Voodoo master [lõpetatud!!]

Whee ,
jälle uus jutt mm ... see tuleb erinev teistest nüüd .. pisut aga ikkagi, fight-fight-fight! xD

Ootan siis kommentaare [kriitikat niisamas] jms värki.


LM.


____________________________________________________________


Evanna astus juba tuntud klassiruumi sisse ja seda ülima tüdimusega. Üle klassi kostusid jällegi sosinad ning kui Evanna-Lynn istet võttis siis need vaibusid.. Kuid mõneks sekundiks. ,,Näe .. Voodoo preestrinna tuli .." ,,Ole ettevaatlik! Äkki keerab sulle ka veel käki kokku!" ,,Ta on lihtsalt tavaline nõmetseja," ja sellega lõppes kogu sosin. Klassi tibi Elena oli omal kohal ja sodis midagi oma vihikusse , endal rahulolev muie näol. Evanna ei teinud ikka veel sellest välja.
Lühidalt Evannast - tüdrukul on lillat värvi juuksed, mis ulatuvad alaseljani ja ta kannab alati hobusesaba. Tukk on sirge ja ulatub kulmudeni. Sügavsinised silmad, mis on ookeanivärvi ning pikad küüned, mis on samas väga teravad. Neid ta lõigata ei taha , sest on nendega harjunud ja muidu tunneks ta end justkui alasti. Kuigi paljud voodoo tegelased on kas tumedanahalised või siis hästi heledad, siis Evanna nahk on täiesti tavaline. Üldiselt näeb ta tavaline välja, ainult, et ta tegeleb tõepoolest voodooga ja on nii mitmeid inimesi kiusanud. Lihtsalt kättemaksuks, kuid pärast kahetses ise , et oli nii teinud.

,,Evanna? Kuuled?" küsis keegi tüdrukult ning Evanna ärkas oma mõttemaailmast kui keegi talle sõrmedega ribidesse torkas. Klassi populaarseim tüdruk kummardus Evanna kohale ja uuris teda. ,,Minuarust on tal palavik," kuulutas ta üle klassi ja köhatas seejärel. Serena ei saanud küll aru, miks oli ta valitud klassi popimaks. Ta polnud endaarust kõige ilusam nagu seda oli Elena ja üldiselt . Võibolla oli asi selles, et ta oli väga sõbralik, jutukas ja hea abistaja ning see tõstiski ta populaarsust, kuid sellepärast ei vaevanud ta eriti oma pead. ,,Minuga on kõik korras, tänan , et muretsesid.." pomises Evanna kulmi kortsutades ja vaatas Serenale otsa. Tüdruk ainult vangutas pead. ,,Evanna .. Sa peaksid rahulikult asju võtma.." soovitas ta ja läks teiste tüdrukute juurde tagasi, kes naerma purskasid kui Serena midag talle ütles. Evanna silmitses tumedat juuksekarva, mis ta laua peal oli ja jälle hakkas hinges mingi leek põlema. Juuksekarva oma päeviku vahele ja ohkas pisut kergendunult. Ainuke kõige tumedamate juustega oli jälle Serena, kuna ta oli loomulik mustade juustega tüdruk.

,,Tere hommikust!" kostis õpetaja üle klassi kui kell oli tundi helisenud. Kõikide tähelepanu koondus klassi ees seisvale naisele,kes kõiki pingsalt silmitsedes. ,,Nüüd kui on tegemist viimase nädalaga,siis otsustasid õpetajad , et kõik kümmnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilased lähevad ühis ekskursioonile.." rääkis professor. Kostus lõbsaid hõikeid ja näis, et õpetaja oli samuti selle ekskursiooni üle õnnelik. ,,Kuhu me läheme üldse?" küsis üks prillidega tüdruk. ,,California ranna äärde.. Ja kuna osad tahavad vast selle asemel koju minna (see oli internaat), siis paluks ma täita blanketid.. Maksma ei pea mitte keegi, kooli direktor helistab pärast sealsesse hotelli ja paneb toad kinni," teatas õpetaja ning jagas igale õpilasele paberid laiali ning võttis oma toolile istet ja asus arvutis klõbistama.


