jooksin alla tagasi. Võtsin oma baigi välja, hüppasin peale ja läksime.

Jõudsime Tombaku maja juurde, hüppasin baigilt maha ja jooksin ukse juurde. Koputasin tugevalt ja korduvalt.
"Tombak Raisk, tule välja!" karjusin täiesti kõrist, kuulsin liikumist, käis ukseklõps ja uks läks lahti. Adriana tuli uksele.
"Kus su värdjast vend on?" küsisin, tüdruk haigutas ja ütles: "Ta peaks Rene..." ma ei lasknud tal lõpetatagi kui juba baigil olin ja minema kihutasin. Sihtmärk: Rene ja Andrese maja, nad on vennad.

"Tombak, välja ja kohe, kui mehed olete!" karjusin Andrese ja Rene uksetaga.
"Mida vaja?" tuli Andres ukse peale.
"Kutsu need värdjad siia, tegelt veel parem, ma tulen ise sisse" urisesin ja lükkasin Andrese ukse eest ära ja tormasin sisse.
"Ingrek Toomik!" ütlesin kui teda ühe bimboga ilamas nägin.
"Rikki, mis sind siia toob?" naeris Rene.
"Ou jooke on juurde vaja, meil on täna erikülalised vastastiimist, jooke vaja!" kisas Tombak. Pööritasin silmi aga siis tuli meelde millepärast ma siin olen.
"Te maksate selle eest veel, te kõik" sisisesin neile.
"Millest sa räägid?" küsis Rene naerdes.
"Oi, millest ma räägin? Chazist ja Scratchist loomulikult!" karjusin ja haarasin vöövahelt relva ja sihtisin kordamööda Rened ja Tombakut.
"Rikki!" ehmatas Raik mu kõrval "Pane see relv ära, palun"
"Jää vait!" käratasin talle, bimbod kiljusid.
"Tibuke tee parem nii nagu Raiki poiss ütles" ähvardas Tombak, seisin elutoa ukse peal, Rene ja Tombak istusid diivanil. Andres? Kus tema on? Pöörasin ümber ja nägin teda ukse juures nagu posti seismas.
"Kao teiste juurde!" käsutasin teda, ta kadus hästi kähku diivanile.
"Te tapsite Chazi ja seda ma nii ei jäta!" karjusin ja tulistasin Tombakit...

Pealkiri: Re: Elu kui kiirteel ! [Uus jutt] 7/10/2009, 21:33

olgu kuna mul oli igav, siis tegin kolmanda osa ka...
loodan et meeldib

Eelmises osas: "Te tapsite Chazi ja seda ma nii ei jäta!" karjusin ja tulistasin Tombakit...

3. osa

Tulistasin teda õlga, Tombak oigas. Lasketiirus käimine tuleb kasuks Very Happy

"Mida tra sa tegid praegu?" käratas Andres mulle, eided kiljusid hullemini.
"VAIT!" karjusin kõikidele, tuba jäi vaikseks, ainult Tombaki oigamist oli kuulda.
"Ma ütlesin, et te veel maksate selle eest mida te Scratchile ja Chazile tegite!" ütlesin vihaselt.
"Me ei ole neile midagi teinud!" oigas Tombak.
"Jah, kindlasti" pööritasin silmi.
"Sa saad aru ka mida sa praegu tegid ve?" küsis Raik.
"Ma tean täpselt!" vastasin ja vaatasin Renele otsa.
"Sina! Tuled kaasa, kas tahad või ei, mind üldse ei koti, nii et lähme!" sisisesin, Rene tõusis vaikselt püsti, samal hetkel tormasid John ja teised sisse.
"Rikki, mida fu*ki sa teed??" käratas John mulle, vaadates Tombakile otsa.
"Jää vait, sina, tule!" karjusin ja haarasin Rene varukast ning surusin relva talle alaseljale.
"Lähme nüüd!" ütlesin rahulikult, Rene tegi nii nagu ütlesin ja läksime välja, John ja teised tulid samuti.
"Rikki, mida sa teed temaga?" küsis Haus.
"This is my business, võtke Tombak ka kaasa!" ütlesin teistele, algul oldi vastu aga pärast läksid Troy ja Säga talle järgi, selle aja jooksul oli Mario autoga siia jõudnud, tõukasin Rene autosse, Tombaku panid poisid pagassi.
"Vennas!" karjus Mirko uksepealt Mariole, nad on vennad, aga nad valisid pooled, Mario tuli meie poolele ja Mirko läks B.i.t.c.h.-ide poolele ja sellest peale on nad tülis.
"Mida sa tahad Mirko?" küsis Mario endale autoust lahti tehes.
"Ma tulen teiega!" ütles Mirko.
"EI! Sa valisid poole, nüüd kao nende juurde" käratasin juba ise, Mirko tegi nii nagu ütlesid. Autosse läksime mina, Mario, Rene, Tombak pagassis, Raik ja Drew. Blake läks minu baigiga ja Haus Raigi omaga, enne nad olid autos.
"Kuhu me nad viime?" küsis Mario eesistmelt.
"Minu juurde" ütlesin ja karjusin teistele ka ning hakkasime liikuma minu juurde.

