[...]

Pealkiri: [...] 24/1/2010, 11:19

Ma ei ole see, kelleks sa mind pead.
Ma ei tea isegi, kelleks ma end pean.
Hommikul võin ma olla see kohvitassiga uksel seisev armas tüdruk.
Keskpäeval võin ma olla see kena tibi kohvikulauas.
Pärastlõunal mängin ma meelsasti tulega.
Kuid õhtuks leian end jälle kinni, siin, koos sinuga.
Ja öösel, kui kuu on taevas peesitamas
ning tähed teevad silma kõigile, kes on üles vaatamas.
Mõtlen mina päevale ja ei mõista,
miks ei saa ma olla lihtsalt tegelikkuses see, kes ma päriselt olen?
Vastus tuleb ise ning leiab hõlpsasti küsimuse millega ta kokku kuulub.
Raske on olla see, kes sa päriselt oled,
kui usud, et meeldid teistele sellena, kellena nad sind praegult teavad.
Sellena, kelleks sa ise ennast pidada tahad.
Sellena, kelleks mina end pidada tahan
ning sina nii kiivalt usudki, et ma olen.
Elu on üks lõputu maskeraad,
kuid lõpuks eemaldavad kõik enda maskid.
Need, kes seda lõppu pelgavad, lasevad jalga enne suurt finaali,
jättes inimesed vaevlema küsimuses: „Kes see võrratu inimene oli?“
Kuid elu on täis ettearvamatusi,
Täpselt nagu mina proovisin teha luuletust,
kuid lõpetasin hoopis kirjutades seda tobetat jutukest.

Võlur Postituste arv : 59 Age : 28 Asukoht : Aruküla.

Armas. (:

Pealkiri: Re: [...] 24/1/2010, 21:31

Armas? Oh, sa oleksid pidanud nägema, millise pisikese jutukese mu Vasha selle vastuseks vastu kirjutas. See oli armas.
Aga aitäh (:

Pealkiri: Re: [...] 24/1/2010, 21:36

ma ei oska midagi öelda... mulle meeldis Very Happy

Keskkoht oli kõige parem mu arust Wink

Pealkiri: Re: [...] 24/1/2010, 22:18

Üliiiinunnuu.. (:
Pole sõnu. (;

Pealkiri: Re: [...] 25/1/2010, 10:03

Aitäh (: Hindan väga teie arvamust.

Pealkiri: Re: [...] 25/1/2010, 14:36

Mulle ka meeldis. Pani mõtlema :)

Pealkiri: Re: [...] 25/1/2010, 16:54

Aitäh (:
Ja ma ei saanud vastu panna, kui et pean lisama siia ka Vasha n.ö kommentaari.

Ma arvan, et tean kes oled sa,
Kuid jätan selle täna omateada,
Olen näinud/kuulnud kes oled sa hommikul,
tead ka seda kes oled sa Keskpäeval,
Pärastlõunal ma mõtlen kas helistaks nüüd sulle ma,
Kuid mõtlen liiga kaua ja ongi käes õhtu,
Ja öösel nagu eile mõtlen ma taas et helistaks,
siis saan ma aru et parem lasen sul magada,
öösel mõtlen sinule kuid ei mõista,
Miks ei võiks ma võtta riski ja sulle helistada,
tean alati et sa vastaksid heaga, kuid kardan et äkki ei ole see nii,
Raske on arvata mis sa vastaks,
Lihtne on anda alla ja jäta see kõne tegemata,
kuid siiani kahetsen et seda ei teinud ma,
Sa oled mu parimsõber, kuid msnnis kardan öelda seda mis saab öelda siis
kui kohtume päriselus, kuna mai tea mis tuju on sul teiselpool ekraani,
see on kui mõistatus, mis vajab murdmist,
Kuid elu on täis ettearvamatusi,
Täpselt nagu mina proovisin teha luuletust,
kuid lõpetasin hoopis kirjutades seda tobetat jutukest.

**
Ta muidugi vaidles pikalt vastu, et ma avaldaksin ka selle oma nime all, kuna minu jutuke andis talle inspiratsiooni, kuid ma keeldusin.

Pealkiri: Re: [...] 25/1/2010, 17:29

Hahaaa.. Ta on osaav. xd
Nagu sa juba tead. xd

Pealkiri: Re: [...] 25/1/2010, 19:54

Mõlema viimases reas peaks olema tobedat mitte tobetat

Muidu on väga armas

Võlur Postituste arv : 59 Age : 28 Asukoht : Aruküla.

stipsuu. kirjutas:: Armas? Oh, sa oleksid pidanud nägema, millise pisikese jutukese mu Vasha selle vastuseks vastu kirjutas. See oli armas.
Aga aitäh (:

Nägingi. Saatsid mulle msnis ju. ;D