Kaks päeva hiljem :


Evanna seisis oma klassikaaslastega rivis, hoides suurt valget kohvrit käes. Internaadi ees seisid kolm bussi. Enne lasti minema need õpilased, kes keeldusid ekskursioonile minemast ja nende vanemad viisid nad koju.
,,Nii! Enne kui me bussi läheme , siis tuletan teile reeglid meelde!" karjus õpetaja üle õpilaste sumina. Pooled jäid vait,mõned aga ajasid edasi oma juttu.
,,Esiteks - öörahu on kell üksteist ja peale seda ei kola te mitte kusagil hotellis ringi!
Teiseks - Kui buss peatub, on aega viisteist minutit, et saaksite osta omale tee peale kaasa midagi süüa või juua.
Kolmandaks - Kui te jääte hiljaks, siis kirjutate mulle hotellis seletuskirja!
Neljandaks - Te ei kiusa hotellis mitte kedagi ja ei korralda seal mingeid läbusid! On selge?" hõikas õpetaja. Kui õpilased andsid oma nõusolekud 'mhmh' ja 'Jah!' mõmisemisega, pandi kohvrid bussi bagassruumi ning alustati sõiduga.


***



Bussisõit kestis neli tundi koos nelja peatusega peale igat tundi ja bussis sõites sai palju nalja. Esimest korda võeti Evanna justkui endasugusena vastu, kuna tal oli üle aasta esimest korda hea tuju ning tuli välja, et ka temal on hea huumorimeel.
Hotellini jõudes, imestasid õpilased ja kergitasid kulmi. ,,Tundub nagu mõni õuduste loss!" ütles keegi õpilastest ja paljud lihtsalt vaatasid suu ammuli. Omast elemendist äratas neid õpetaja, kes käskis neil nüüd hotelli minna.
,,Mina magades oma rulast lahti ei lase," muigas Evanna kõrval seisev Robert. ,,Ole mureta, ma arvan, et padi on pehmem.." sosistas tüdruk, mille peale Robert turtsatas lõbusalt ja edasi astus.

Õudusteloss?
Ei no, väga-väga huvitav on.
Mis ta selle juuksekarvaga teeb?
Ässitab Serenale vaimud kallale?
Igastahes, ootan uut.

Tundub väga hea, niiet palun järge :)

ää vääga hea jutt on
ootan põnevusega uut osa:D

Laheee, voodoo ruulib
Aga tegelt tahaks uut ka nagu (A)

Pärast seda kui õpilased olid omale sobivad toad leidnud [kokku oli 65 õpilast ja hotell suur] , vedas Evanna oma kohvri viienda korruse tuppa number 111 . Ukse avanud, hingas ta vaikselt sisse ja astus tuppa edasi. Esimese asjana avas ta akna ja tõmbas kardinad eest ära. Peale seda võttis ta istet suurel ja pehmel voodil ja tõmbas oma kohvri voodile. Avanud selle, võttis ta päeviku välja ja võttis sealt Serena juuksekarva välja. Enam ta kiusatusele vastu panna ei suutnud ning asus oma voodoo nukku meisterdama, endal süda koguaeg kripeldamas. Siis kui ta hakkaks kohe Serenat nii kiusama, siis teeks ta seda süütule inimesele, kes pole talle midagi teinud.

Poole tunni pärast sai nukk kendasti valmis ja juuksekarv oli õmmeldud nuku sisse. Naeratanud endamisi, unustas Evanna kogu oma südametunnistuse ja imetles mänguasja millega oli hakkama saanud. Nüüd oli Serena saatus tema kätes. Sama hästi oleks võinud ta nuku uuesti lahti võtta ja Serena poleks tundnud mitte mingit valu või siis , et needusest lahti saada, peaks Serena minema nõia juurde. Asetanud nuku vaikselt kohvris olevate riiete vahele, väljus Evanna oma toast ja astus liftide poole .


Esimesele korrusele jõudes, astus Evanna vaikselt edasi ja jälgis teisi klassikaaslasi, kes läksid söögisaali poole. Taibates, et ka tema ise on näljane, astus ta teiste järel ning võttis istet ühes lauas ning võttis menüü kätte ja asus seda lehitsema. Valinud omale tavaliseks söögiks lihtsalt jäätise, kuna muud ta ei soovinud, tellis ta ära ja jäi ootama.

