Sa tulid mu juurde nagu välk selgest taevast
ja päästsid mind kogu vaevast.
Tugev surin läbis kogu mu keha,
ei osanud enam midagi teha.
Kui sa vaikselt sammusid mu juurde,
astusin võõrasse maailma suurde.
Õrnast sosinast kuulsin oma nime,
kõik meie ümber oli järsku pime.
Hetkeks sähvatas mõni valgusviht,
ma teadsin ,sul on kindel siht.
Me liikusime aina edasi
sest toas ei olnud mitte kedagi.
Kuid siiski tekkis mingi tõrge,
äkki olid olnud mu ootused liiga kõrgel?
Korraks mõtlesin mis on selle kõige hind,
kuid siis sa laususid:"Ma armastan sind!"
Pealkiri: Sinust.. 
28/8/2010, 17:36
