ema:hommikust.kas mõni unimüts ärkab ka?
mina:hommik.eii.
ema:siis on küll jama värk.okei aja end ülesse.
mina:ei leija põhjust et ärgata.
ema:mina küll arvan et on põhjus täna on 1september.
mina:ma soovikisin magada.äkki lähed mu toast välja.
ema:okei ma lähen välja ja viie minutipärast oled üleval.
mina:Kokkulepitud.
kui ema toast lahkus vajausin uuesti sügavasse unne ja ei teinund millestki välja.kuidagi ime kiirsti läks viis minutit.
ema:Nii unimüts ma teen su voodi ära nüüd.
vastuseks sai ema vaid magusa une norina.siis hakkas ema mu voodit tegema.tõmbas teki pealt ära võttis padja ära ja hakkas lina sikutama.muidugi keerasin ennast lina peale nii kõvasti kui sain ega mu ema ka loll polnud ja hakkas kõvemini sikutama.ta sikutas kaua kuni sain hea poosi et emal lina kärises.välja ei teinud ma isegi kärisemisest.
ema:tütreke vanaema tuleb ka kohe siia.me lähme hobuseid talitama.
mina:ähh mida?
ema:lähme hobuseid vanaemaga kohe talitama.nii et aja end püsti.
ajasin ennast vaevaliselt ja ohkides istuli.
ema:kas oli raske istuli tõusta?
mina:Kohutavalt.
ema:nüüd kergem asi.tõuse püsti ma teen voodi korda.
ajasin ennast vaevaliselt püsti ja siis kui püsti olin potsatasin kohe kotttooli peale.
ema:ma ei tea vali enda riided,mine pesema siis.
valisin tavalised riided.valged põlvpüksid.roosa laiema pluusi mille peale on mustaga joonistatud noodid südamed tähed.läksin ruttu pesema ja vahetasin riided.muidugi unustasin endast rääkida olen kelly.14aastane.elan koos ema ja muskaga.õdesi vendi mul pole ja isa ka mitte tähendab ma ei teagi kesse mu isa on.muska on mu armas koreake.tegelt on meil kaks hobust ka.üks minu üks ema.minu hobuse nimi on Albina.Albuks kutsume.ema hobuse nimi on Yhonny.võibolla kunagi saame endale varsa ka.seda ma ei tea.elan koos emaga metsa lähedal hobuse talus.meie tealus käivad palju oma hobusega trenni tegemas.okeiräägin siis endast edasi.olen blond,peenike,keskmist kasvu.alati koolis noritakse mind.esiteks noritakse mind sellepärast sest ma ei tea kes mu isa on.minust ühe klassi võrra kaugemal poisid alati norivad sellega et nemad ongi mu isad.seda on vastik kuulata sest ise ma ei tea kes mu isa on ja teised norivad olen sellega harjunud mind noriti juba esimesest klassist saadik.teiseks noritakse mind sellega et mul on hobuse kaka hais juures.tegelt pole mul mingit hobuse kaka haisu.nad ei tea mida tähendab üks töö tegemine.hetkel pole midagi millega mind noritkse.nii olen ennast ka valmis seadnud ja nüüd lähend alla sööma.alla istub ema ja lõikab vorsti muskale ja leiv viile hobustele.
ema:tütreke vaata ise midagi külmkapist.mul polnud aega süüa teha sest meile toodi nädalaks ajaks või kuuks ajaks hobune.
mina:Milleks?
ema:neil polnud kusagile teda panna.
mina:on meil nii palju ruumi või.
ema:eks me leiame selle koha ka talle.paksu oma anname talle.
mina:okei.
paksu oli kunagine hobune meil.nii vaatan mida külmkapis on.hmm ma võtan vorsti või ja piima.leiva võtan leiva saia hoidikust.teen kaks võileiba joon piima peale.lõpuks võtan ühe kohukese.ema tuli jooksuga tuppa.
mina:mis viga?
ema:vaata kelle mina pean tööle minema sina pead kooli jõudma.ma käin pesemas vahetan riided ja siis lähme.
mina:okei.