Eemal istus jällegi Serena ja tema ümber teised tüdrukud. Kaasa arvatud ka klassi tibi. Arvatavasti ei näinud Serena Evannat, kuna too oli ju siiski kõige varjatum. Ning äkki - kui Serena hakkas püsti tõusma, et lahkuda või lihtsalt -siis kukkus tüdruk valust karjuma. Kogu tähelepanu pöörati nüüd Serenale. Neidis hoidis kätega enda kõhust kinni ja vajus kössakil põlvili, ise valust karjudes. Evanna tõusis kiiresti püsti ja liikus väänleva tüdruku poole. Arusaamatus läbis kogu tüdruku mõistuse. Oli siis Serena midagi sellist söönud, et ta kohe nii valust karjub? Siis kui õpetaja kummardus Serena kohale kadus justkui kogu tüdruku valus ning Serena lõpetas karjumise ja väänlemise ning vaatas segaduses olles ringi. Murelikud õpilased, õpetajad ja hotelli töötajad ümbritsesid Serenat, kes vaikselt püsti tõusis , käsi ikka veel kõhu kohal. ,,On ta rase?" sosistas keegi õpilastest. Serena ainult raputas pead ja jooksis minema, osad tüdrukud tal järel.

Evanna hingas sügavalt sisse ja jooksis samuti enda tuppa. Kasutamata lifti, tormas ta mööda treppi. Kui ta oli oma toa juurde jõudnud, pidi ta sekundiks hinge pidama ja alles siis astus ta tuppa. Miskipärast kahtlustas ta just seda voodoo nukku, mille oli meisterdanud mõni aeg tagasi. Alahuulde hammustanud, astus ta voodi juurde ning avas oma kohvri. Nukku polnud! Evanna hingas sügavalt sisse ja asus asjade vahelt otsima, kuid ei olnud midagi. Sisistanud pettunult, sulges ta kohvri valju paugatusega kui kuulis tuttavaid Serena valukarjeid. Mõtlemata midagi, tormas ta otsejoones hääle suunas.



Õhtul :


,,Ma ei tea mida teha! Ta on päev otsa valust karjunud .. Kui veel nii jätkub siis ma helistan kasvõi öösel ta vanematele ja lasen ta koju ära viia!" pomises õpetaja hotelli omanikule, kes kaastundlikult noogutas. ,,See on ka esimene juhtum ... Ma pole midagi säärast kunagi näinud. Lihtsalt heast peast valust karjuma hakata ilma mingisuguse põhjuseta. Ta viidi hotelli haiglasse ja seal öeldi, et pole midagi mis oleks ta tervist sel viisil kahjustanud.." sõnas mees kirjutades midagi oma paberitesse. Õpetaja hingas sügavalt sisse ja tõstis oma kohvitassi. Ta tundis end süüdi ja ta oli veel kõige eest vastutav. Kaks õpetajat istusid tema kõrval vaikselt ja vahetasid omavahel pilke.
,,Minuarust on süüdi Evanna.." alustas Heili [õpetaja] ,,Tema ju tegeleb selle voodooga ja olen kuulnud, et on nii mitmeid piinanud..." jätkas ta oma juttu kui Andrea teda käeviipega vaikima sundis. ,,Ta istus sealsamas saalis kui Serena söögisaalis oli," lausus naine . Sellest võis tulla vaidlus, kuid Heili pidi tunnistama, et Andreal on õigus.


,,Kuidas Serenaga on?" küsis Robert kes oli Evanna kõrval olnud. ,,Magab," vastas Evanna lühidalt ja kortsutas kulmi. Talle tundus nagu langeks kogu see koorem talle sülle ja tema on selle eest vastutav. ,,Ma ei saanudki aru mis juhtus.. Ma lihtsalt hakkasin juba lifti poole minema , et sööma minna kui nägin Serenat, kes jooksis pea maas minema , teised tüdrukud järgi.." seletas Robert ohates. Evanna noogutas tuimalt ja viis pilgu õpetajatele, kes omavahel midagi arutades teisest koridorist paremale keerasid ja edasi kõndisid.
,,Sa siis tuled?" küsis Robert mille peale Evanna pilgu tõstis. ,,Ah?" küsis ta arusaamatult. ,,Ma tahan rulaga sõitma minna.. Tuled ka?" küsis Robert uuesti. Tüdruk ainult noogutas ja lahkus Robertiga hotellist.

