A message from smoke.

Pealkiri: A message from smoke. 18/12/2009, 23:31

Mul on juba pikemat aega mõlkunud peas mõte põnevus- ja ulmejutust, aga siiamaani pole ühtki korralikku ideed tekkinud. Nüüd kirjutasin siis midagi valmis, eks vaatab mis saab. Mul on olnud paremaid mõtteid, aga sellest zanrist pole ma kunagi midagi kirjutanud, niiet jah... :) Wish me luck! Laughing

Proloog

Kooli hallid niiskusest lehkavad kiviseinad, moodustasid konarlikult rivvi laotud kividest üsna viletsa seina. Seina ääres asetses nigel puupink, värisedes nagu haavaleht iga kord, kui keegi sinna istus. Mööda kajavat koridori jalutas tasastel, kergetel sammudel sale kuju, kelle kahvatut nägu raamisid süsimustad pihani ulatuvad lokid ning kelle mururohelised silmad libisesid ärevalt siia-sinna, kuigi tema ülejäänud nägu väljendas jahedust ja ükskõiksust. Seljas oli tal veripunane seelik, mustad sukad ja valge dzemper, nagu koolivorm ikka kõikidel Holliweri mutantkooli õpilastel.
Ta istus rahulikult puupingile, pannes selle järjekordselt ähvardavalt kõikuma. Neiu suunas vihase pilgu pruunile istumisalusele, mille peale see nagu kästult liikumatuks jäi. Oma klaasistunud pilguga võis ta esemete ümber kasvõi sädeleva hõbedase kooriku vormida. See oli üks tema paljudest, hämmastavatest annetest.
Koridori teisest otsas kostus raskeid, lohisevaid samme. Pisut rabatult tõusis tütarlaps püsti ja korraks libises üle tema näo valulik ilme, kuid sulgenud hetkeks silmad, vallutas ta näo taas kalk hoolimatus. Ta astus aeglaste sammudega tasa üle sileda marmorpõranda, lähenedes olendile, kelle õlgadele oli heidetud must ürp, selle kapuuts sügavalt nägu varjamas. Jõudnud piisavasse kaugusesse sirutas olend välja oma parkunud käe, kõhni ja pikki sõrmi ootavalt kõverdades. Tüdruk ohkas ebakindlalt ja lausus nii vaikselt kui sai: „Ma ei saa seda teha…” Tema hääl kõlas terves koridoris siiski valju ja teravana.
Olend kähises tasa ja viis väriseva käe kaugemale kui enne. Neiu taganes mõne sammu ning neelatas hirmunult. „Anna see raamat!” lausus olevus kerge raevutooniga hääles. „Ma ei reeda Matti!” julges neitsik pisut kõvemalt öelda, samal ajal veelgi taganedes. Ärritunud raamatunõudja käsi tõmbus järsult tagasi ja aegamisi pigistas too oma sõrmed peopessa. Ürbi alt ilmus välja ka teine sama ebamaine käsi ning mõlemad tõusid üleolevalt, jäädes olendi pea kohale kõrguma. Tasaselt sisises ta võõrkeelseid sõnu ning koridori vallutas algus vaikne seejärel valjenev kohin. Samuti vilises niigi külma koridori jäine tuuletõmbus. Olevuse peopesadesse ilmusid lahti voolavad merisinised õhukerad.
Üle terve idatiiva kaikus kõrvulukustav, kriiskav vihakarje. Kõmakaga lendasid kerad veidi kaugemale ja plahvatasid, hoovates üle terve ruumi vonklevaid, täidlased jooni, mis jooksid ülehelikiirusel läbi koridori. Abitu ilmega tüdruk vajus seina vastu istuma, hingeldades kiirelt ning tema ripsmetele tekkisid sädelevad ümmargused pisaratilgad. Mustas rüüs olevus hajus uttu, tuues veel kuuldavale sahisevat heli. Vonklemine kestis veel mõne sekundi, vajus siis meeletu kiiruse ja pauguga laiali ning ujutas üle kogu ruumi, kaasa arvatud seina vastu surutud hirmunud neidise.