Varsti olime kohal, poisid lohistasid nad keldrisse.
"Mida sa nendega nüüd teha kavatsed?" küsis Raik.
"Las nad kükitavad algul seal, eks ma pärast vaatan" vastasin ja läksin ülesse, tundsin kuidas ma iga hetk murdun. Tuppa jõudes, panin relva sahtli ja viskasin voodile pikali. Chaz... pisar tuli silma, ei läinud kaua kui ma juba nutsin. Kaua ma ei nutnud, ma ei ole selline, natuke aega i svjo, läbi. Ma ei ole tundetu aga ma lihtsalt ei oska päevad läbi nutta nagu mõned, ma pean tegutsema. Mõtlesin et lähen vaatan kuidas Rene ja Tombak elavad. Nägin neid toolide külge kinni seotuna, Tombak oigas ikka valust, nägin et ta haav oli kinni seotud.
"Rikki, mida sa meiega teed?" küsis Rene, võtsin tooli ja istusin neile vasta.
"Kõigepealt tahan teada miks te Scratchile ja Chaz nii tegite?" küsisin nii rahulikult kui suutsin.
"Me pole Scratchile ja Chazile midagi teinud, luban!" ütles Rene.
"Ära pistiita, Chaz on surnud! Kuradi värdjas ja ma veel put*i armastan sind endiselt" karjusin, siis aga panin suu kinni, avastades mida ma just ütlesin...
"Mida?" imestas Rene.
"Seda sama! Miks te Chazi tapma pidite, olge ausad!" küsisin pisar silmis.
"Me ei tapnud teda! Mida sa meiega teha kavatsed?" küsiti uuesti.
"Ma mõtlesin et tapan teid ära, aga siis mõtlesin et ma ei taha olla teiesugune, nii et ma veel vaatan" vastasin ja lahkusin keldrist. Läksin teiste juurde üle tagasi, kõik vaatasid mind suurte silmadega, purskasin südamest naerma, nad olid nii naljakate nägudega, jube.
"Mida krt sa naerad?" ehmatas John "Kurat me jumala ehmunud, mida sa nendega teha kavatsed ja sina naerad? kõva nali küll" kurjustas ta.
"Poisid rahunege nüüd, ma tean et Chaz poleks tahtnud et ma nad tapan ja ma ei tee seda, ma ei ole nemad, ma hoian neid siis mõnda aega siis vaatab edasi!" seletasin. "ahjaa viige neile süüa ka, ega ma nüüd nii südametu ka ei ole" rahustasin teisi, kuulsin teiste ohkamist.
"Olgu ma lähen viin neile siis" ütles vennas mul ja kadus kööki, tänasin teda.
"Haus tule! Ma tahan suga rääkida" ütlesin, Haus tõusis ja läksime ülesse.

