EvaCa luule2

nii kurvad luuletused:( teevad mind kurvaks

mhh...kahju kui sind kurvaks teevad.Aga olen jah pisut melanhooliline inimene.Meeldib kirjutada valust.

Kink sinule.

Sa surud oma külmad käed mu kehale,
lükkad eemale mu pruunid juuksed.
Sisimas mõtled hoopis temale,
vaigistan oma helitud nuuksed.

Kisud mul riided seljast,
sasid mu juukseid,õrnalt.
Ise ma nõrken ihast ja näljast,
kuid tean,et paned kõrvalt.

Mu parfüüm hullutab sind
ning lisab hoogsust su tegevusele.
Tunnen endas sind,
sulen silmad ning keskendun hämarusele.
...
Rahulikult magad mu kõrval,
seisad unenäos kõige ilusamal nõlval.
Silitan su nägu,kuid vihkan su tegu.
Sa ei kuulu iialgi mulle,
kuigi olen end kinkinud sulle.

Lõhutud voodi.

Küünlaleek mu peal kumab,
su rinnul ma tasa laman.
Tuba täis on parfüümide hõngu,
õrna sigareti vingu.

Punasel kingal murdunud on konts,
mustal ninaots on tönts.
Mantel veidi porine maas,
kildudeks purunenud on shampanja klaas.

Põrandal riided ribadeks,
aknad jäetud lahtisteks.
Kõlaritest kostab vaikne heli,
inimesi toas on nüüd neli.

Kaks politseinikku käed puusas seisavad,
paarile igasugu asju ette heidavad.
Keegi olla teie korterisse sisse murdnud!?
Keegi olla teie toas surnud!?

Mees ja naine laginal naeravad,
imestavad kes küll kaebavad.
Meil siin elus ja terved on kõik,
alles oleme teineteisele- see on võit.

Asjadest me suurt ei hooli,
ära lõhkusime voodi.

Viimane oli nii hea ja naljakas:D
Said kuskilt inspi vahepeal?????:D

Mm,kusjuures jaa:D
Panin punase küünla põlema, nuusutasin oma lõhnaõli ja kuulasin iiri klassikat:D:)

Muusika tunnis pole paremat teha, kui kirjutada, niiet siin on siis 2 mu uut luuletust.Varajane jõulumeeleolu on ka juba põues:)


Jõulurõõm

Sajab särav valget lund,
väike laps näeb voodis und.
Kuuskedel on lume mütsid,
ema, isa tuba kütsid.
Ahjus küpseb maitsev praad,
õues külma mõni kraad,
lastel sära silmis.
Kõik nii imeline näib-justkui mõnes filmis.
Keegi koputab uksele,
lastel süda lööb tuksele.
Kes küll on see võõras mees,
mis ta meie majas teeb?
See ju armas jõuluvana,
kes näole rõõmsa ilme manab.
Kui näeb särasilmi enda ees,
vanamehel silmad on vees.
Kõik nii uhkelt salmi loevad,
väiksemad ema hõlma alla poevad.
Kuusk toa keskel särab,
maja jõulurõõmust kärab.





Kodutu

Käsi põsakil istun ukse ees,
mind murelkult silmab võõras mees.
Kohmakalt suitsu kimun,
korraga mehest eemale lidun.

Kurat,olen unustanud kohvri,
jätsin selle sahvri.
Sammun tigedalt tuldud teed,
sees pitsitab, mõru on meel.

Huh! Mees on lahkunud,
naabrinaine tundub kohkunud,
"Mida sa vahid?" karjun kõigest väest,
naine pillab kohvitassi käest.

Tirin trepist kohvri alla,
jalaga löön välisuksed valla.
Sulgen uksed,kõvasti,
majale järgi vaadates sõnan:"Hüvasti!"

kas lubad jõuöluluuletust esitada jõuluvanale:D?

Ma mõtlesin küll aga ei tea kas see luuletus on sobilik:D

mul on rõõm(:

Väga suured tänud sulle ilusate sõnade eest :) Tegid kohe päeva paremaks :)
Ma arvasin, et minu luuletused ei ole just teiste arvates tasemel ja sellepärast pole viimasel ajal eriti kirjutanud.
Inspiratsiooni saan ma lihtsatest asjadest. Enamus ajast lauludest või siis ka lihtsalt aknast välja vaadates. Enda elust ka ei kirjuta, kõik on fantaasia vili.

Uus algus

Löövad klaase kokku õnnelikud näod,
sel aastal maha peetud uhked peod.
Kuid viimane, see on kõige uhkem veel,
on sära silmades ja rõõmus meel.

Nii rõõmsalt ja uhkelt saadetakse ära vana,
käib möll ja tants ja kära.
Nüüd on antud sulle valge leht,
et tuleks parem eelmisest ehk,
see sinu oma pisike romaan,
mis iga aasta uue hoo sisse saab.

Sa ära raiska hooletult lehti,
siin kustukumm ei kehti.
Pane kirja kõige imelisem lugu,
mõtet pole elamisel muidu.

[i]