Oioi.
Oli see Robert, kes niimoodi, halvasti tegi ?
Aaaga.. väga huvitavaks kisub,
ikka edasi uut !

ää oiiiii hullult hea jutt on kriba aga edasi!!
ja kiiremini uuuut!!!!

Põnev :)
Rutturuttu uut!

Ohhh.
Põnev. (:
Ootan uut!
Poleks arvanudki, et mingi taolise sisuga jutt meeldida võiks.

Järgmisel hommikul ärkas Evanna peavaluga. Kogu see voodoo värk Serena peal tuli talle unenäona jälle meelde . Laup oli kaetud külma higiga ning osa tekist oli põrandal. ,,Tobe unenägu!" kortsutas tüdruk kulmi ja asus koristama. Kell oli alles kaheksa ning osad õpilased olid juba üleval - seda oli koridoris kuulda.
Siis kui Evanna hakkas just oma öösärki ära võtma, koputas keegi uksele ning tüdruk jättis riietumise koha peale ja läks ust avama. Ees seisis läbinutetud silmadega Serena, kes teda vihaselt vaatas. ,,Ma tean, et sina tegid seda! Mida ma sulle tegin, et sa mind nii piinad?!" karjus tüdruk. Evanna pani tähele, et Serena oli ka pidžaama väel ning juuksed polnud isegi kammimata.Silmade all oli tal väikesed kotid ning silmad olid ise punaseks nutetud. Evanna kortsutas ainult kulmi. ,,Mina ei ole sulle midagi teinud!" vaidles ta vastu. ,, ÄRA VALETA!" sisistas Serena vihaselt ja astus otse Evanna tuppa ning sulges ukse pauguga.

,,Ma tean,et sa vihkad kõiki aga miks sa minu valisid? Miks sa mind tahad tappa?!" ei saanud Serena aru ja puhkes uuesti nutma. ,,Olen ma sulle midagi valesti teinud?!" sisistas ta summutatud häälel. Evannal hakkas tüdrukust kahju. Esimest korda oli nii. Keegi lihtsalt polnud temaga kunagi arvestanud - teda lihtsalt tunti voodoo master nime all, kuna voodoo oligi tema huvi. ,,Ma räägin sulle , Serena , mina pole midagi teinud . Mul polnud sind kavas kiusata ja kui ma seda teeksin, siis oleksin koguaeg sinu lähedal, et su juuksekarvakest saada," lausus Evanna rahulikult , jättes rääkimata seda, et ta oli ise meisterdanud selle nuku, mille kaudu Serenat piinati nüüd. Aga kes see piinaja on?
Serena vaatas Evannat ja raputas pead. ,,Ma saan tõe teada ja siis kui see juhtub, siis sa kahetsed seda päeva millal sa sündisid!" ähvardas Serena ning lahkus Evanna toast. Viimane vajus oma voodile istuma ja vaatas seina. Mida ma tegin?, oli küsimus tüdruku peas. Nüüd võis ta ainult ennast süüdistada Serena valude pärast. Tema oligi see süüdlane ja ta teadis seda.


,,Ma pean selle needuse eemaldama.." mõtles Evanna kui astus lifti poole. ,,Ma pean, aga ma ei tea kus on nukk ja kes on praegu selle omanik?" raputas tüdruk pead. Liftis kedagi ei olnud ja seega ei pidanud ta oma emotsioone varjama. ,,Keegi peab ju seda tegema. Serena ise endale haiget ei teeks. Niimoodi mõeldes, jõudis ta esimesele korrusele ja liikus edasi. Osad vaatasid teda põlastava ilmega ja ülejäänud olid imesunud ja astusid eest ära, tahtmata olla järgmine ohver. Evanna hingas sügavalt sisse ja jalutas üldse hotellist välja võttes suuna ranna poole.


