Suvine komöödia

Okei, et tahaks siis teie arvamust ka, et kas teen edasi v mitte.

Liis oli 14 aastane tüdruk. tal läks koolis suht hästi, tal oli palju sõpru ning perekond, kuhu ta mitte kunagi kuuluda ei tahtnud. enamasti ta ema mölises temaga, aga mõnikord võttis vaevaks ka kena olla. Igatahes see suur seiklus algab suvel.

Okei, emps ütles, et tal on mulle üllatus...Kahtlen, kas see on midagi normaalset. Varsti tuli ema koju ja ta pidi teada saama, mis teda ees ootab. Ema teatas : "Tead, ma mõtlesin, et sa võiksid suvel midagi huvitavat teha." Vaatan kahtlustava pilguga..."Panin su kirja ühele võistlusele, kus 3 tüdrukut ja 3 poissi, teid jagatakse paaridesse ja teil on iga päev mingi lahe ülesanne," ütles emps, ta oli kahtlaselt rõõmus. Äkki sellepärast et must lahti saab!? oli seda nüüd veel vaja siis ? ütlen vaikse häälega. "Kusjuures kõik toimub Hispaanias, ja ilma minuta, oled nüüd piisavalt suur..." teatas ema. Okei, asi hakkab veits põnevamaks minema. Aga kes teised kaks tüdrukut on ? tuli mul meelde küsida. "Need võid ise kaasa valida, aga pead kiirelt otsustama."Hmm , läheb raskeks, aga arvan, et valin Kati ja Mammu, nad on mu sugulased...

Lõpuks oli see päev käes...

See on alles sissejuhatus, kui lugejaid on, kirjutan edasi. Nüüd edasi läheb minu arust põnevaks. Aga jahh, kriitikat ,

Alguse kohta on midagi üsna raske öelda, kuid tundus kuidagi jube kiire ja liiga selline ettearvatav.
Aga ma ootan järgmist osa, enne kui kriitikanooli laskma hakkan

esimene osa oli kahtlaselt lühike. ja kui sa kavatsed mingit lugu kirjutada, siis eal tavaliselt selliseid väljendeid nagu "igatahes, okei, mölises"...
tundub selline natuke reidikas :) sorri, aga kirjuta ikka edasi, eks näis.

*Hispaaniasse sõitmise päev*

Kati ja Mammu elasid Pärnus, niiet nad tulid Tallinnase eile õhtul, et täna koos lennujaama minna. Suhteliselt ukse juures oligi kolm poissi. Meile oli teada, kes kelle paariline on, sest meile saadeti kiri, mis oli juhise moodi. Hetkel ma armastan oma ema...Olen kindel, et sellest tuleb parim suvi mu elus. Kui sain teada, kes kes on kallistasin automaatselt oma paarilist. Võin vanduda, et ta oli neist kolmest kõige ilusam, vähemalt esmapilgul, kuigi ka Alexil ja Marxil polnud viga. Minu paarilise nimi oli Nick. Mul on mingi imelik suhe kallistamisega... Lennukis oli väga naljakas. Õppisime üksteist põhjalikult tundma.

*Lennujaamas*

Meid ootas üks naine, kellel oli silt käes meie nimedega. Läksime tema juurde ning ta juhatas meid taksode juurde ning ütles midagi taksojuhile. Ise ta kaasa ei tulnud. Takso viis meid suure villa juurde. See oli suur ja modernne. Õues oli ka bassein. Siis hakkasime ennast sisse kolima.Ukse küljes oli kiri. Meile tundus see juba supermodelli saatega, seal oli ka paberil vihjed. Kirja lõppu oli pandud igale paarile taha number. Alguses ei teadnud, mida see võiks tähendada ning astusime majja sisse. Üleval korrusel oli kolm ust ning igalühel üks number. Saime aru, et need need numbrid seal kirjas olidki. Astusime sisse...Igas magamistoas oli üks suur voodi. Ma pidin pikali kukkuma. Mõte "see ei ole võimalik" ei lahkunud mu peast ning ma jäin nagu post seisma. Nick ütles: "Tore üllatus, tundub et peame ühes voodis magama...Halloo, kõik korras, Liis?" Sel hetkel tulin arvatavasti reallsusesse tagasi...

Loodan, et see veits pikem, teeksin edasi, kuid pean õppima. Igatahes ootan tagasisidet ja ettepanekudi , mis võiks tulevikus juhtuda või mis teile meeldiks. Proovin kunagi pildid igast tegelasest ka lisada.