taevas?!

Öeldakse , et inimese elu on nagu jõuluehe. Pillad ja see puruneb. Minu elu purunes tuhandeks killuks puhta lolluse pärast.
Oli üks novembrikuu laupäev. Vallatud nagu me sõbrannadega olime ,kirjutasime alla oma surma otsusele. Nimelt kütkestasid meid baaris kolm noormeest, kes olid meie arust täitsa kuumad. Kutsusime nad enda juurde ja püüdsime flirtida. Nad naersid ainult ja palusid meid tantsima.
Olime õnnest päris segased ning ei pannud toimuvat tähelegi. Ärkasime õnnest siis kui kostis verd tarretav karjatus . Tõstsin pea kuid samal hetkel tundsin piinavat valu kaelas. Noormees kellesse ma olin juba jõudnud armuda oli löönud oma hambad mulle kaela .Olin shokis ning suures paanikas liitusin üha valjemaks mineva katakoonilise kisaga. Aga noormees ei paistnud seda märkavat vaid surus oma teravad hambad sügavamale mu kaela.
Tundsin kuidas elu minust kaduma hakkas . Mu silme eest libisesid mööda pildid , kus ma olin suvel vanavanematega, klassipeod ja reisid. Lõpuks, kukkusin jõuetult maha lõin ära oma pea ja surin ennegi kui mu keha maad puudutas.
Nii, surin mina. Ja nüüd , olen mina Rowan , 16 aastat vana sattunud siia . Maa ja põrgu vahelisse auku. Siin on kõik näeb välja nagu siis kui ma veel elasin. Ainult üks mure. Mul on hirm ja kõik mida ma siiamaani olen näinud ei mõju julgustavalt. Libahundid. Koletised. Lohed.
Kolm reeglit kuidas Põrguaugus hakkama saada:
1. Kiired jalad.
2. Pidev valvelolek
3. Põgenemistee olgu alati vaba.
Kolm raudset reeglit. Pea nendest kinni või sure.
Okei, õhk paistab puhas kuid kontrolliks viskan rusikasuuruse kivi kaubamaja ette. Ootan. Kuulen lõrinat ja kohe ilmub ka hääle omanik. Kollaste silmamunadega, ilastava suu ja tohutute mõõtmetega libahunt nuusutab õhku. Appi, libahunt norsatab, ulub ja hakkab lõrinal mu peidupaigale lähenema. Varsti leiab ta mu. Ma tunnen juba ta lehkavat hingeõhku. Koban kiiresti lähedal asuva telliskivi kätte ja teen südame kõvaks. Mu pulss kiireneb kui kuulen kohutavate küüniste kriipivat heli kui ta küüned mu peidupaika katvate terasplaate riivavad. Ta võttab hoogu ja kisub terasplaadid nagu paberi ära. Ma jõllitan teda ja tema jõllitab mind. Ta toob kuuldavale kohutava möirge tõstab käpa ja valmistub mind uuesti tapma.