,,M.M"

Inetu päkapikk Postituste arv : 390 Age : 27

Minu uus jutt. Kriitika oodatud. Vabandan kirjavigade pärast. Wink

1#

Südaöö. Taevas oli pilvitu ja eredaid tähti täis. Tuul sasis aeglaselt metsatukka. Hiirvaikselt hiilisin mööda kottpidet koridori, toetades käega vastu karedat seina. Katsusin ust, mis oli kinni, mis tähendas omakorda seda, et ema ja isa olid juba magama heitnud. Kobasin käekotis võtmete järgi ja otsisin pingsal pilgul lukuauku. Pimeduses oli seda pea võimatu leida. Midagi külma jäi sõrmede alla, midagi sakilist. Libistasin võtme sisse. Uks kriuksus, kui selle avasin ning valugrimasse tehes astusin pisikesele esikumatile. Silmad olid pahupidi ja tundsin suurt iiveldustunnet. Paistes jalad, mis olid kuus tundi pitsitavate kontsakingade sees valutanud, ei kandnud enam. Riputasin koti garderoobiukselingile ja pea põlvili roomates jalutasin elutuppa.
,,Ja kust sina meil tuled? " päris kellegi naisterahva hääl. Võpatasin ja pillasin nahkjaki maha. Ema. Keegi pani tuld põlema ja ere valgus pimestas mu silmi. Tugitoolis istus isa, luges raamatut, mõtlik nägu peas. Naeratasin kangestunult ja lehvitasin neile robotlikult, kolme sõrmega.
,,Ee...lõpuballilt." piiksusin vastuseks.
,,Ei paista küll nii. Minu teada alkoholi lõpuballidel ei anta. " lausus ema taaskord. Nägin tema paistes silmi, lohakalt selga tõmmatud roosat hommikumantlit ja sassis pruune juukseid. Lõin silmad süüdlaslikult maha.
,,Miks sa nii tegid? Kartsid, et me ei luba sind? " küsis isa tasalt, kulme murelikult kortsutades. Kehitasin õlgu. Pilk rändas hajameelselt üle riiulite, teleka, klaveri, diivanite. Pisarad tikkusid silmadesse.
,,Me ei tea, mida sinuga küll teha." sosistas isa, tõusis püsti, võttis prillid ninalt ja hakkas aeglasel sammul magamistoa poole liikuma.
,,Sina aga, tuled minuga!" kamandas ema, krahmas mu käsivarrest ning talutas vannituppa. Aeglaselt hakkasin riidest lahti võtma. Pluus, miniseelik, retuusid. Ohkasin. Lojult hakkasin meiki maha võtma. Lõpuks lausa kraapisin nägu oma küüntega.
,,Anna andeks..." sõnasin tasakesti. Ema ei vastanud. Sel hetkel tundsin Jaanika vastu sellist viha, et ta mulle sellise pa.sa kokku keeras. Astusin külma dužži alla, sulgesin silmad ja ajasin pea kuklasse. Jaanika kaval ja räpane ilme lõi mu silme ette. See kuidas ta mulle peokutse andis, see kuidas ta oma võltspisaratega mind sellele peole palus, öeldes, et tal pole kellegagi minna. Surusin käed rusikasse. Ema pesi kareda svammiga mu selga. Ajasin pea vee alla. Jääkülm vesi voolas mööda nägu alla ja sulandus soolaste pisaratega.
Pärast pesu panin selga pitžaama ja pugesin põhku. Oli üllatavalt hea olla-iiveldus oli läinud, juuksed pestud, keha kipitas ja torkis natuke. Vajusin sügavale voodisse, sulgesin silmad ja pea kohe uinusin.

Hommikul ärkasin hilja, kell üks. Pea valutas ja läksin arstirohtude kapi juurde valuvaigistit otsima. Kuulsin tasast jutupominat köögist. Hiilisin ukseni ja panin pea vastu seda. Ema ja isa.
Parajasti rääkisid nad minust, kuid ma ei saanud nii vaikse pomina peale midagi aru. Keskendusin rohkem. Ainus mis ma kinni suutsin püüda olid-maale, vanaema, vanaisa, terve suvi, uued sõbrad, homme. Jahmunult jälgisin ust. Maale? Vanaema ja vanaisa kolmekorrulisesse majja? Lauta? UUED SÕBRAD?! Tundsin kohutavat iiveldushoogu ja tabletid, mis olid seniaja mu higistes peopesades olnud, kukkusid maha. Terve suvi? Ja selle mõttepeale hingasin sügavalt sisse ja...lasin endast kõik eilse peo jama välja.
-----------
Loodetavasti meeldis. Rolling Eyes

