Mia
Naerupall
 Postituste arv : 10
Age : 30
 | |  *** | |
Ilmselgelt levib informatsioon niiöelda interneeduses väga kiiresti, eriti kiiresti levib see veel siis, kui ise selle levikut takistada püüda. Ma tahan öelda seda, et teave käesoleva blogi olemasolust on jõudnud inimesteni, kelleni see poleks pidanud jõudma. Loomulikult olen selles mina ise kõige rohkem süüdi. See sõnastus tuli nüüd küll kuidagi ametlik.. Mis nüüd edasi saama hakkab on alles otsustamisel, üldiselt on valikuid kolm:
- Valin hoolega, millest siin kirjutan ja millest mitte.
- Lõpetan siin blogi kirjutamise ning alustan mõnes teises kohas uuesti.
- Lõpetan üldse selle blogi kirjutamise ära.
Ega mulle endale ükski neist eriti meelepärane ei ole, aga esialgu ignoreerin ma seda olukorda. Neile inimestele, kes peaksid end puudutatuna tundma, ütlen veel seda, et see kui te antud sisekannet loete, end halvasti tunnete, kui tunnete, siis see ongi see põhjus, miks ma eelistan kirjutada blogi nii, et inimesed, kes mind reaalsuses tunnevad ja hästi tunnevad, sellest midagi ei tea. Selliseid olukordi tuleb kindlasti, kus keegi ennast mõne tegelaskujuga samastades mõistab, et oihh äkki see olengi mina.
Tegelikult oli mul üks mõte ka, niisiis peale kõige uue mida ma selle mõne kuuga olen kogenud, seoses igasugu muutustega elus, olen kokku puutunud ka omaealiste inimeste surmaga, kas siis nende endi käe läbi või mõnel muul põhjusel. Miks ma sellest kirjutan, minu jaoks on muret tekitav, et kahe kuu jooksul on minuni jõudnud kolm teadet noorukite surmajuhtumitest, noorte inimeste, kes on olnud minu lähedaste ja tuttavate jaoks väga olulisel kohal. Inimestest, keda ma kasvõi koolipeal näinud või kelle tegudest lõbusaid jutte kuulnud olin. Selle kõige peale olen ma nüüd palju mõelnud, probably even too much. Lihtsalt tunnen end kuidagi abitult, tahaks selle vastu kuidagi võidelda, aga ei teagi täpselt, mille vastu ma võitlema peaksin. Ma olen niiiii palju mõelnud sellele et, miks peaks keegi tahtma siit maailmast lihtsalt ära kaduda ja oma elu lõpetada, kõige kurvem on selle asja juures see, et ma isegi mõistan neid. Selliseid hetki tuleb ikka ja jälle ette, kus mõtlen, et I´ve had it!! Eks mul ole omad nipid, kuidas siis jälle jalule saada ja edasi rassida. Kuigi sellised omadused nagu boheemlus, optimism ning oskus nautida käesolevat hetke on need, millest ka mina puudust tunnen. Lõpetuseks ütlen seda, et ega enamus sellest saastast mis hinge kraabib ei kao siis ka kuskile kui kuu peale kolida. Lootsin seda ju isegi, et mõned asjad ehk ununevad, kui nendega seotud inimestest ja kohtadest kaugemale ära minna. Keegi mulle kallis inimene ütles selle kohta alles hiljuti, et sama sitt, aga teine hunnik. Vabandan väljendi pärast, aga kohati peab see ikka vägagi paika.
Järgmise korrani!
 | |
|
