Näitasin näpuga ühe tumepruunide juustega keskealise mehe poole, kui me omatoast väljusime. Otsustasime hotelli peale ringi uitama minna. Ma ütlesinShakirale:„ See on mu isa.“
„Oled sa kindel?“ päris ta silmi veidike pilutades. Noogutasin ning surusinväikese igatsus tunde alla:“ Ma veel ei lähe tema juurde, jälgin kõigepealtnoh, kas tal on uus naine. Ta arvatavasti ei tunne mind äragi.“ Shakira vaatasmind naljaka näoga ja küsis silmi pööritades :“ Miks ta ei peaks?“ Urgitsesinoma rahakotist, mis mu paremas käes oli, välja ühe foto. Panin näpu ühe heledajuukselise, veidike priskema tüdrukupeale näpu ja näitasin talle : Vot see olen mina.“
Ta võttis foto oma kätte ja uuris seda veidike. Pole ime, et ta mind ära eitundnud, sest ma alguses elasin teises linna otsas ja suhtlema hakkasime siis,kui ma tulin siis sinna linnaossa, kus ma praegu elan. (nad elasid varem teiseslinna otsas, seal kus see hotell on, enda korter on Devilal, aga hoopis teiseslinna otsas, kui ta keskkooli läks uues linnaosas, saigi ta Shakiragatuttavaks, see pärast pole ta ka isa näinud, et ta eriti tihti ei satu sinnakanti.) Tegelikult pole mul ju mõtet väga kaua oodata. Seda ma tean, etvähemalt üks paari aastane laps peaks neil olema, kuna kui nad mu väljaviskasid oli see naine rase. Võtsin julguse kokku, asetasin päikeseprillidninale, valge tuunika, mis ulatas poole kintsuni, silusin normaalseks, mustadjuuksed olid mul lohakas krunnis, mustvöö piha alla lähenesin oma isale.Koputasin tema õlale. Ta keeras ennast ringi ja naeratas viisakalt :“ Tere,mida neiu siis soovib?“ Ma neelasinjustkui keele alla, ennem oli mul nii palju asju, mis talle näkku paisata, nüüdaga tühjus. Ma ütlesin suure võltsi naeratusega, millest temagi aru sai, tereja võtsin päikeseprillid eest. Temanäolt vilksatas üle naljakas
kas-see-on-tema ilme ning ta küsis siis:
„ Kas ma tunnen teid?“
Kui ebanormaalne, ta teietab mind, tema enda tütart. Ma keerasin oma peavasakule poole, nii et kaelal olev arm rohkem talle silma hakkaks ning laususin:“ Ma ei tea, kas tunned, aga kindlasti tundsid.“ Jälgisin tema reaktsiooni;kiirenenud pulss, suured silmad, suu vaikselt lahti vajumas.
„ See oled sina tütreke?“ päris ta uskumatult õnnelikuna.
„ Jah,“ oli ainuke vastus mis üle mu huulte libises, õigemini tuli.
„ Sa oled nii pikk ja ilus. Hoopis teistmoodi juuksed ja puha,“ tema pilklibises üle mu keha ja ta jätkas :“ Noh, päris…:“ Katkestasin tema lausetväikese nähvamisega:“ Jah ma olen kõhnaks jäänud.“ Neelatasin kuuldavalt. Näginsilma nurgast, et Shakira liikus kaitsvalt mulle lähemale. Ta jõudis minukõrvale ja vaatas mu isa üleolevalt. Isa pulss kiirenes veelgi, okei ta lõpetabvist meie pärast haiglas. Ta päris häält tõstes :“ Kas sa oled LESBI ?“ Okei,see oli liig mis liig. Peaaegu tervel korrusel viibiv rahvas jäi seisma javaatas meid silmad suured peas. Ainukesed kes naerma purskasid olime meieShakiraga. Ta nägu hakkas juba normaalset jumet tagasi võtma. Ta uuris „ noh,kas sulle ei anta siis piisavalt palju süüa, et nõnda kondine oled?“ Ta eiküsinud seda kurja häälega, vaid pigem nagu lepitades. Okei, mu vihameeter tõusisveelgi ning ma pasundasin selle talle näkku, kogu selle rahvamassi ees, kesmeid endiselt jõllitasid: „ Ei, äkki on see sellest, et ma elan üksinda, äkkimul pole raha ja mu isa ei toeta mind, võib-olla ma tegelen liialt koolilõpueksamitega, et siis hullust maailmast põgeneda, sellest maailmast, kus minuvastu sooritati kuritegu ja selle peale viskas mu isa, mu oma lihane isa mutänavale. Äkki kõik see kokku mõjutab mu tervist. Kes seda teab.