"Unistus"

olen siin uus nii ,et pole kursis kõigega. Aga mõtlesin,et paneks üles ühe lõigu oma jutust. Öelge ausalt mis arvate,kõik knommentaarid,kriitika on oodatud. ja öelge kas jätkata on mõtet??




Ärkasin laupäeva hommikul vara,kõik tundus nii tühi nii mõtetu! Oli alanud jälle üks päev,kus ma ei suutnud midagi teha.Ma ei saa aru miks,aga siiani see haavas mind.Me olime juba kuu aega tagasi lahku läinud, aga see tundus ikkagi nagu see oleks olnud eile.Ma püüan ja püüan iga päev aina rohkem,kuid ma ei suuda.. Kool on muidu norm,sõbrad on ka toredad,aga ma tahan et see lõppeks,lõpuks ja alatiseks! See kõik võtab viimse tilga mu energiast.Vähemalt koolis suudan ma normaalne olla ja natukenegi naeratada,kuid kodus on see täiesti lootusetu.
Esmaspäeva hommik..
Tõusin vara et kooli jõuda,enda sättimine on mul alati kaua aega võtnud.Käisin dushi all,pesin hambad,veits puudrit,ripsemtussi ning lainerit ja olingi valmis,pärast ampsasin veel võileiba mida ema oli teinud.
Lõpuks kui kooli jõudsin oli juba natuke normaalsem tuju ka,üllatusena leidsin gardest Ellie,tavaliselt jääb ta alati hiljaks.Polnud teda ammu näinud,eelmine nädal ta ka puudus. Koolis oli meil alati lõbus-mina,Ellie,Kim ja Kertu. Nad suudsid mine alati naerma ajada oma tobedate naljadega.Me kuidagi alati leiame nalja,inimesi kommenteerida ja lihtsalt lollitada.Ma armastan seda neis,kui ma koolis peaksin ka veel masekas olema,poleks enam millelgi mõtet.Ellie oli juba valmis ning kordas bio tööks.
"Tsau rai,pole sind nii ammu näinud! kuidas sul on siis ka?" küsis Ellie.
"Ah ikka nagu tavaliselt,midagi erilist.Elan ühe päeva korraga ja naeratasin"
Lõpuks jõudsime oma jutuga välja selleni mis läbudel ta vahepeal oli käinud... Koolipäev möödus suht kiiresti ja lõbusalt,ning pärast läksin kohe koju.
Kodus hakkasin jälle mõtlema kõike otsast peale,kuidas see algas ning lõppes... Ma siiani ei saa aru miks ma seda koguaeg teen,algusest lõpuni. Ma vihkan seda ja tahan
edasi liikuda aga see tundub nii raske... Igakord kui ma voodile istun tuleb mul see kõik jälle meelde. Kõik need jalutused,kallistused,rannas jalutamised,suudlused-see kõik matab mind veel rohkem masendusse iga kord kui ma sellele mõtlen.Miks ei võiks keegi tulla ja panna mind tundma nii,et ma suudaks jälle elada? Miks? Ennem seda oli kõik nii
täiuslik,sõpradega oli kõik kõige paremas korras ning armastuse kohapealt oli ka kõik absoluutselt täiuslik.Isegi tüdrukutega ei tee ma enam midagi ja ma ei tea miks?
Järgmine nädal möödus ka kiiresti ja juba oligi kevadvaheaeg käes... Mina,Kertu,Ellie ja Kim lubasime vaheajal kindlasti midagi teha aga eks näeb mis sellest saab..
Pool vaheaja nädalast ma lihtsalt istusin kodus,kuulasin ipodi,koristasin natuke ja vaatasin mtv-d. Teisel poolel saime tüdrukutega ka kokku ja käisime kinos ning pärastlinnas. Film oli päris hea,käisime vaatamas mingit õudukat ja pärast oli linnas ka üpris tore.Lõpuks oligi vaheaeg läbi ning ei jõudnudki teha midagi erilist.
Kui esmaspäeva hommikul kooli jõudsin tuli joostes minu poole Kim,kes oli nii õhinas sellepärast et kooli oli tulnud mingi uus kena kutt.Ta pidi käima 10ndas aga noh mind nagu eriti ei huvitand omalgi oli probleeme.Kim oli muidugi nii vaimustuses,ta oli kuulnud et tüüp pidi olema mingi hullult kena aga eks me näe.Suht enamik kümnendike poisse olid päris huvitatud meist,9 klassi tsikkidest.Aga srry tõesti nagu,pole huvitatud!! Kim jäi veel teisi ootama aga ma enam ei viitsind ja läksin keemia klassi juurde.Kõndisin trepis üles,olin hullult mõttes sellel hommikul,ei tea isegi miks,järsku
koperdasin kellegi otsa. Oih! Hakkasin üles tõusma ja vabandust paluma,aga ma peatusin,ma oleks nagu infarkti saanud. Seal ta seisis minu ees oma sokolaadi pruunide juustega ning ookeani siniste silmadega.
Ma olin sõna otseses mõttes lummatud ja polnud kunagi varem midagi nii ilusat näinud.Mu suust ei tulnud ühtegi sõna ma uppusin nendesse sinistesse silmadesse. See oli imeline!!!
Ta vaatas mulle otse silma ja hakkas midagi ütlema,aga ma ei kuulnud ma olin liiga eemal lummuses,et kuulda mida ta öelda tahtis...

Jätkub..

Jah, tõepoolest kirjavahemärgid. Pärast punkti tuleb tühik.
Jutu iseenesest on üsnagi normaalne.
Aga sellegipoolest vägavägaväga tüüpiline.
Siis olid veel mõned kirjavead ka.
Ma ei tea, mulle väga ei meeldi.
aga ma ootan sellegipoolest uut!!

Ma ei hakka teiste kommentaare kordama, seega on mul ainult üks palve - kas keegi viitsiks üle lugeda siit armastusjuttude kategooriast, kui palju on jutte, kus a) peategelase armastatuks on uus kutt, kes poole aasta pealt tema kooli/klassi tuleb, b) kus heroine kohtub poisiga nii, et komistab talle otsa, c) kus poiss on imeilus ja siniste silmadega, d) kus jutu alguses on peategelasel mingi mõtetu masekas. Üks sõna - klitšee. Originaalsust on ka vaja natuke.
Sorry kui ma liiga kuri olen sinu vastu, ma olen peaaegu tund nüüd siin foorumis halvemaid jutukesi lugenud, kannatus sai vist otsa