Naljatila Postituste arv : 95 Age : 31

Edasi. :)

Pealkiri: Re: ,,M.M" 6/1/2010, 22:43

mulle ka meeldis . :)

Naljatila Postituste arv : 92 Age : 30 Asukoht : Kambja

Mulle ka meeldis. :)

Pehme admin Postituste arv : 5899 Age : 31 Asukoht : Tartu

Üllatavalt hea sinu vanuse kohta. (Ei mäletagi, millal 12aastaselt midagi nii head ja sisukat lugesin. (: ) Olemas on saatelaused, sa kirjeldad... Väga hea! =) Olen positiivselt üllatunud.

(Su vanus pole probleem ega midagi, aga selles vanuses inimesi, kes juba nii hästi kirjutavad (kohati paremini kui mõni 15-16aastanegi) on väga vähe.)

Ainus asi, mida ette heidaks, on lõpp. Maale vanaema juurde... kuuldud-loetud. Vanemate reaktsioon tundus liig olevat. Very Happy

Miks ema peategelast pesi?? See tundus kahtlane, aga kohati on duši all olek minu jaoks kõige mõjuvam koht sellest osast. :)

Meeldis, et andsid natukene aimu ka sellest, mis oli juhtunud. natukene, aga mitte liiga palju. Jättis otsi lahtiseks, tahaks edasi kuulda. :)

Üldiselt - olen väga positiivselt üllatunud! =) ja ootan kindlasti uut!

paljulubav algus. Wink

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

Wow, see oli tõesti suht hea.
Isegi see vanaema juurde minek polnud liiga hull, aga see, et oli mainitud sõna 'homme', see oli natuke.. Kuigi noh.. isegi mitte väga. Vanemad olid pahased lihtsalt. Vahepeal oli hästivähekene pealiskaudne, aga noh, see selleks.
Ja muidugi.. ema pesi ta selga? WTF?

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Ma panen jälle x2 eelnevale kahele kommentaarile. Very Happy

Inetu päkapikk Postituste arv : 390 Age : 27

Nujah, see pesemise koht on jah natukene imelik. Ma isegi ei tea, miks ma selle nii kirjutasin. Very Happy

Aga muidu suured tänud, ma poleks ise arvanudki, et see mul nii hästi välja tuli.
Teine osa võib tulla täna või homme. Kindlalt ei tea veel
(:

Pealkiri: Re: ,,M.M" 7/1/2010, 15:05

Uus osa võiks tulla näiteks kohe ? :) või halvemal juhul , õhtul ?

Pealkiri: Re: ,,M.M" 7/1/2010, 15:46

Minule tundus ebareaalne, et vanemad kohe ühe sellise peo pärast minema saadavad. Noh, arvestades seda, et minu tuttavad ei saa peaaegu üldse karistada, siis.. Ma ei tea, see tundus kuidagi liialdamine. Very Happy

Muidu mõte on isegi hea ja mulle meeldis see täpne kirjeldamine. Uues osas ehk selgub rohkemat ja saab rohkem kommenteerida. See oli selline.. jah, sissejuhatav, nagu esimesed osad ikka. (:
Uut.

Tolstoi meets Gaiman Postituste arv : 1847 Age : 29

Täpselt seda ma mõtlesingi, Tärru, aga täpselt vastupidi. Tavaliselt kirjutavad kõik, et oli suur tüli ja vanemad karjusid, et kao vanaema juurde janii, aga siin nad lihtsalt arutasid vaikselt ja murelikult, et mis me nüüd teeme.. See tegi selle asja nii reaalseks ja sellepärast ma (posiiiiitiivselt) üllatunud olingi.
Niiet jah - reaalne, mitte ebareaalne.

Inetu päkapikk Postituste arv : 390 Age : 27

Vabandan viivituste pärast, aga ma lihvisin seda osa aina paremaks ja paremaks, mis tähendas ainult kustutamist. Ma ei tea isegi, kas lõpptulemus on see, mida ootasin.