,,Oii, Evanna!" hõikas Robert. Ainuke inimene kes mind ei karda., mõtles tüdruk isegi kergendunult. Robert jooksis tüdruku poole, surflaud käes. ,,Tead, sa peaksid ka proovima surfata! Siin on vinged lained!" muigas noormees lõbusalt. Evanna ainult raputas pead . Robert sasis korraks juukseid ja võttis Evanna kõrval istet. ,,Miks sa mind ei karda?" küsis Evanna vaikselt. Robert kehitas õlgu:,,Ma ei tea. Ma ei usu , et sina hakkaksid kellegile nii haiget tegema nagu seda Serenale tehti. Paljud ju teavad seda, aga nad ei julge seda välja öelda, kuna kardavad, et neid hakatakse tõrjuma." seletas noormees. Evanna noogutas vaikselt. Selles osas võis ju Robertil õigus olla. ,,Ja sa ei karda, et ma võin sinust ka voodoo nukku teha ja sind äkki piinama hakata?" küsis tüdruk. Robert raputas pead. ,,Mis minul sellest, kas hakkad piinama või mitte. Aga kui sa mu ära tapad, siis tapad. Aga mina tulen sind pärast kummitama," sõnas Robert muigega. See pani nüüd Evanna samuti naerma ja ta hingas lõpuks mereõhku sisse. ,,Kust sa surflaua said?" küsis ta lõpuks kui nägi tõepoolest suuri ja kutsuvaid laineid.



,,Evannat pole päev otsa hotellis olnud, mis sa arvad, kuhu ta läks?" küsis Andrea Heililt. Kaks õpetajat rääkisid omavahel sellest saadik, kui olid eelmisel päeval hotelli omanikku külastanud. ,,Ma ei tea. Teda süüdistavad kõik, kuigi ma arvan,et ta pole süüdi. Seda on silmadest näha," lausus Heili ja vaatas aknast välja. ,,Nohh , ma loodan,et ta ei lähe hullemale teele." pomises Andrea. ,,Mis sa sellega öelda tahad?" küsis Heili vaadates töökaaslast imestunult. ,,Kaks aastat tagasi süüdistati Evannat ka voodoo kuritarvitamises kaaslaste peal ja ta üritas sellepärast enesetappu teha." seletas Andrea vaikselt. ,,Ja sa tahad öelda, et ta võib siin hotellis enesetapu teha?" küsis Heili kulmi kortsutades. ,,Ma ei tea, ma arvan, et parem oleks helistada Evanna vanematele ja rääkida nendega Evannast," seletas naine ning astus trepi poole. ,,Oleks targem nad vist kohale kutsuda .." arvas Heili. Andrea raputas pead. ,,Parem oleks esialgu rääkida telefoni teel ja kui tagasi jõuame siis silmast silma," sõnas ta minnes lauatelefoni laua juurde . Võttes oma kotist telefoniraamatu välja, lehitses ta seda pisut kuni õige numbri leidis ja selle valis.
,,See ei tööta.." kortsutas Andrea silmi ja viis pilgu Heilile, kes oli siiamaani uskumatu ilmega. ,,Mul süda valutab," teatas Heili . Järsult hakkas ta valust karjuma ja vajus pikali nagu seda Serena teinud oli.



Niih , nüüd küsimus siis lugejatele [kommijatele] - et kas teha kohe see voodoo masterite fighti moodi asi siin ära või teen pisut teisi osasid edasi? x)
LM.

Hea küss
See teisi osasi edasi, arvan mina. Muidu tuleb see liiga alguses ära ju :)

Ooo'Oooooh.
Minu arust võiks ka natuke oodata. :)
Aga muidu väga-väga hea.
Edasi.

Heh. Tee, kuidas ise heaks arvad. ^^
Aga uut osa ma ootan. ;D

minu arust võiks ka nata oodata... et muidu liiga alguses... aga see on muidugi sinu enda teda
aga ma ootan uut osa!!

