Õhtune mõttelend.
Midagi lihtsat. Unistused. Mõtted. Mälestused.
Lühike.
Avan kaustiku. Lasen hetkeks kõik lehed oma pilgu alt läbi. Need on puhtad kui värskelt pestud aknaklaas, kui mitte arvestada ühtlaseid tumesiniseid triipe, mis jooksevad korrapäraselt üle lehtede. Jõudes taas esimese leheni võtan laua pealt topsist teiste samasuguste seast musta tindipliiatsi. Vaikselt suunan pilgu üle oma toa, mis on üpris hämar. Oran¾ile seinale heidavad valgusvihke aknalaual seisvad samas toonis küünlad ja tuba täidab mõnus mandariini aroom. Laual, kaustiku kõrval seisab helekollane kruus kus sees on tee, mis juhtub samuti olema tassiga ühes toonis, kuigi nime järgi ütleks, et see peaks valge olema. Võibolla on need mandariinid, mis vedeliku värvuse määravad. Muigan hetkeks ja rüüpan siis lonksu seda. Taas liigub mu pilk küünaldele ning seejärel aknast välja. Näen vihmapiisku mööda klaasi gravitatsiooni mõjul aina alla poole suundumas ja kuulen teiste nendetaoliste trummeldamist akna plekil. Möödub paar minutit kuni pilgu aknalt eemaldan ja hakkan vaikselt korrapäraseid musti jooni vedama. Joontest moodustuvad tähed, neist omakorda sõnad, kuni lõpuks on mitu paberilehte kärtspunaste kaantega raamatukesest täidetud minu segaste lausetega. Panen viimase punkti, mis tuleb suurem, kui oleks vaja ja seejärel, märkmiku sulgenud, tõstan selle sahtlisse ja õrna liigutusega lükkan ka selle kinni. Tõustes astun harjumusest peegli juurde ja tõmban kammiga läbi oma lühikeste süsimustade juuste. Lähen kustutan küünlad akna laual ja need sealt ka eest tõstnud sätin ennast akna lauale istuma. Jälgides üksikut veetilka, mis tundub teiste seas nii eksinuna tunnen, kuidas üks pisar üle mu põse voolab. Lasen end lõdvaks ja nii ei jää see ka viimaseks. Niimoodi vabalt nuttes on möödunud tund. Mu põsele veetakse veel viimane märg triip ja seejärel sulgen ma silmad. Tahtmata veeta ööd kõval puidust aknalaual suundun oma laimiroheliste linadega mustast tammest voodini ja poen paksu suleteki alla tõrjudest peast kõik mõtted ning vajun rahulikku, sügavasse unne.
Ja ärge imestage siinkohal, et jutu sisu ja pealkiri kokku ei lähe omavahel.