midagi teha mul polnud seega istusin teleka ette ja vaatasin telekat.klõpsutasin kolme knalit edasi tagasi.rohkeim kanaleid meil polnud.ema lubab juba ammu et ostab digi-tv aga siiani pole seda juhtunud.midagi telekast eriliseslt ei tule.ainult multikad.jooksen ruttu oma tuppa.et heita viimased pilgud oma välimusele koora veel juukseid kammida ja võtta oma käekott.kampsun ja jope.
ema:tule alla ma lähen autosse.
jooksin ruttu alla.panin kampsuni ja jope selga.ja kingad jalga.jooksi siis autosse.koolini on mul 10km.
ema:Kuhu sa peale kooli lähed?
mina:ma ei tea.
ema:tuled töö juurde mul või lähed bussiga koju.
mina:ma ei võtnud rahagi kaasa.
ema:ma võin anda.
mina:ei ära anna ma tulen sinu juurde.
ema:oi kui hea ongi su abi vaja seal
mina:ma ei oska ju midagi autobaasi poes teha.
ema:hinna silte hakkad asjadele panema.
mina:okei.
siis algas meie tavaline sõitt mis oli vaikuses ja raadiot kuulates.lõpuk olin kooli juures.
ema:tsau
mina:tsau.
trepi peal ootasd juba tavalised poisid kes mind norivad need on meelis,karl,joonas ja märt
meelis:no tere tütreke.ei ütlegi tere issi mulle?
märt:vaadake tal on minu nina.
karl:minu suu.
joonas:minu silmad.
meelis:ja minu keha.
kripsutasin kõigest nende jutu peale kulmu.nägin koolimajas teadete tahvli juures oma sõpru.need olid karina,minna ja Martin.jooksin nede juurdes.
mina:heii
karina:tsau sa ka lõpuks jõudsid.
minna:kes sind siisa ootas.
martin:ära lollita minna see pole naljakas.
mina:ähh vahet pole nagunii keegi mind ei salli.
pöörasin selja neile ja läksin minema.järgi jooksis karina.
karina:miks sa ära lähed.
mina:Kuulisid ise mida minna ütles kes mind sinna ootas.tal on õigus.
karina:ei ole.
ise vaatas karina seljataha ja tegi minnale vihast nägu.
mina:tal oli selline vastik irve ka näol.
karina:ära tee tast täna välja.
mina:miks ma ei tohiks teha.
karina:ta ütleb kõigile täna halvasti.
mina:miks?
karina:ma ei tea.
mina:kord on ta sellisena loodud.
läskime karinaga tagasi.
martin:näe lähme välja aktus hakkab.
minna:jah lähme.
kõndisime karinaga taga ja martin ning minna ees.äkki nägin kuidas minna võttis martinil käest ja kõndis taga käest kinni.kadedust see minus ei tekitanud aga karinas küll.loogilin et karinas tekitas see kadedust ja viha sest martin oli pooleniti ikkagi tema poiss.aktus kestis 20minutit.kui aktus läbi läksime kõik oma klassi.seal rääkisime ka natuke ja siis olime vabad.kõndisin koos karina minna ja martiniga ema töö juurde.nemad elasid ka seal kandis kus mu ema töötas.ainult mina elasin 10km kaugemal.
kõndisime umbes 10minutit sest naljatasime ja vahel vihastasime üksteise peale.
olingi lõpuks ema töö juures.
mina:tsau.
ema:tsau
mina:kuidas ma neid hinna silte peale panen.
ema:enam pole vaja sa olid nii kaua ära.ma juba lõpetan tööd.
mina:Upsi.
ema:kus sa olid siis.
mina:kuskil tulin koos minna ja karina ja martiniga.
ema:arusaadav mida te kõik tegite.tule minu kabinetti.
kõndisin emaga pika koridori lõppu.istusin siis ema koha peale.
ema:ma lähen ütlen hennole et ma olen lõpetanud.
mina:okei
siis ema lahkuski.kaua kuulsin ta kontsade plõgisemist vastu kivi põrandata.varsti kuulsin neid uuesti ja aina kõvemaks need läksid.siis astus sisse ema.