Heili viidi kiirelt hotelli arsti juurde, kus avastati , et naisega on kõik korras. Andrea ja Mariel [Evanna klassijuhataja, otsustasin,et need need tüübid ka nimedega. x)] arutasid pikalt omavahel, kes on kõige selle taga. Evannat pole päev otsa üldse hotellis näha olnud , sama tegu Robertiga.
,,Mis te arvate, kus nad olla võiksid?" küsis Andrea, kui nad aitasid Heili püsti ning liikusid vaikselt ringi. ,,Kui teaks siis ütleks," pomises Heili vaadates enda ette. Mariel ainult kehitas õlgu.

,,Pagan!" karjus esimeselt korruselt Robert, kes astus Evannaga hotelli. ,,Nüüd on mu telefon ka perses!" vaatas noormees enda veest läbiimbunud telefoni. ,,Miks sa läksid siis sellega ujuma?" küsis Evanna kulmi kergitades ja vaatas hotelli ametnikke, kes vaatasid neid pahase ilmega, kuna nad tegid ilusa punase vaiba märjaks. ,,Mm .. sorry," pomises Evanna läbi kokkusurutud hammaste ja jooksis lifti poole, Robert järel. ,,Ma sain selle vidina pärast elektri löögi!" kortsutas Robert liftis kulmi kui nupule vajutas. ,,Oh su vaesed kannikad.." muigas Evanna lõbusalt ja ajas pea korraks kuklasse. ,,See oli küljetasku," vaidles Robert vastu. ,,Oh su vaene kints.." muigas Evanna lõbusalt. Kostus vaikne heli ning lifti uks avanes. ,,Sul pole südant , et mulle kaasa tunda!" muigas Robert ja lahkus. Nüüd jäi Evanna üksinda lifti ja sõitis enda korrusele.


,,Evanna! Ava see pagana uks!" kostusid valjud tagumised vastu tüdruku ust . Evanna, kes oli surfamisest surmväsinud, ajas end vaevaliselt ja aeglaselt ukseni. Ta tahtis võimalikult aeglaselt ukseni jõuda, kuid kui ta aega viitis, hakkas ukse tagumine tugevamaks ja valjemaks muutuma ja tüdruk poleks seda välja kannatanud.
,,Noo?" küsis Evanna venitades kui nägi enda ukse taga Serenat. ,,Näe! Vaata mida mina leidsin!" sarkasmitses Serena ja näitas valget nukku, kus oli nõel südamesse torgatud. ,,Tuttav?" küsis ta lükates Evanna eest ära ja sammus tuppa edasi ning sulges enda järel ukse. Evanna lihtsalt jõllitas Serenat uskumatusega. ,,Kust sa selle said?" küsis ta vaikselt. ,,Ja ongi sinu?Sa peaksid ise teadma, kus sa oma kuradi voodoo nukud jätad!" sisistas Serena . Iga hetk oleks ta tahtnud visata seda nukku vastu seina, kuid siis mõtles ümber ja asetas selle ettevaatlikult kummutile. Evanna kummardus nuku kohale ja tõmbas aeglaselt ja ettevaatlikult nõela südame kohast välja. ,,Noo?" küsis Serena , kes kaotas juba peaaegu enesekontrolli. ,,Deem! Saage kord aru, et mina pole see kes kasutab seda kuradi voodoo needust teiste peal! Olgugi, et mina tegin sinu voodoo nukku ei tähenda, et mina tegin sinu peal voodood!" käratas Evanna. Seejärel jäi ta kiirelt vait. Kuidas ta sai midagi tähtsat välja öelda. Serena kahvatas omal kohal. ,,Sa tegid minu voodoo nuku?" küsis tüdruk kokutades. Evanna noogutas vaikselt. ,,Tegin ja pärast panin kohvrisse. Kui sa karjuma sööklas hakkasid, jooksin ma siia tagasi ja leidsin, et nukku pole enam!" sisistas ta kulmi kortsutades. ,,Sa oled nii tobe! Lits selline!" sisistas Serena ja hakkas ukse poole minema. Kui ta selle avas, tundis ta, kuidas südames on jälle seesama valu . See läks hullemaks iga korraga. Vaevaliselt pööras ta end Evanna poole, kes seisis liikumatult paigal ja vaatas mis toimub. Serena suust hakkas tulema väike verenire ning tüdruk kukkus rindkerest kinni hoides põlvili. ,,LÕPETAGE SEE!" karjus Evanna üle kogu toa. Serena võis ju ometigi iga hetk surra ning Evanna kummardus kiirelt klassiõe kohale. Oskamata kuidagi abistada, karjus ta veel mitmeid kordi appi, enne kui Serena üldse teadvuse kaotas.

