Tahaks kuhugile kaugele ära,
mu silmadest on kadunud sära.
Ei taha olla siin,see on täielik piin.
Tahaks jälle kogeda õnne,
tahaks hüpata muretult lumme.
Kuid mu mured ei lõpe eal,
ma näen neid,mind ootamas seal.
Kõnnin vastu neile pea püsti
ning tunnen enda kehas kui elusüsti.
Näen sind reipalt kõndimas mulle vastu,
olen valmis rõõmupüstolist laskma lasku.
Rõõmust nüüd laulan kui lind,
olen ju terve elu oodanus sind.
Kuid tuimalt sa minust möödud,
olen meeletult löödud.
Kallistad hoopis kedagi teist,
mõtlen,mis on saanud meist?
Pealkiri: Kaduma läind õnn. 
18/11/2010, 20:27