2#

Ohates tõusin vetsupoti kohalt püsti. Juuksed rippusid sassiste ja räpastena mu valge näo ees, põlved nõtkusid. Lojult sirutasin parema käe välja ja vajutasin vett peale. Toetasin pea vastu külma seina, samalajal läbi nina hingates, käed lõdvalt kõrval rippumas. Köögist kostus kolinat. Ülekere värisedes astusin kraanikausini. Käed said kobades kraani lahti ning vesi, mis tugeva sorinaga voolama hakkas, tegi mu kõrvadele haiget. Enesetunne, kui ka välimus olid kohutavad. Süda läikis, pea valutas. Panin käed jääkülma vee alla ning pühkisin aeglaselt enda suu puhtaks. Sellist pohmelli polnud mul varem olnud. Korjasin esikupõrandalt valuvaigistid üles ja virutasin prügikasti. Neid ei tasunud enam võtta. Kuulsin kriginat. Ema avas köögiukse, hajameelselt ja nukralt.
,,Margot, kullake..." alustas ta tasakesti. Tasaste sammudega jõudis ta minuni ning sirutas käed välja. Tõmbusin tagasi. Naise näkku moondus valugrimass ning lasi siis oma peenikesed käed loijult rippu.
,, Sa kuulsid?" päris ta natuke närviliselt, samaljal alahuult esihammastega närides. Noogutasin. Tundsin tema kätt enda seljal, juhatamas mind sinna väikesesse umbsesse kööki. Isa istus laua ääres. Tema prillid ja ajaleht lebasid köögilaual, käes oli tal vaid suits, mida ta närviliselt sõrmede vahel keerutas. Ohkasin. Istusin toolile. Isa köhatas hääle puhtaks.
,, Margot, sa vist juba kuulsid, mis otsuse me emaga tegime." alustas ta oma jämeda häälega. Ema napsas suitsu ta näppude vahelt ja jäi siis vagusi, nagu naine kunagi, oma mehe kõrvale seisma.
,, Alates sinu kolmeteistaastasest sünnipäevast alates, oleme mina ja ema, " ta haaras naise käe pihku,, pidanud kannatama peavalude, magamate ööde ja lugematute pisarate all. Mõtlesime juba ammu mis oleks sinule piisav karistus. Arvuti- ja telekakeeludest astusid sa üle, koduarestis olles, käisid väljas akna kaudu.". Lõin silmad süüdlaslikult maha. Ema oli vahepeal toonud mulle uued valuvaigistid ja klaas vett. Kiiresti neelasin need alla. Isa jätkas.
,, Nii me siis otsustasime, et tänavu suve veedad sa vanaema Lea juures, vabas värskes õhus, eemal siit tolmusest linnast.". Sügav hingetõmme ja seejärel tosinjagu vannet ja ebasündsat sõna, mis mu kuivadelt huutelt pudenesid. Krapsasin püsti ning jooksin ummisjalu enda tuppa, valama soolaseid pisaraid kollasesse patja.

Ere valgus ja kõva muusika. Purjus noored suitsuses ja lämmatavas ruumis. Blond tütarlaps silmad pahupidi võõra poisi süles.
,, Jaanika, lähme ära!" palub pruunijuukseline tüdruk ja haarab sõbrataril käes.
,,Antti, tahab seda!" irvitab teine vastu. Tundmatu poiss haaramas paanikas tüdruku peenikesest pihast.
,,Tss, " sosistab ta ja surub enda huuled tütarlapse kaelale.

,,Aaah!" kostus mu summutatud karje. Olin läbimärg, pitžaama vastikult vastu keha liibumas. Hõõrusin parema käega kaela, sealt samat kohast, kus Antti oma huuled esimest korda vaiutas. Ohkasin. Kell seinal näitas kümme õhtul, elutoast kostus hääli. Tõusin püsti. Hiilisin toast välja ning nurga pealt piiludes, nägin diivanil istuvat ema ja isa, kes hoitsid enda ümbert kinni. Minu karjet polnud nad kuulnud. Telekast jooksis ,,Teadmata kadunud". Isa lemmik.
,,Emm..." sosistasin tasalt ja jäin ukseavasse seisma. Vaikus.
,,Emm, iss...." kordasi valjemalt. Ema keeras enda kõhna näo minu poole.
,,Ärkasidki." naeratas ta armsalt ja tõusis püsti, vabastades end mehe haardest. Ta sammus minuni ja jäi siis mu märga pitžaamat vaatama.
,,Mine pese ennast puhtaks. Hommikust saadik uneriietuses." sõnas ta kähedalt, püüdes oma hääletooni natuke rõõmu sisse tuua. Tatsasin vannituppa. Ema läks kööki, minu soovi peale teed tegema. Kummeli oma, Minu lemmikut.
Astusin dužži alla ja keerasin kraanid lahti. Soe vesi voolas mööda mu keha. Seebitasin end korralikult. Alles eelmine öö olin end pestnud. Ja nüüd ma kordasin seda. Pimedus haaras mu endasse, nüüdseks oma kuuma veega. Sulgesin silmad.