,,Serena? On sinuga kõik korras?" küsis Ellie, [klassitibi] kes vaatas Serenat. ,,On.. Kus Evanna on?" küsis Serena end pisut kergitades, kuid kogu keha valutas. ,,Ta on õpside juures ja kirjutab seletuskirja," vastas Ellie muretult. Võis kohe aru saada, et Elliet ei huvita sugugi Evanna olukord. ,,Miks?" ei saanud Serena aru. Vähemalt tema oli ainukesena mõistnud, et Evanna pole voodoo kiusaja. Ja kui on, siis kuidas ta sai piinata Serenat? ,,Sest õpside sõnul on tema just see, kes sind ja õpetaja Heilid nii kiusanud on," teatas Ellie, ikka veel muretul toonil. ,,Mida?" kergitas ta uskumatult kulmi. ,,Õpetajat piinati ka? Millal?" küsis Serena imestunult. ,,Täna. Ta viidi haiglasse ja nagu sinulgi, avastati , et tal pole üldse viga," lausus Ellie väikese muigega. Siis kui Serena hakkas midagi ütlema, sisenes pikka kasvu mees "palatisse" ja vaatas korraks Elliet. ,,Minuarust on teiega nüüd kõik korras.. Teie südamega pole midagi viga ," seletas ta rahulikult. Serena noogutas ja tõusis püsti seejärel. ,,Seega ma eeldan, et ma võin lahkuda nüüd?" küsis ta kulmi kergitades. Arst noogutas ja Serena hingas sügavalt sisse ning lahkus kiiresti haiglaosakonnast.

,,Evanna... Räägi nüüd meile kogu tõsi lugu ära..." palus Andrea tüdrukut, kes põrandat põrnitses ja liikumatult istus. ,,Ma juba ütlesin, et mina ei teinud midagi," sisistas Evanna pahuralt. Miks nad ei usu mind?, ei saanud tüdruk aru, kuigi tegelikult teadis juba vastust. ,,Miks sa õpetajat piinasid, ütle vähemalt!" tõusis Mariel püsti. ,,Õpetajat? Ei tea keda? Ma olin täna päev otsa rannas ! Kui ei usu siis küsige Robertilt!" kortsutas Evanna kulmi.
Õpetajad ohkasid ja viipasid ainult käega, et Evanna lahkuks. Nii või naa ei kuulnud nad midagi kasulikku.Kui tüdruk ukse sulgus, ohkasid kõik naised korraga.


Miks see voodoo tegelane kiusab kahte süütut inimest?, mõtles Evanna oma toas voodis vedeledes. Tüdruku pilk oli tühjalt lakke suunatud, nagu saaks ta sealt midagi välja lugeda. Serena ütles, et nuku leidis ta rannast ja seega oli voodoo kasutaja seal.., mõtiskles tüdruk edasi ja kortsutas kulmi. Ja ma ei märganud teda?, hammustas ta alahuulde ning raputas pead. Äkki on see Robert?, mõtles ta kuid pidi taas pead raputama. Põhimõtteliselt polnud ta noormehest lahku läinud, kui ainult too läks limonaadi ostma.

Aga... kui Robert limonaadi ostmas käis, siis...
Siis ta ju võis.
Ahm, ei mina tea.
Ruttu uut.

Meeldis. :)
Väga! :)
Põnev on. ;D
Uut!

Ja nii märkamatult Evannale möödus ka teine päev . Kella kolmeni istus tüdruk niisama ja uuris mõnda raamatut mida kaasa võttis ja oli siis niisama kuni lihtsalt uinus.

