Oh, kas mäletate eel aega, kui olime pisimad kõigi seast? Kui käisime mööda koridore ringi, imetledes teisi, kes nad nii suured juba olid? Kui mööda koridore tuli käia rahulikult, kõndida, sest igal pool olid korrapidaja-õpetajad, kes muidu noomima asusid. Või nende abid õpilased, kes samuti mööda koridore edasi-tagasi käisid, uhkelt märk rinnas, mis nende staatust kuulutasid.
Nende järel saabusid ajad, mil saime klassis käsi püsti hüpata, et õpetaja just sind valiks kolmanda korruse korrapidajaks, kuna seal veetsid ju ainult suured aega ja oma märgiga oli sul vahetundidel vähemalt mingigi võim nende üle. Ühel päeval, kui lotovõitjaks osutusid, said sõbrannaga lausa kõigist tundest ära, kuna olid peakorrapidaja, kes terve koolipäeva pidi esimese korruse platvormil laua taga olema ning sekunditäpsusega koolikella nuppu, milleni sa vaevalt ulatusid, vajutama, et kõik tundidesse läheksid. Ning siis oli pidu ja pillerkaar ehk nelikümmend viis minutit jutuajamist ja koduste tööde ette ära tegemist. Kui oli vaja kedagi koridoris asendada, pidid seda ise tegema, või leidma kellegi, kes teeks. Söögivahetunnil karmi silmaga jälgima, et keegi toiduga üles ei tuleks… Vot see oli kasvatamine. Peakorrapidajana korjasid päeva lõpul korrapidajamärgid kõigi käest kokku, lugesid kontrolliks viis korda üle, kas on ikka õige arv, ja viisid siis õpetajale, olles rahul päevatööga ning saades veidi kurvalt ülesande järgmisele klassile anda.
Tasapisi said sa vanemaks ning töö tundus aegaraiskav, kuna selmet järgmiseks tunniks õppida, pidid koguaeg teisi jälgima ning käskima aknalaualt maha tulema, mida tegemast keeldudes õpetaja sinna kutsuma. Ent enne, kui sa märgatagi jõuad, ei käi koridorides enam õpilased korrapidajamärkidega, harva näed ka õpetajat koridori otsas seismas. Peatselt pole ka neid enam, vaid korda valvab turvamees, kelle silmad läbi kaamerate pea igasse kooli nurka jõuavad. Nõnda võidki leida end juba viimase muudetud koolikellahelinaga koolist väljumas, lõputunnistus käes, ning mõtlemas, kas ongi kaksteist aastat tõesti juba möödas?
Sest nädala eest koorilaagris mõtlesin, kui äge oli ikka korrapidaja olla. kirjutatud hirmus seda ära unustada.
Pealkiri: Nostalgia 
20/3/2011, 14:22
