"Härra Drake?" küsis keskeas mees umbuskliku pilguga justkui transis noormeest.
"Jah," kõlas jõuetu vastus "ma teen seda."
"Tore, sest see siin võib olla meie atmosfääri ainulaadne juhtum ja ajalugu, pole sobivamat inimest, kui teie seda tegema. Ahjaa ärge siis unustage pärast tõendeid kustutamast kuna see meie väike "bussines" võib neis huvi äratada, aga kui me selle ära teeme ei saa mitte kunagi, mitte iialgi üksi seadusesilm mulle, see tähendab meile midagi teha."
"Miks?" kostus uuesti noormehe suust oie ja kõik kadus minevikku.
Tühjus, valgus muutub heledaks ja kiirgavaks, kostuvad helid. Seisund nagu trans kirjeldaks mõni seda mis tunne oli praegu Drake Tyl. Ta ärkas nagu unest mida ta on tuhandeid kordi näinud, aga kunagi ei mäleta seda enne uut unenägu, kas see oli uni?
Ty lamas silmad lahti heledas toas mis oli täis plakateid jalg- ja korvpallurite, lauljate ja näitlejate ja muidugi pildid tuldsülgavatest draakonitest.
"Üles! Sa palusid, et ma ärataksin sind enne, kui ekskursioon algab!" karjus kuskilt väga kile hääl. Noormees sellest, aga välja ei teinud. Ta oli käinud tuhandeid kordi draakoniorus, kus pidid elama kunagi dinosaurused kes sarnanesid lohedele ja draakonitelee. Ty ei läinud täna ekskursioonile, ema oli lõpuks nõustunud õpetajale tõendi kirjutama. Erinevalt poisist läksid aga ta vend Dilan ja väikeõde Elidra.
Ty sulges uuesti simad ja nooruk jõudis vaevalt viis minutit pikutada, kui ta uksest tuiskas sisse ta blondide lokkis juuste ja siniste silmadega vend. Kooli unistuste poiss. Ty avas silmad ja vaatas vennale ärritunult otsa.
Tõustes vihaselt püsti haugatas ta: "Ma ei tule! Sa tead!"
"Plaanid muutusid, me ei lähe ka. Pane asjad kokku, ema saadab meid maale kloostrisse, inimesi aetakse riigist välja, evakueerimine. Mingi oht terves Kanadas."
Pealkiri: Cloister 
26/6/2010, 21:16
