Oli kesksügis, taevas oli hall ja vihmane. Metsa ääres oli üksik puust natuke räsitud olemisega kirik, mille läheduses polnud ühtegi maja. Kirik oli väga tagasihoidliku, samas aukartust tekitava välimusega. Kiriku ees oli palju autosid, autod olid lausa piinliku hoolsusega ühte ritta pargitud. Kõikidel autodel oli valge lint antenni otsas. '
Kiriku sees oli palju inimesi, kes istusid tumedast puust nikerdatud pinkidel ja rääkisid vaikselt juttu.
Altari ees oli mees, kes kandis ülikonda ta jälgis uudishimulikult ja kannatamatult aegajalt kella piiludes ust, kustkohast pidi pruut iga sekund sisse tulema. Altari taga aga oli valges kirikuõpetaja, suure ristiga piibel käes.
Liigume mööda punast vipa tagasi ja keerame vasakule. Suure puust ukse taga oli hämar puust tuba, mis oli külm, ainult vanaaegne õrnalt hõõguv kamin andis toale natukene soojust ja valgust.
Toa nurgas oli suur peegel.
Peegli ees seisis pruunide, laineliste juustega sinisilmne naine, kellel oli laitmatu meik, tulipunased huuled ja maani ulatuv valge imeilus kleit.
Naise käes olid tulipunased roosid.
Naise hingamine oli katkendlik, loori, ta tõmbas ettevaatlikult ja aeglaselt loori näoeest.
Oli kuulda, kuidas klaveril hakati pulmamarssi mängima, see oli märguanne, et pruut pidi piki veinpunast vaipa peigmehe juurde kõndima.
Naine viskas roosid põrandale nii, et paljud kroonlehed rooside küljest lahti murdusid ja mööda põrandat laiali pudenedes. Ta jooksis kirikust välja, visates loori langenud lehtedele, mis ta jooksusammude all krabisesid.
Naine seiatas korraks ja vaatas nutetud silmadega tagasi.
„Anna andeks.“sosistas ta ja jooksis metsa kadudesR tihedasse uttu.
Pealkiri: Tähtis päev 
21/1/2011, 18:29
