Avaldage arvamust.
Tehtud "Bleachi" põhjal. Keda huvitab, kasutagu google.ee-d.
Tutvustus
Neliel lühemalt Nel on kolmanda piirkonna valitsejanna. Ta päris selle oma isalt.
Neliel on sinakasrohelised juuksed ja hallikad silmad. Mööda laupa ninani välja jookseb arm, mille sai ta lapsepõlves. Naisena on ta veetlev ning suudab alati mehed ennast austama panna. Iseloomult on ta rahumeelne. Nel on palju õppinud ning ta ei torma otsustega, mis puudutavad suuri inimmasse. Kui ta väike oli, rääkisid paljud temast kui uuest valitsejannast. Kaheksateistkümne aastaselt tätoveeriti tema seljale number 3 tähistamaks piirkonda, mida ta valitseb.
Nnoitra lühemalt Nnoi on viienda piirkonna valitseja. Kui Nel päris piirkonna isalt, siis Nnoitra võitles selle endale. Tema suurim eesmärk on vallutada kõik piirkonnad.
Noitral on mustad pikad juuksed ning tumeroheline silm. Tema vasak silm on lapsepõlve haiguse tõttu kaotanud värvi ning nägemisvõime, silm on kaetud tavaliselt valge silmaklapiga. Nnoi on väga pikka kasvu mees, suhteliselt kiitsakas, kuid siiski tugev. Mis puutub iseloomu, siis ta ei austa kedagi. Ropu suuga, kuid siiski nutikas mees. Ta reedab keda vaja ja lööb mesti sellega, kellega on parasjagu kõige kasulikum.
Pärast viienda piirkonna hõivamist kahekümneaastaselt, lasi ta enda keelele tätoveerida number viie.
Esimene osa
„Tsh. Yumi, kes kurat annab siin käske?“ Nnoitra oli vihane. Ta vihkas, kui tema käske ei täidetud või veelgi hullem, neid eirati. „Teie, sir. Ainult teie Nnoitra.“ Yumichika arvas, et oli teinud heateo ja võib-olla oligi, kuid Nnoitra vihkas, kui midagi tehti tema seljataga. Yumiga oli pikal mehel üks kõige kauem kestnud ’suhe’ kui nii öelda saab.
„Nüüd oled tark, jah? Türa, täitsa mõttetu.“ Pikk mees nahktugitoolis vaikis hetke „Mai saa aru, miks sa veel seisad? Peaksid ammu jooksma, kuidas jalad võtavad.“ Yumi silma tulid pisarad „Palun, Nnoitra… Anna andeks.“ Mees põlvitas nägu vastu maad. „Nnoitra-sama…“
Nnoitra oli niigi vihale aetud, pastakas, mis tal käes oli, purunes vastu lauda tükkideks. Ta hüppas üle laua, kiskus lühema mehe juukseid pidi maast lahti ning lükkas Yumi vastu seina. „Mitte kunagi. Fucking never. Ma ei andesta!“ sisistas Nnoitra läbi hammaste. Yumichika nuuksus, Nnoitral ei olnud kahju. Ta ei tundnud midagi. Nnoitra tõmbas keelega üle teise mehe kaela ning tundis, kuidas Yumi värises.
„Tesla!“ Nnoitra ei pidanud kõvasti karjuma, sest Tesla, tema parem käsi, kuulis alati. Nnoitra oli alguses sellest kohkunud, kuid ajapikku ta harjus sellega. „Jah, sir?“ sisse astus lühikeste blondide juustega mees. Vihahoos oli Nnoitra tema paremat silma niimoodi vigastanud, et noormees kaotas selle. Vaatamata juhtumile oli Tesla ikka oma isanda käsutuses. „Vii see pask siit minema. Ropsima ajab juba.“ ning Yumi lendas Tesla jalge ette. „Ja kui sa tagasi tuled, siis ma murran su jalad, viin su krantsi kuskile sitaauku mädanema. Said aru, jah?“ tekkis vaikus, kus oli kuulda Yumichika vaikseid nuukseid. „Veel parem. Ma lasen kellelgi seda teha, muidu oleks see sinujaoks liiga suur nauding.“ Nnoitra vibutas kätt ning Tesla haaras tema ees lamava mehe kaelast kinni, talutades ta niimoodi välja.