nii tütreke lähme nüüd.ema võttis oma mantli ja käekoti.läksime välja tagauksest.istusime autosse ja hakkasime sõitma.jälle me vaikismine.kuni kodu paistis.
ema:nii olemegi kohal.
mina:jah
ema:mine vaheta riided ja tule siis hobuste juurde.
läksin autost välja.võtsin ruttu jalanõud ära ja jooksin oma tuppa riideid vaheama.kui riided vahetatud panin välis uksetaga ratsutamis jalanõud jalga.
lippasin kiiresti hobuste juurde.
nägin siis esimest korda seda uut hobust ka.
ema:no nii oled valmis.
mina:jah.
kuskilt nurgatagant tuli vanaema.
vanaema:tere lapsekene.
mina:tsau vanaema.
vanaema:no kuidas läheb.
mina:mis ta ikka läheb hästi.
vanaema:okei.mul pole aega rääkida.pean tõkkeid üle värvima.
mina:väli või sise tõkkeid.
vanema:väli.
mina:okei.
ema:nii tütreke.
mina:mis on.
ema:sina sõidad täna enda hobusega metsani teed ringi ära tuled kõnnakuga tagasi ja siis lähed uue hobusega sama asja aga siis tagasi tuled draavi tehes.
mina:okei.
ema:oota ja pärast seda lähed hüpetele.
mina:enda hobusega.
ema:oota las ma mõtlen.eii ikka uuega.
mina:aga ma ei tea kuidas ta hüppab.
ema:ei mingeid agasi.pane sadul albukale selga ja mine.
panin sadula albukale selga ja läksin.läksin draavides metasani ja tagasi tulin kõnnakuga.
kui tagasi hobuste juures olin vahetasin sadula uue hobuse peale.siis aga läksin kõnnakuga metasni ja draaviga tagasi.kui tagasi oli käisin korra uuesti hobuste juures et küsida.
mina:ema tuled ka ikka vaatama kuidas taga hüppan?
ema:loomulikult vanaema tuleb ka.
läksin vaikselt hobusega platsile.tegin kaks ringi soojenduseks ja hakkasin siis hüppama.esimene ring õnnestus hästi aga teise ringi ajal hakkas hobune juba hüppama aga siis järsku pidurdas nii et ma kukkusin käsi ees maha.kohe jooksid ema ja vanaema minu juurde.
vanema:tütar võta hobune kinni.
ema jooksis hobuse juurde.
vanaema:saad sa ikka kätt liigutada.
mina:aii ei saa.
ema:ma viin hobuse talli.
vanaema:oii paha asi tuleb kiirabisse minna.
jooksuga tuli ema tagasi ja küsis mis viga.
vanaema:sina too auto ja lähme kiirabisse.
vanema aitas mu püsti.läskime autosse ja sõitsime kiirabisse.terve tee ma oigasin.
kiirabini oli ka umbes 10km.kui kohal olime läksime kohe traumapunkti.seal pandi mu käsi paika sest kukkusin käe päigast ära.pandi kipsi.läksime istusime uuesti autosse.kui olime enda kodu tee peale jõudnud nägime et uus hobune jooksis ringi.ema parkis ruttu auto ära ja ütles ema tule appi sina aga tütar mine tuppa.läksin tuppa.vaatasin aknast kuidas ema ja vanaema hobuse kinni said.tuppa tulid vanaema ja ema.
ema:ma teen ruttu süüa.
senikaua kui ema süüa tegi vaatasime vanaemaga telekat.
ema:nii söök on valmis tulge sööma.
sõime kolmekesi lauataga ja rääksime natuke juttu.proovisin mitu korda alustada teemat minu isast aga ei tulnud välja.kui söömise lõpetasin ütlesin et lähen loen raamatut ja jään siis magama.
läksin ülesse vahetasin riided magamis riiete asemele.ja siis hüüdisn ema.
ema:tule palun appi ma ei saa voodit teha.
ema tuli tegi voodi ära läksin voodisse lugesin kümme lehte.ja siis jäin magama
- Tsiteerin: :
- Tsiteerin: :