vabateemavabateemavabateema:D:D (666)

See lõpeb 10. aprillil,

Mis saab inimestel olla ujumise vastu? ´Ujumine on ikka tõsiselt äge.

Ma klikkasin ka. xd

Mulle meeldib ka väga ujuda, aga ainult meres..
Basseinid mulle üldse ei meeldi..

mulle just ei meeldi ujuda meres. ja ma sain nii kõhuli krooli kui ka selili viied

mul tegelikult väikene šokk kunagi selle ujumisega seoses. siis kui ma veel absoluutselt ujuda ei osanud, siis ma oleks üks kord peaaegu ära uppunud ja see pilt on mul siiani silme ees. õpetajale tegin ma ka täna selgeks, et sügavasse seal kalevis küll ei uju. pigem suren kohe sealsamas ära.

ma olin ühe sõbranna sünnipäeval ujulas ja nemad kõik oskasid ujuda, mina mitte. seega sain mina endale ujumisrõnga, aga see sama sünnipäevalaps tõmbas selle mult ära ning teatas, et tahab ise proovida. ma vajusin põhja ning need sekundid, mis ma seal olin, on vist siiani kõige õudsemad mu elus. kui ma tundsin, et mul saab õhk täiesti otsa, siis ma veel hüppasin ja õnneks ei olnud see vesi ikkagi nii sügav. sõbranna ainult naeris: "noh, väikene suplus, või mis?"

Ma olin mingi neljane, kui välibasseini lendasin ja kedagi ei olnud läheduses ka.. üsna õudne oli..

Aww, ujumine on tore teema.

Ha, mind on alati raske ujuma minnes basseinist/järvest raske tagasi saada. Niii meeldib, vot. Ja eriti mõnus on suvel õhtul minna, nii kell 11. Mõnus.

https://www.youtube.com/watch?v=tautB7bCnhU <- ma nii armastan seda tantsu (ja ma pidin seda teiega kohe kindlasti jagama )

Noh. Ma üldse ei tulnud just ujumisvõistlustelt tagasi. Ujumine on üleni äge, eriti delfiin/liblikas.

Ma käisin kolm aastat ujumistrennis
Ja kuue aastaselt mängisime sõbraga mängu, et "Võtameüksteistveessüllejaviimehästisügavalejatulemesiistagasi" ainult, et kui me "Hästisügavale" jõudsime olime me hästi sügaval Ja pind kadus jalgealt ära.. Vool oli kaa - emajões Ja mina olin tookord süleloom. Nagu ellujäämisinstinktiga hakkasin sõpra vee alla suruma, et ise veepinnal püsida. JUBE. Võiks ju arvata, et sellises olukorras on keegi jube üllas ja teeb midagi tõeliselt vaimustavat Aga näete, mina uputasin enda kaasuppujaid
Noh, kuna ma teile seda toredat jutukest vestan - ilmselgelt saime me sealt eluga välja

see viimane rida oli mulle küll suureks üllatuseks ma oletasin midagi muud

Mul oli isaga tavaliselt väiksena nii, et kui ma meres olles tema seljas ringi ujusin (paat, u know) ja tema aina sügavamale läks, läksin ma nii paanikasse, et surusin ta ise allapoole ja end üles, et mitte vee alla minna. Suht fun. : D

ma sain kaa issi seljas sõita Ta läks alati hirmus sügavale ja hakkas siis midagi jubedat nagu... liblikas või delfiin tegema Liblikas ise pole eriti jube.. aga kui sa selle seljas oled. Wheesh Aga mina ei kartnud :)

Kcissy, ma ise ka suht üllatunud

kui mu isa vettegi läheks.. temaga ei saa isegi ujulasse minna, sest ta seisaks nagu post keset ujulat. aga selle eest ema tegi küll mingeid imevigureid meiega (minu ja mu vennaga). ja vanaisale meeldis ka meid vette loopida (enne kui tal selg haigeks jäi)

Mul oli isa noorena mingis eriti haiges treeningprogrammis Hommikul kell viis ujusid viis kilti, läksid kooli, peale kooli ujusid 10 kilti ja siis õppima Ja sellekõrval oli tal aega linde lugeda. Täiesti fucked up.

Dziizaz :)

Päike on nii mõnus!

Päikeseprillidega on tore.

Ja lumes pikali käia.
Ma läksin ka enne unisena õue. Niisama (I know- crazy ) Kaotasin paar korda tasakaalu ja siis otsustasin päikeseprillid ette toppida :)

Nõus.
Aga siis on praegu üsna okei. Päike on pilve taga