Illusions

Selline on elu


Olin kord tüdruk, kes uskus kõike
ma olin illusioone täis,
liiga palju olin unistand ma paradiisist.
Ma olin tüdruk, kes oli armund kordi
kuid haiget sai ta alati.
Miks küll maailmas on niipalju valu??
Sellele vastata me saa.
mis on ühele hea on teisele halb ja nii see olema peab.

Kord armusin ma uuesti
Sa muutsid mind,
tegid paremaks, sa olid kõik, mis mul oli.
su pruunid silmad sellel ööl
Need tungisid mu jääkülma südamesse ja üles sulatasid selle taas.
kuigi ammu teadsin, et haiget teed sa mulle niikuinii.

Sa kinkisid roose ja suudlesid sa mind,
Ma ei tahtnud uskuda, et armunud ma taas,
aga seekord oli see teistmoodi,
see polnd lihtsalt armumine,
vaid see oli midagi enamat.
Selle nimi oli armastus.

Koos oli käidud terve aasta, enam paremaks minna ei saanud.
Olid vandund mulle palju kordi armastust
üks öö me jälle rannas,
vesi õrnalt silitas meie jalgu.
sa olid kuidagi teistmoodi,
Ma jäin seisma ja lugesin seda ta silmist,
nägin ma seda, mida uskuda ei suutnud
"ütle seda"sosistasin ma vaikselt talle kõrva.
"Ma ei armasta sind enam."ütles ta mahedalt, ega tõstnud maast pilku,
et mulle korrakski neid pruune silmi veel viimast korda näidata,
et ma saaks sealt kokku lugeda need korrad,
kui sa olid vandund mulle armastust

Tuul puudutas õrnalt meie nägusi, vaatasin kaugustesse,
ma lasin ta käest lahti ja hakkasin kõndima vaikselt edasi
ma ei nutnud
Vesi oli mulle juba kaelani,
Ta oli nagu halvatud ja vaatas seda kõike pealt,
ma ei suutnud enam, see oli liiga raske minujaoks
lasin merel enda üle võimust võtta
Ma ei suutnud enam hingata ega püsti tõusta, lihtsalt kõik oli liiga valus minujaoks
Ma sulgesin silmad, aga seekord igaveseks.