Pealkiri: Re: ,,M.M" 17/1/2010, 15:22

Tõeliselt hea jutt.
Alguses häiris ka mind, et vanemad kohe selle 'homme' jutuge tulid, aga kui järgmises osas selgus, et peategelane oli selliseid asju juba väga kaua teinud tundus see isegi loogiline ning kogu vanemate suhtumine oli minu arust väga hea.
Mulle väga meeldis. Kirjuta palun ruttu edasi!

Totaalne lumememm, noh!^.^ Postituste arv : 253 Age : 29

Kirjavigu oli, aga mulle meeldis, ootan uut=)

Pealkiri: Re: ,,M.M" 17/1/2010, 16:28

ebanormaalne, et 12 aastane nii hästi kirjutab :) kui nassicc poleks seda öelnud, poleks ma seda märganudki. Väga hea, tee varsti uus ;d

Pealkiri: Re: ,,M.M" 17/1/2010, 16:35

Ma kohe olen selline kuri ja kriitiline inimene ega saa häid kirjutajaid ainult kiita. See jutt on õiendamiseks küll liiga hea, kuid seega ma teen ühe palve - algus oli üpriski stereotüüpne, poole tunniga netis võib leida mitu mitu filmi, juttu, raamatut, koomiksit või mida iganes, milles suures plaanis vaid nimed erinevad. Kui edasistes juttudes juhtub midagi muud kui see, mis alati sellistes juttudes on, siis võib sind alles suure südamega kiita Wink

Seni aga - kena! Very Happy

Inetu päkapikk Postituste arv : 390 Age : 27

Tänud kiituste ja kriitika eest.
Mirei: Ma püüan midagi teistsugust ka sisse tuua. Te võite mulle muidugi ka erinevaid põnevaid ideid anda, mida võtan avasüli vastu. :)

Kojamees Postituste arv : 35 Age : 29 Asukoht : Raplamaa

Nii...mulle üldiselt meeldis. Jutt oli reaalne ja sisu oli ka hea. Hästi tore oli see, et see polnud midagi "reidijutu" sarnast. Ning tõesti oma ea kohta kirjutad sa väga hästi. Very Happy

Ootan uut osa ning loodan samuti, et sinna juttu tuleb mõni põnev pööre vms. Very Happy

Pealkiri: Re: ,,M.M" 17/1/2010, 21:31

ja , täiesti uskumatu , et 12 aastane nii hästi kirjutab ;d

väga meeldib .