Pealkiri: Re: A message from smoke. 19/12/2009, 17:07

põnevust tekitav, seega hea Surprised

Pealkiri: Re: A message from smoke. 27/12/2009, 18:17

Mulle ei meeldi see osa üldse. Lühike ka. :/

Esimene

Üle sametsinise taeva sirasid hõbe-valged tähed, ülistamas täiskuud enda keskel. Rohi oli kastemärg ja helkis pisut. Üle tumedate puude ja kidurate põõsaste libises õrn tuuleõhk, pannes taimelehed kergelt liigahtama. Väljas polnud kedagi.
Mitte kedagi peale noore tütarlapse, hiilimas kikivarvukil üle muru. Tema keha kattis lühikeste varrukatega pikk öösärk, hõljudes ümber neiu peenikeste pahkluude. Ta ilme oli ettevaatlik, silmad ärevad ja hetkel, mil ta jäi seisma muhulise vesihalli kivi kõrval, kostus taimede vahelt tasast krabinat.
Okste vahelt tungis välja teismelise noormehe veinipunane sasipea ja pimeduses hiilgavad smaragdrohelised kassisilmad.
Neidis vajus kergendusohkega kivile istuma ja suunas siis vihase pilgu poisile. „Pead sa nii ehmatama?“ Poiss naeris tasa ja vastas: „Loomulikult.“ Neitsik pööritas irooniliselt silmi ja tõsines siis. „Tõid sa raamatu?“ küsis ta vaikselt. Nooruk raputas vaevumärgatavalt pead ja neelatas.
„Ma ei taha reeta kedagi, saad aru.“ Tüdruk vidutas silmi ja astus paar sammu mööda külmasid rohututte poisi poole. „Ja mina ei taha surra,“ pressis ta vaikselt läbi hammaste. Noormees taganes kibeda naeratusega ja kehitas kergelt õlgu. „Anna andeks,“ lausus ta ja kadus kärmelt põõsastesse.

***

„Preilid, äkki võtaks jutuvada maha ja keskenduks tunnile?“ Kogu tundi saatnud tasane sosin tagapingist katkes järsult ja õpetaja karm käsk sundis selle põhjustajaid üksteisest eemale tõmbuma. Siiski saatsid blondid tüdrukud kihistades üksteisele tähendusrikkaid pilke. Simona turtsatas tasa ning mõtles käsipõsakil ühiskonna allakäigu peale.
Fanaatmutandid ei huvitanud teda kohe üldse. Ta oli õpikuid enne õppeaastat lehitsenud ja lugenud läbi kõik vajaliku muutujatest, kes on endast sõltuvuses. Nüüd oli tal lihtsalt igav.
„Mona!“ kandus vaikne sosin neiu kõrva ning pööranud pilgu kätt lõua alt eemaldamata, põrkus vastu ta koolnuvalget laupa känkras paberinutsakas. Põlastavalt piidles ta pallikest, mis ilmselt sisaldas mõnd „ülitähtsat“ sõnumit, kuid ei pööranud sellele rohkem tähelepanu. Tal ei olnud sõpru, kes teda paberrullidega pommitaks, sellega mingit klatšiinfot edastades. Ainuke, kellega ta läbi käis, oli ta omaenda vend, kes oli temast kaks aastat vanem.
Ettevaatlikult libistas ta paberi kotti, mis vallandas tagantpoolt sisina. Neitsik pööritas silmi. Mida head võis selles tähtsusetus käkis ikka olla?

Kriitikat? -.-

Totaalne lumememm, noh!^.^ Postituste arv : 253 Age : 29

Emm, minu poolt kriitikat ei saa, sest mulle meeldib, ei ole tavaline ega ei ole imelik vms. Põnevust, ärevust tekitav:)Hea, seega, ootan huviga järgmist osa=)

Pealkiri: Re: A message from smoke. 31/12/2009, 16:43

Vb võiks veidi pikem olla, aga muidu kriitika täielikult puudub :)
ootan järgmist osa