"Haus millal sul kohus on?" küsisin kui voodile istusime.
"Reedel!" vastas ta napiliselt. (Praegu on kolmapäev)
"Kui suur võimalus on, et sa lähed kinni?" küsisin otse, mulle ei meeldi keerutamine vaid otsekohesus.
"Päris suur!" ohkas ta, deem, fu*k, miks kõik nii alla läheb ? Sad

"Haus aga palun ära kaota lootust" palusin poissi.
"Ma üritan, aga Rikki ära petta ka ennast, kui ma kinni lähen... peate te lubama et unustate mu" ütles Haus tõsiselt. Oot misasja? Plahvatasin.
"Kuidas sa julged üldse sellist asja öelda, me oleme kõik koos üle kasvanud, mina, sina, Raik, Rick, Scratch, Chaz... tuleta meelde neid aegu kui mu... ema veel elus oli..." muutusin kurvaks.
"Haus miks sa Egoni tapsid?"
"Teie ema oli ka mulle ema eest, saa aru ka minust"
"Haus, ta ei väärinud surma, ta oleks pidanud hullemini piinlema, vaata miukse si*ta sees sa nüüd oled!!!" vihastasin kergelt.
"Ah elan üle" ütles ta ükskõikselt, see tegi haiget.
"Haus ära ole palun selline..."
"Milline?" vaatas ta mind küsivalt.
"Selline... pohhuistlik, ürita olla positiivne, mis ka ei juhtuks, ei unusta Mina sind kunagi, armastan sind" ütlesin ja kallistasin poissi.
"Mina sind ka" ning läksime alla. Kui alla jõudsime, mängisid teised kaarte, Haus liitus nendega, mina läksin keldri, sinna minnes nägin et Tombakil...

Pealkiri: Re: Elu kui kiirteel ! [Uus jutt] 16/10/2009, 13:57

Olgu teen siis uue osa...
loodan et meeldib...

Eelmises osas: Kui alla jõudsime, mängisid teised kaarte, Haus liitus nendega, mina läksin keldri, sinna minnes nägin et Tombakil...

4. osa siis...

, sinna minnes nägin et Tombakil oli haav lahti läinud, läbi sideme oli verd tulnud, vahetasin tal sideme ära ja istusin poiste vasta toolile.
"Nu kuidas teil läheb?" küsisin poistelt.
"Mis sa ise arvad kui me siin külmas keldris lukutaga oleme?" turtsus Tombak. Sain kergelt pahaseks.
"Olge õnnelikud et te üldse elus olete!" käratasin.
"Hah, sa nagunii mind tappa ei suuda!" naeris Rene.
"Ära ole nii kindel selles" muigasin ja võtsin ülemiselt riiulilt noa ja läksin Rene juurde sellega, surusin selle talle kaelale. Rene ehmatas.
"Oled sa kindel?" küsisin üle. Rene neelatas ja ütles:
"Rikki vaata kellega sa räägid, ma tean sind liigagi hästi, ma tean sinu nii nõrki, kui ka tugevaid külgi" uhkustas ta. Deem, ma tõesti ei suudaks, aga rsk alla ma ka ei anna. Tõmbasin kerge triibu noaga üle Rene põse ja läksin toolile istuma.
"Kallike, inimesed muutuvad" nägin hirmu Rene silmades.
"Nad võivad ju muutuda aga ei muutu see et sa armastad mind endiselt!" naeris Rene. pööritasin silmi.
"Ah ära ole nii kindel, see mis meie vahel kunagi oli, see oli, see jääb minevikku!" ütlesin kindlalt.
"Kui sa nii ütled" tegi Renz oma kutsika silmi, ahh...
"Ah mine per**e!" lõin käega ja läksin poisile ligemale ning suudlesin teda järsku, kohe ka eemaldusin.
"Nägid! Midagi ei olnud!" tundsin enda üle uhkust.
"See ei olnud midagi, tee mind lahti ja ma näitan et sa armastad mind ikka veel" mängis poiss jälle oma egolaksu.
"Yeah right, et sa minema saaksid joosta eks, muidugi!!" iroonitsesin.
"Eih, ma ei jookse, ma tõesti tahan tõestada et armastad mind ikka veel ja pealegi miks ma peaksin jooksma, kui ma tean et meie ei olnud Scratchi ja Chazi asjus süüdi." seletas Rene. okei teeme proovi.
"No okei, give me your best shot!" sidusin nöörid lahti ja taganesin natuke.
"Kuulge, ega ma teie ilamist küll nüüd näha ei taha" torises Tombak vahele, me ei teinud välja, Rene tõusis toolilt ja tuli mulle lähemale, ta pani mõelamd käed mulle kaela peale ja vaatas mulle oma seksikate pruunide slmadega otsa, külma judinad käisid üle kere. Deem, ta ikka tekitab mulle sama tunde, nagu poolteist aastat tagasi kui paar olime. Panin oma käed talle puusa peale, ta lükkas mu õrnalt vastu seina ja suudles mind kirglikult ja õrnalt. Ta tõmbas mind endale veel lähemale, pani käed mulle ümber piha, mina oma käed ümber tema kaela ja suudlesin teda tugevamalt vastu. Olime täiesti üksteise vastas. Ma armastan teda ikka veel, keda ma petan?
Kui suudlus lõppes, ahmisime mõlemad õhku ja hingasime raskelt.
"Ma teadsin... teadsin et armastad mind veel" uhkustas Rene.
"Ma teadsin seda ka, et sinagi mind armastad veel, nägin kuidas sa mind ja Raiki täna vaatasid, sa tahtsid ta seal samas maha lüüa" panin talle vastu.
"Ma ei hakka isegi seda eitama, sest see on tõsi, ma armastand sind endiselt, meeletult palju, aga millegi pärast Sina seda tunnistada ei taha" nägin isegi korra kurbust seal pruunide silmade taga.
"Mida mõtet ma tunnistan, kui me ei saa enam kunagi koos olla, maybe teises elus" ohkasin, nägin kuidas Tombak silmi pööritas,
"Aga tule meie tiimi üle, siis saame ju koos olla" säras ta. Turtsusin.
"Ja jätan oma venna, Johni ning sõbrad? Eih, jääb ära, nagu sa kunagi mulle ütlesid Our love is forbitten." tuletasin talle meelde.
"Aga kas sa ei oleks minu nimel seda kõike nõus jätma?"
"Ma ei suudaks, nad vajavad mind" vaidlesin vastu.
"Tea et armastan sind ja ootan" ütles poiss mulle otse silma vaadates.
"ISSAND JUMMAL, MA OLEN NAGU MINGISES SEEBIOOPERIS, tõsiselt kutid, ma olen ka veel siin" plärtsus Tombak vahele, purskasime naerma. Siis panin tähele et hoiame IKKA veel Renega üksteisest kinni, tundub et Rene ei tahtnudki lahti lasta. Köhatasin kergelt.
"Heheh, emm... Rene?" itsitasin vaikselt, Rene jälgis pingsalt mind.
"Mh?" mõmises ta vastuseks, ta ei vaadanud kordagi mujale.
"Me hoiame ikka veel üksteisest kinni" ütlesin nii muuseas ja naersin, Rene köhatas kergelt, naeratas oma piltilusat naeratust, mille peale sulasin ja eemaldus minust, tehes mulle enne lauba peale musi ja öeldes"I Love U" Kõndisin Tombaku juurde ja sidusin ta lahti, kuulsin oigamist. Ups. Razz