Hommikul ärkas Evanna üleni külma higiga kaetud. ,,Tobe unenägu.." pomises tüdruk peast kinni võttes,kummitamas seesama kõle naer mida ta unes kuulnud oli. Mööda selgrooga jooksid värinad ning tüdrukus tekitas see jubedat rahutust. ,,Asi on selles, et ma vist kardan seda Voodood..." arutas tüdruk valjult endamisi. Õnneks oli tal oma enda tuba või muidu oleks keegi pidanud teda mõneks imelikuks.Voodist püsti ajanud, tõmbas Evanna teksad jalga ja ühe valge t-särgi selga ning väljus juukseid kammimata toast. Ega vahet eriti polnud, kas ta juuksed on kammitu või mitte ; need olid põhimõtteliselt koguaeg samasugused.
Kuna kell oli alles seitse, siis kedagi koridorides ringi ei liikunud. Veel kaks päeva ja ma lähen siit minema!, mõtles Evanna rõõmsamalt ja see andiski talle enamjaolt lootuse, et saadakse aru, et tema pole süüdlane. Kuigi.. nii või naa keegi ei lepiks sellega, et ta pole süütu. Vaikselt haigutuse maha surunud, jalutas ta palja jalu edasi.
Liftini jõudma hakates, kostus kellegi valukarjatus. Evanna pööras kohapeal ringi , tundes kuidas süda mitu takti vahele jätab ja siis taas hakkab taguma. Neidis hingas sügavalt sisse ja astus ettevaatlikult edasi. Äkki ongi Robert?, mõtles tüdruk vaikselt, otsustades siiski, et külastab enne sõpra ja pärast saab nii või naa teada, kes oli järgnev ohver.

Kiirelt kolmandale korrusele jõudnud, tormas ta Roberti toa poole. Otsustades, et ei koputa vaid võtab Serenalt kommet ning astub kohe sisse siis nii ta tegigi . Vaikselt ust avanud, piilus ta sisse ja esimese asjana nägi ta, et voodi on tühi ja pole korda tehtud. Arvatavasti on kusagil eemal!, mõtles Evanna ja astus vaikselt edasi. Uurinud pool toast läbi, liikus Evanna vannitoa poole.

Ees seisis Robert, kes oli ilmselgelt hõivatud millegiga, et tüdruku tulekut tähele panna, kuid aru oli saada, et ta hoiab midagi käes. ,,Robert?" küsis Evanna ning Robert pööras kinni, käes valge kaltsunukk ning nõel kaela kohal sisse torgatud. Noormehe nägu oli vankumatu, silmad tühjad nagu ka igal surnul ja nägu oli kahvatu. ,,Mida sa siin teed?" küsis Robert astudes Evanna poole. Viimane, kes hakkas juba Robertit kartma , astus iga temapoole tuleva sammuga tahapoole. ,,Mida sa kardad?Tule nüüd siia," kutsus Robert . Evanna ainult raputas pead ja astus ikka veel tagasi, kuni enda jala otsa koperdas ja sellili kukkus. Kui ta pea tõstis, oli Robert juba tema kohale kummardunud. ,,Mida sa tahad?" küsis ta vaadates Evanna hirmunud nägu ja oli kohe aru saada, et see ilme pakub talle lõbu.
,,Sina oledki siis see voodoo kasutaja?" küsis Evanna kui oli oma kõnevõime tagasi saanud. Robert istus rahulikult enda voodil ja vaatas pead vangutades põrandal siiamaani pikali olevat Evannat. ,,Olen," vastas ta muretu tooniga. ,,Sa ju ise ütlesid, et ei usu selliseid asju!" kortsutas Evanna kulmi. Robert ainult kehitas õlgu: ,,Ütleme nii, et sa ei pea kõike teadma.." lausus ta tüdruku juurde astudes ning tema kohale kummardudes. Naeratanud vaikselt , võttis ta ühe Evanna juuksekarvast ning tõmbas ühe tüki küljest.

Miks Robert nii kuri on ??
Aaaga.. väga-väga-väga hea. :)
Kiiresti uut.

Meeldib!
Põnev. :)
loodame nüüd, et kui Evannaga pull puhta hakkab, ei mõelda, et ta seda ise teeb.. :/