Kui pikk mees oli oma nahktooli tagasi vajunud ning jalad üle laua visanud, siis ta ohkas. „Jälle pean endale kellegi uue leidma. Aah, putsi küll.“ Ning ta tõmbas käega läbi juuste.
Peale mitteametlikku piirkondade koosolekut läksid osad Uryù baari, et ennast lõdvaks lasta. Nnoitra võttis tavalise joogi. See oli nende baar, baarmen Uryù, ühtlasi ka parim piljardimängija, keda kõik teadsid, serveeris tulijatele nende tavalised joogid.
„Tere, Nnoi.“ Nel astus tema laua juurde ja võttis istes. „Mis tahad?“ Nnoitra oli tujust ära, seda oli näha ja isegi tunda. „Kellegagi koos juua, Nnoi.“ Nel naeratas, siirast naeratust, mida ta kellelegi teisele ei teinud. Pikk mees keeras oma pea kõrvale, ta ei tahtnud seda tunnistada, aga see naeratus viis üpriski tihti tema halva tuju ära. „Sa võid oma piima mujal ka juua.“
„Ma tahan sinuga seda juua, Nnoi.“ Ning Neliel sirutas käe üle laua, et Nnoitra nägu enda poole keerata. „Ei ole ilus mujale vaadata, kui keegi sinuga räägib.“ Nnoitra raputas naise käe enda küljest ära. „Vaatan kuhu tahan, na...“ Ta ei ropendanud, kui Neliel temaga rääkis. Ta ei suutnud. Nel naeratas „Nnoi, mul on hea meel sind näha.“ Nnoitra oigas vaikselt „Ära kutsu mind Nnoiks.“
„Ja mina arvasin, et sa ütled, et ma ei tohiks nii tundeline olla.“ Nel teadis täpselt, mida öelda, et Nnoitra vihaseks ajada ja maha rahustada. „Seda ka.“ Sosistas pikk mees jalgu sirutades.
Eemalt jälgisid neid uued näod, kes olid kuulnud juhtidest kõikvõimalikke jutte, kuid nüüd nägid nad kahte rivaali, juttude järgi rivaali, ühe laua taga istumas ja juttu puhumas. Kuna nad olid uued, et teadnud nad minevikust midagi. Nad ei saanudki teada, sest keegi ei rääkinud minevikust, sellest polnud mõtet rääkida.
Aeg möödus ning oli näha kuidas tagumises lauas, kus istusid pikkade mustade juustega mees ja sinakasroheliste juustega naine, koguti tuure.
Järsku lendas üle baari klaas, mis oli pärit tollest lauast. Oli kuulda väikest itsitamist ning siis olid naine ja mees püsti. Järgmisel hetkel lendas mees vastu seina, kuid toibus sellest momentaalselt. Tema ainukesest silmast oli näha lustlikkust, kuid ka viha.
Nnoitra virutas jalaga Nelile kõhtu, mille tagajärjel naine astus sammu tagasi. Eemal olevad mehed olid juba valmis appi minema, kuid siis oli Nnoitra kõhuli maas, Nel tema seljas käsi kinni hoidmas ja pead raputades.
Parajasti astus sisse roosa peaga suhteliselt lühikene prillidega mees, naeratus näol. "Oioi. Kas pole mitte nostalgiline ja traditsiooniline vaatepilt.“ Ning üle baari kaikus roosapäise mehe naer.
Pealkiri: Piirkond 35. 
17/5/2010, 23:34