Me kõik sünnime kurtidena.

Hallaline Postituste arv : 64 Age : 31

*muigab* Ma pole kaua, väga kaua luuletusi kirjutanud. Ma eelistan tavaliselt riimis luulet, aga õigeid riime on nii raske leida, seega see siin on...noh...osaliselt riimis, võiks öelda, kuigi enamike ridade puhul seisneb ,,riim'' lõppsilpide kokkukõlal.

Kas kellelgi on kunagi olnud tunne...et maailm on külm...et lärm, see lärm, mis on sinu mõtted, teiste ootused, karjumine ja rääkimine, sinu unistused, lootused, igatsused mis iial tõeks ei saa, et kõik see taustakära käib üle jõu?

Mul on teile üks väike uudis

ME KÕIK SÜNNIME KURTIDENA!

Meenutades möödund aegu
Tunnen nutumaitset suus
Aeg, mis vaiksem on kui praegu
Olin väiksem mitte suur

Nüüd vaid kõrge lärmilaine
Uputab mind merena
Tunnen kuidas jätkub paine
Voolab läbi verena

Mäletan veel aegu kaugeid
Mil mul sära silmis veel
Kodukünkaid, hästi laugeid
Helki kastemärjal teel

Mehed tapsid linnud ära
Ära mind sai sunnitud
Kodukünkaid halliks massiks
Traktoriga künnitud

Linnamüra, autotolm koos
Rahva võltsi naeruga
Halli massi ainus soov on
Mulle pähe kaevuda!

Meeled valmind Eesti süldist
Patriootlik mulamuld!
Selles hinges sõda raugeb
Hingemaailm ka vajab und

Päevast päeva aina ägan
Lapsepõlve tagasi
Tolmustatud silmasära
Vabadust ja vaikusi

Süda vettind, mädanenud
Hoitud õrna keha sees
Olen pingul, kibestunud
Mida teha kära ees?

Pole lootust et maailm näiteks
Haletsusest annaks käe
Ühe väikse soovi täiteks -
Tahan et ma kurdiks jääks!

Meel karjub inimesena
Hingekeeled kiunuvad
Hinge kakofoonia vaikib
Pisaraveed langevad

Ajavoolud sadu päevi
Raskelt õlul kulgevad
Tundeveed ja soolajõedki
Aastatega sulgevad

Maailm vaid tõukleb, torgib, äsab
Peitu püüan pugeda
Eiran kuni vaikus langeb
Ingli puudutusena

Ingel vaatab mulle silmi
Käed ta paneb ümber ning
Embab kõiki eksind hingi
Lausub, hellitades mind:

,,Kalleid vanu aegu taga
Kunagi ei saa
Uusi mälestusi aga
Tuleb kuhjaga

Tunned kuidas ringi ringi
Ringi ringi viib su tee
Tammud kaua kuni mingi
Jõud su hoogu peatab ees

See, mu armas, on vaid vale
Mis meel on sulle ette toond
Tõesti tühi, härdalt hale
Tõde varjav nukrusloor

Tegelt elu pole muud kui
Radadeta võsamaa
Kuhu kannatlikkusega
Oma teed pead rajama

Ava silmad, tütar, vaata
Seira, silma, mis sa näed?
Aateid, raskusi ja taaka
Armas tütar, haara käest.

Nüüd, laps, kõrvad kikki aja
Kuula, mida pole näind
Üksgi silm kuid mida vajab
Iga hing kes ilmas käind

Kui hoidnud käsi kõrvadel
Ja soovinud vaid elu
Kui peitud hirmust müra ees
Siis kaotad maailma ilu

Iga inimene sünnib
Siia ilma kurdina
Elu kakofooniast rütmi
Leidma tuleb õppima

Hellitatud on su hing sest
Kuulad liiga pinksalt ja
Maine elu on ju vaid kest
Parem seda nautida!’’

Nende sõnadega ingel
Kadus, siis ma mõistsin, miks
Kakofooniahelid hingel
Muutund on gregoorianiks

Minu elu, minu tahe
Mõtlen musikaalsusest
Ma olin tema kätevahel
Hirmust ülesaamiseks.

Pealkiri: Re: Me kõik sünnime kurtidena. 5/3/2010, 13:47

sügavamõtteline. Mulle meeldis väga:)

Hallaline Postituste arv : 64 Age : 31

Ma tänan. =)
Ma otsin ikka mõnedes kohtades paremaid riime ja sõnastusi, aga ma usun et see jääb üldjoontes samasuguseks.