Ride with me.

Väike mõtte välgatus siis.
Kas jätkata? Meeldis, ei meeldinud? Kommentaare


Olin just oma kõige magusamat und magamas, kui äratuskell
tinisema hakkas. Tõmbasin teki endale üle pea, et äratust vältida, mis aga ei tahtnud kõige paremini välja tulla. Viskasin teki vihaselt pealt ja virutasin rusikaga kella, mille taga järjel see vastu maad kukkus. Ajasin ennast vaevaliselt voodist püsti ja vinnasin vannituppa. Käisin pesema, mille tagajärjel oli palju mõnusam tunne. Kuivatasin juuksed tegin soengu korda. Õigemini tegin ma siis endale hobuse saba. Kui kord juba siin olla siis teha ka kõik ära või mis? Vedasin ennast tagasi enda tuppa ja ajasin endale riided selga. Kui riided vahetatud suundusin alla sööma.
Kööki jõudes oli mu vend juba sõidu valmis. „Ou on sul alles uni. Ma üritasin sind üles ajada aga ei tahtnud nagu välja tulla. Aga kuna ma nii geenius siis ma panin sulle kella helisema, muidu sa vist magaks siiamaani.“, „Oi-oi kus nüüd tuli geenius välja. Miks sa nii vara valmis oled?“, „Mis mõttes vara. Sa kella ka vaadanud oled?“, „Pigem tekib mul küsimus kas sa kella oled vaadanud? Kell saab alles üheksa, ma tahaks teada mis kell sa ise üles peksid ennast.“ Kert jäi mõttesse ja mina läksin oma nälga kustutama. Tegin endale portsu võileibu ja tass kuuma kohvi. „Tee mulle ka kohvi. Pliiz!“ Võtsin siis teisegi tassi ja kallasin ka sinna kohvi. Asetasin venna tassi lauale. Võtsin enda asjad kätte ja suundusin oma tuppa tagasi. Enda kambrisse jõudes asetasin tassi ja taldriku koos võileibadega lauale. Otsisin kapi põhjast oma spordikoti üles ja hakkasin oma võistlus riideid sinna sisse loopima. Asjad kokku pakitud sain oma hommiku söögiga alustada. Kohv oli juba mõnusalt maha jahtunud ja seega täiesti joodav. Uimane ja laisk nagu ma olen, unustasin ma kohvile suhkrut lisada ja seega pidin ma kanget lurri jooma. Kella nähes kugistasin kiirelt viimased võileivad alla ja kaanisin kohvi peale. Käisin pesin veelkord hambad ja olingi valmis minema.
Käisin veel enda toas koti ja telefoni järel ning suundusin garaaži. Viskasin koti autosse ja hakkasin oma iludust garaažist auto peale ajama. „Hei siss las ma aitan. Nõrguke nagu sa
meil oled.“ , „ Kui ma sul nii nõrguke olen, siis kuidas mul koguaeg võistlustel sinust paremad kohad on ah?“,
„ See on selle pärast et ma lasen sul võita.“, „Kas sa ise ka usud mida sa räägid?“ Kert noogutas ja vedas mu tsikli auto taga kasti. „Ou, aga kus paps on? Kas ta täna ei viigi meid ära?... Ja kus kõik on üldse?“ Alles nüüd märkasin, et maja oli terve hommiku kuidagi kahtlaselt vaikne olnud. „ Nad on haiglas. Emily sünnitab. Uskumatu, et sa ta kisa öösel ei kuulnud.“, „ No siis täna sõidame Emily auks. Ja vaata et sa ikka mõne mehisema koha saaks.“ Kert võttis ühe suvalise asja, milleks juhtus olema nuustik, ja viskas mind. Õnneks ma sellega pihta ei saanud, aga ikkagi. „Ja miks sa üldse temaga pole ah? See ju sinu laps ka.“, „ Emily tahtis, et ma täna võistleks, ta tahtis põhjust et minu üle uhke olla.“, „Nagu laps mille sina loonud oled, poleks põhjus uhke olla.“, „Mis me ikka siin pläkutame, jääme nii veel võistlustele hiljaks.“ Käisin garaažis oma saabaste järgi. Kõik mu sõbrannad ohivad, et need nii rasked ja nendega ei saa ju kõndidagi, aga see lihtsalt nõuab harjumist. Ma ei saa enam arugi kui ma nendega käin. Viie aastasest saadik juba neid kandnud. Viskasin saapad autosse ja sõit võiski alata. Õnneks oli Kert juba ennem oma asjad peale laadinud. Sõit kestis vaikuses. Ainuke asi mis vaikust rikkuda võis oli mööda sõitvad autod,
kes signaali lasid.
Kohale jõudes olid paljud võistlejad juba valmis. Asusime kiirelt oma varustust lahti pakkima. Seni kuni Kert meie tsikleid maha laadis, tegelesin mina meie vormide korrastamisega. Kui vormid korras ja tsiklid sõidu valmis, ajasime enda rüüd selga, istusime sadulasse ja käivitasime oma iludused. Oma KTM 350SX-F käima vändanud nautisin ma selle mootori müra. Kui Kert kah oma motika käima sai tegime võidu START kohani.
Enda kohad sisse seadnud ootasime millal tõkked maha lastakse. Kõik võistlejad antsid gaasi ja ootasid ärevalt millal saaks käigu sisse lasta ning minema kimada.
Vaatasin rahulikult endast vasakule ning paremale. Keerasin ennast taas otse et enda ninaall olevaid tõkkeid jälgida. Ootasin kannatlikult, kuni lõpuks sain oma käigu sisse lasta ning minekut teha.