Inetu päkapikk Postituste arv : 390 Age : 27

3#

Lasin seljaga mööda seina alla, jalad muutumas aina lõdvemaks ja lõdvemaks, vesi voolates mulle dužžist näkku ning muutes sõrmepadjad kortsuliseks. Vaatasin, kuidas väikesed veepiisad kukkusid mu kehale ning ohkasin. Keegi koputas
,, Margot, tee on valmis! " hüüdis ema, oma tavapärase õrna ja heleda häälega.
,, Jah, kohe tulen!" vastasin talle uimaselt, teadmata, kas hüüe üldse naiseni jõudis. Keerasin kraanid kinni ja astusin soojale vaibale, minust jaid järele vaid seebimullid ja paar juuksekarva. Haarasin sangast oma suure kollase rätiku, mille mässisin korralikult endale ümber. Pehme riie liibus vastu mu nahka. Libistasin hooletult kraanikausi ääres olevad sussid jalga ning otsisin kapist välja fööni, mille pistiku asetasin ettevaatlikult tepslisse. On, off. Soe õhk keerutas mu märgi juukseid. Kamm tegi oma töö. Kui mu pea lõpuks korras oli, kallutasin enda näo peeglini. Peagi kattis nahka värske kreem. Ma olin valmis. Pugesin uue öösärgi sisse ning võtsin nagist oma sooja hommikumantli. Avasin ukse. Köögist oli näha valgusetriipe. Minu leige tee asus esikukapil, vanaema tikitud sinisel linikul. Kõrval oli pisikese vaasi sisse pandud sinililled, mida olime emaga käinud nädalavahetusel pargist korjamas. Minu üheksanda klassi portreepilt, silmis see sama kaval ja veidi õelgi ilme. Libistasin pilgu edasi. Tagapool oli kadunud vanaisa nikerdatud väike puuhobune. Kasepuu. Ääre peal oli lauatelefon- musta värvi. Ohkasin. Ema maalitud pilt rippus raamituna kapi kohal, helesiniseks värvitud seinal.
Haarasin oma kruusi ja rüüpasin mõtlikult esimese lonksu. Köögist kostus äge vaidlus. Pidasin targemaks neid mitte segada ja sammusin elutuppa. Klaver, telekas, kaks diivanit, tugitool, laud. Tavaline. Kuid lisaks nendele olid toas ka palju väiksemaid ja võib ehk öelda, et olulisemadki detaile. Näiteks kullakarva peen kell tiksumas aegamisi edasi-tagasi. Isale kingiti see kunagi kolmekümnendaks juubeliks. Või klaveril olev suur värviline vaas, kolm pikka päevalille oma avaraid õisi näitamas. Pikka aega psüühhiliselt kurnatud naine tõi need emale, kes teda takkamisi kuus kuud veenis oma mehest lahutama ning mässis ta vaimseid, kui ka füüsilisi haave kinni. Liikusin edasi, sõrmed klammerdunult kruusi ümber. Aknalaual oli kolm orhideed, mis emale äärmiselt tähtsad olid. Ta kastis ja hoolitses nende eest iga päev. Minu teises klassis tehtud nukk piilus kavalalt lillede vahelt läbi, kaks blondi patsi lustakalt roosal kleidikesel lebamas. Aeglaselt libistasin sõrmega üle klaveri. Tolm. Seda polnud enam ammu keegi avanud. Ema ja vanaema olid ainukesed, kes mingit pilli oskasid mängida. Isa oli juttude järgi küll kunagi trompeti tundides käinud, kuid täna nõrkadele kopsudele, keelati see tal ära. Mina pidasin end lihtsalt andetuks. Peale lillevaasi, oli klaveril ka ühtne perefoto Kadrioru pargis. Ja perekonna Noodipoiss, kelle suure punnis kõhu peale, oli kirjutatud heliredel. Suunurgad tuksatasid tahtmatult ülespoole. Köögis oli jäänud kõik vaikseks. Kuulatasin. Ning seejärel vajutasin lingi alla.

Ema seisis vaikides rõdul, puhudes suunurkadest suitsu välja. Isa istus köögilaua taga, jõi ärritatult kohvi, libistas sõrmed läbi blondide juuste ning lappas ärritatult telefoniraamatut. Mind nähes kustutas ema suitsu vastu valget rõduäärt, astus seejärel tuppa ning lükkas uksed kinni.
,, Mis juhtus? " pärisin tasakesti, kui ta oma väriseva käe vastu mu selga toetas.
,,Meil on isaga väike arusaamatus." vastas ta õrnalt.
,,Kas minu pärast?"
,, Ei...". Vastik süütunne näris mu hinge ning esimest korda nende kahe päeva jooksul, olin ma nõus minema, ennast parandama, kuigi ma teadsin kui raske see on.
Ema saatis mind voodisse, mässis korralikult kinni, suudles laubale ja kustutas tule. Jäin veel pikalt ülesse ja kui esimesed koidukiired mu nägu paitasid, lendasin mina tühjusesse.

Pealkiri: Re: ,,M.M" 8/2/2010, 01:33

Tavaliselt ma vihkan, kui jutt algab nii, et esimese viiesaja sõnaga jõutakse juba teab kui kaugele, aga nüüd võiks juba midagi juhtuma hakata. Samuti on sellist olmeelu nii palju kirjeldatud, tore loomulikult, et sa kirjeldada oskad, kuid noh jah... ühesõnaga, midagi võiks juba juhtuda...
Seni aga väga hea, uus võiks tulla Very Happy

Inetu päkapikk Postituste arv : 390 Age : 27

Selle jutuga ma nagu liiga palju jah, kirjeldan. Ning mulle endalegi hakkab Margoti masendus ja kurbus närvidele käima.
Uues osas hakkavad asjad liikuma...loodetavasti Laughing

» Novellet "Kolm Meest, kes istuvad Oksal"