<3

Minu kogust kõige esimene jutt, mis alles jäänud. Vigu tohutult ja praegustest veidi erinev. Postitan et näidata arengut.


Järjekordselt lamas ta voodis, unetult vahtides lakke. Kuigi ümberringi oli kõik vaikne, polnud ta peas see sugugi nii. Kõik see karjumine, see pinge, järjekordsed halvad mälestused..see kõik oli ta peas kinni. Kell oli juba pool 4 hommikul ja ta viskas teki üle pea, lootes magama jääda. Järskus hakkas kella alarm tööle. Kell oli 7 hommikul. Ta tõusis püsti ja pani riidesse, sõi ja hakkas bussi poole liikuma, täpselt nagu iga hommik. Nagu alati bussis kõik trügisid ja bussijuht pidevalt käskis kõigil tahapoole liikuda ja nii, kuni koolini aga ta oli sellega juba harjunud, kuna see ei erinenud ühestki teisest päevast. Jõudes kooli ja jope rõivistusse ära antud, läks ta klassi, viskus toolile, pani pani laua peale ning sulges silmad, püüdes natukenegi magada. Õpetaja tuli klassi ja tund algas. Ta oli nii väsinud, et vaevu suutis silmi lahti hoida. Vahest pani silmad kinni ja jäi paariks hetkeks tukkuma, kuid siis võpatas ja käskis endal mitte magama jääda. 2 tundi hiljem oli söögivahetud ja tal oli tund aega vaba aega. Ta istus klassivennaga autosse ja nad sõitsid putkasse hamburgeri järel. Hamburger oli ainuke hea asi, mis päeva jooksul juhtus ja seda oli peaaegu võimatu vahele jätta. Hamburger söödud ja ülejäänud aeg niisama ära raisatud, läksid nad tundi. Tund möödus nagu tavaliselt ja pärast seda hakkas ta liikuma bussi peale, et koju saada. Lõpuks kodus, lülitas ta arvuti sisse, pani muusika käima, vaatas kas uusi kirju on saabunud ja istus niimodi õhtuni. Kui väljas oli juba pime, kutsus ta kellegi õue, et õhtut sisustada. Talle ei meeldinud üksi õues käia ja pime sügisõhtu oli tõeliselt hea. Pimedas oli kõik palju ilusam ja ka õhtu hõng oli mõnus. Ta oli oma sõpradest ainuke, kes selliseid asju tähele pani. Ta läks majade taha, pimedasse nurka ja teised järgnesid talle. Ta pani suitsu ette ja vaatas taevasse. Ta naeris palju sõpradega ja mõne tunni pärast läks tagasi koju, kuulas muusikat kella üheni öösel ja läks voodisse, vahtima lakke, nagu iga öö. Ja nii oli see peaaegu iga päev. Üks õhtu kui polnud midagi teha ja keegi ei tulnud välja, mängis ta ajaviideks tutvumismänge. Pärast mitmendat mängu, langes ta ühe tüdruga kokku, kes tundus kuidagi..eriline. Ta tahtis temaga tutvust teha ja talle kirjutada, kuid tüdruk jõudis enne kirjutada. Ta kirjutaski talle vastu ja pärast seda said nad tuttavateks. See tüdruk ei olnud nagu teised, ta oli kuidagi erinev. Nad olid väga sarnased ja sarnaste huvidega. Tüdruk hakkas talle meeldima, kuid ta elas teises linnas ja tal olid väga halvad kogemused kaugsuhetega. Nad rääkisid kaua ja see tüdruk oli nii- nii eriline, et ta ei suutnud vastu panna ja ta ütles tüdrukule, et ta võtab ta endale, sest ta on väga eriline, tore ja armas. Tüdruk ei olnud selle vastu ja nii nad hakkasid käima. Ta oli jälle armunud ja ta tundis jälle soojust, kuid kartis, et saab jälle haiget, nagu alati. Tüdruk lubas tulla talle külla ööseks nädalavahetusel. Nad ootasid seda ja vahepeal õppisid üksteist paremini tundma. Nad olid üksteisele vägagi sarnased ja samas erinevad. Mõlemad olid palju kannatanud ja olnud väga sügaval maas. Lõpuks tuli ka nädalavahetus ja nad said kokku, nagu plaanitud. Nad pidid minema linnast välja, aega veetma ja ta kutsus oma klassivenna järgi, ning too viis nad linnast välja. Tema ja tüdruk kõndisid tee ääres, hoides üksteist ja rääkides omavahel paljudest asjadest, vaadates, kuidas autod mööduvad. Pimeduse saabumisl hakkasid nad minema autoteest eemale, ühe kivi juurde. Üks hetk ütles tüdruk, et tal on kurvad silmad. Sellest hoolimata, et ta naerab ja naeratab palju kui on kellegagi koos, eriti selle tüdrukuga, ei ole ta tegelikult kunagi tegelikult rõõmus. Ta oli tüdrukuga koos küll õnnelik, kuid rõõm ta silmades puudus, selle pärast, mis ta oli pidanud nende aastatega läbi elama. Peagi jõudsid nad kivi juurde ja jäid seal seisma. Nad seisid seal mõni tund kallistades, suudeldes ja rääkides. Need suudlused tundusid kuidagi nii erilised ja soojad ning maitsvad, et ta ei saanud olla minutitki ilma selleta. Paari tunni möödudes hakkas külm ja nad hakkasid minema bussi peale, et saada linna, kus ta elas. Tema poole jõudes nad sõid ja seisid tundide viisi pimedas, küünlavalgel, suudeldes. Öö saabudes nad istusid, rääkides kõigest, mis pähe tuli ja olles niisama üksteise kaissus ja suudeldes. Kell oli juba pool üks ja tüdruk läks magama. Ta kattis tüdruku tekiga kinni ja suudles teda. Ta ootas, kuni tüdruk magama jäi, pani teki paremini peale ning läks rõdule rõdu ääre peale istuma. Ta pani suitsu ette, lülitas oma MP3-e sisse ja istus seal rahulikult mõeldes elu ja kõige üle, eelkõige oma tüdrukust. Väljas oli pime ja lõhnas sügise järgi. Tuul kandis lehti igale poole ja mõnus tuul silitas tema nägu. Ta istus seal tund aega, tõusis püsti, läks tuppa, kus magas tema tüdruk. Ta istus voodi äärele ja jälgis kuidas ta tüdruk magas, kui öö neid järjest sügavamale neelas...

Kena :3 Kirjuta veel sellistel teemadel :) Ja tee palun lõikudel mingidki vahed. Järg kaob ära!