Mulle meeldib kirjutada , kuid kunagi ei ole saanud keegi mu kirjutisi lugeda ..
nüüd olete teie siin esimesed kellel see võimalus siiski avaneb !
Kõndides mööda märga rannaliiva vaadates vihmapiiskade ühtlast kukkumist merevette , tunnetades õrna tuuleiili juustes , mõeldes tunnetele , mälestustele ning kaotustele tahaks nutta .. Teades et nüüd võid nutta kuna keegi , mitte keegi ei oska arvata kas need on pisarad või taevast tulevad vihmapiisad .
Kaotades kellegi tähtsa , minnes tülli kellegagi kes on lausa ingel sinu pimedatel öödel , lootes uuele algusele - peab mõistma et selline on elu , igati ebaaus , egaõiglane ning mõistmatu.
vahel jäävad mõistmatuks elu keerulised käigud , elu röövitud sõprused , röövitud tunded üksi jäänud armastused , valed otsused ning segased tunded sellest hoolimata tuleb olla tugev , tugev et seista vastu kõigele halvale , naeratama ning lootma et homne on tänasest parem. Tuleb leida midagi tähtsat , midagi mis suudaks sind aidata ka kõige hullemas olukorras , tuleb olla sina ise ..