“ Rahvas hakkasvaikselt laiali vajuma, aga enamused olid ikka sellest ehmunud. Dave`i ( isa)silmis olid juba peaaegu pisarad, iga mu sõna kriipis esile vanad armid. Maolin liiga vihane, et nutta, liiga vihane, et reageerida. Üksik pisar, misjärgnes kümnele esimesele voolas mu punetavalt põselt üle. Ma sisisesin talle:„ Olgu see närune pisar viimne, mida ma sinu pärast valan.“ Pühkisin sellepisara võidurõõmsalt ära ja asetasin päikeseprillid ninale. Selg sirguskõndisin ma tema juurest eemale. Jõudes meie tuppa kiirendasin ma sammuvannituppa. Toetudes vastu kraanikaussi vandusin ma ise endale, et mitte ühtegipisarat enam. Pesin näo ära ja liikusin oma öökapi poole, et võtta sealt omameigikott. Peegli ees tegin õrna meigi; jumestuskreem, puuder, ripsmetu¹¹ jahügeeniline huulepulk. Shakira astus ettevaatlikult tuppa. Ma naeratasin tallelaialt ja ütlesin kõva häälega: „ Davai, kontsad alla ja kooma.“ See oli muselle öö plaan. Otsustasin, et nii õrna meigiga ei lähe ma kuhugi ja võtsinappi veel laineri ja silmapliiatsi. Olin saavutanud korraliku öö meigi jaasusin kohvri kallale. Jess, minu must minikleit, ilma õlapaelteta, liibusümber mu kõhna keha. Jalga sikutasin ma jällegi need mustad stiletod ningkäisin kiiresti WC, nii kaua pani Shaki ennast valmis. Tagi ega midagi me eivajanud, sest ööklubi on pms hotelliga kokku ehitatud. Esimesel korrusel olipikk koridor, kus lõpus olid suured uksed ja sealt pääseski klubisse. Trügisimesisse ja avastasime ennast teiselt korruselt. Värviliselt üle rahva vuhavadtuled, purupurjus inimesed ja vali muusika. Ütlesin vaid Shakirale, et tõmbamepeo käima ja peaaegu, et jooksin alla korrusele. Trügisin läbi rahva leti äärdeja palusin midagi kanget. Sain rummi ja koola koksi ning tegin põhjani.Kordasin seda kahe järgneva koksiga ka.
Tunni möödudes istusin ma kitsal mustal diivanil, minu kõrval suhteliseltpurjus kutt. Ta andis mulle väikse kotikese ja ütles; „ Esimene kord on tasuta,minu telefoni number on ka seal, helista kui uuesti vaja on,“ ta tõusis jalahkus. Vaatasin imestunult kotti oma käes ja surusin selle siis oma vöövahele. Liikusin naiste WC-sse ja trügisin ühte kabiini. Vaatasin kaalutlevaltkotti oma käes ja otsustasin proovida. Võtsin näpuotsa täie, tõmbasin ninna jalahkusin sealt kiiruga. Saali tagasi jõudes nägin ma Shakirat. See tunne. See on midagi seletamatut. Muloli hea ja paha olla samal ajal. Ma saanud mitte millegist aru. Kõik oli niiseletamatult ilus. Ilus, kuid kiire. Kiire ja arusaamatu. Muusika bassid ajasidmu meeled hulluks. Mul oli suur tahtmine minna tantsima aga mu keha ei kuulanudenam mind. Hing ja keha olid nüüd ültse eraldi asjad. Shakira möla kõlas mulkõrvades, kuid ma ei süvenenud sellesse. See oli liiga mõttetu. Ma sundisinennast tal käest võtta ja tantsima minna. See oli imeline. Muusika võttiskontrolli mu keha üle, vahepeal ma arvasin et ma olengi muusika. Shakira panioma käe mu õlale. Ta käsi oli nii pehme, nii õrn ja jahe. Ma aina rohkem jarohkem kaotasin kontrolli enda üle. See meeldis mulle. Ma ei tahtnud minnatagasi sinna räpasesse reaalsusesse. See oligi see, mida inimesedkutsuvad seitsmendaks taevaks.
------------------------------------------------------------------------
Veits jama tuli, aga ma hakkan kähku kirjutama, mõtteid on väga palju. Tahaks kõike korraga kirja panna, aga siis saaks jutt kähku otsa