"Sorri... Unustasin" vabandasin ta õla pärast.
"Ega jah, mai imesta üldse kui sa unustasid, Rene ajas raudselt sulle jälle pulki pähe ja nüüd sa seitsendas taevas" torises Tombak, Rene naeris "Ja mida sa naerad? Ega sa parem pole, sa hõljud samamoodi pilvedes nagu Rikki" Rene jäi vait, nüüd purskasime meie Tombaku naerma ja tegime high-five'i, lõpuks vajusime kõik kolmekesi keldris olevale diivanile ja naersime.

"Kuidas me su uskuma paneme, et see polnud meie, meil oli küll omavahel kana kiskuda aga me ei tapaks iialgi kedagi!" seletas Rene mulle, kui tagasi teemale läksime.
"Aga kes seda siis tegi? Ma olin niiiiii kindel et teie, sina ja Scratch täna peale race'i!" vaatasin Tombakile otsa.
"Rikki ole reaalne, Scratch on kui vend mulle, ma ei teeks iialgi talle midagi" veenas Tombak mind ja ma usun neid, ma ei tea miks? aga ma ei usu et nemad neile tegid aga...
"aga kes see siis olla võis?" mõtlesin vajult, poisid kehitasid õlgu.
"Kuulge aga äkki läheks üles, siin keldris on päris külm või mis?" pakkusin, poisid jäid nõusse ja läksime üles.
"MIDA NEMAD SIIN TEEVAD?" kargasid John ja teised püsti kui üles jõudsime.

Pealkiri: Re: Elu kui kiirteel ! [Uus jutt] 14/3/2010, 15:21

Uut!

» UUS OSA!.^^
» Laura jutt