Viimased 20 sekundit... [ ÜHEOSALINE! ]

Miley tuli rõõmsalt koolist. Vaadates hoolikalt, et autot ei tuleks, astus ta sõiduteele. Kuid ta eksis. Nurgatagant vuras välha must mercedes. Enne, kui tütarlaps kiljatadagi jõudis, lendas ta üle auto kapoti ja prantsatas verisena asvaldile. Tema elu parimad hetked jooksid talt silme eest läbi:
„Astusin kooli. Oma uude kooli. 8 – ndasse klassi. Kõik tundusid nii võõrad... nii jubedad. Aga sellegipoolest jäin iseendaks ja läksin istuma ühe poisi kõrvale. Olles ebakindel, julgesin talle naratada ja õnneks naeratas ta vastu.
Me saime hästi läbi, võib öelda, et isegi väga hästi. Jalutasime iga päev koos kooli, koju. Rääkisime msnis ja telefonitsi. Veetsime oma vaba-aja koos. See oli imeline!
Talvine õhtu ja metsa äärne, kuhu ta mind kutsunud oli.
„Mis me siin teeme?“ küisin ning istusin maha.
„Sa külmud ära, Miley.“ Ütles ta ning ulatas mulle käe, et püsti tõuseksin. Võtsin selle vastu.
„Noah....“
„Kas sa tahaksid minuga käima hakata?“
„MIDA?!“ röögatasin ja jäin teda suu lahti vaatama.
„Kas sa siis....?“
„JAAAAA!“ hüüdsin ma suurest õnnest ja langesin ta kätevahele.
Edasi kulges meie elu veel paremini. Teatasime kõigile, et oleme paar ja selle üle õnnelikud. Meid ei huvitanud ütlused: „Te kohtusite kõigest POOL aastat tagasi!“ vms. Kõik oli perfektne kuni praeguse hetkeni.“
Inimesed sagisid Miley peaaegu, et elutu keha ümber.
„Kas... te... võiksite... Noah’ile... edasi... öelda...., et... ta... oli ja... jääb mulle kalliks?“ küsis Miley tema kõrval istuva naise käest.
„Tššš, sa pead puhkama! Kiirabi tuleb kohe!“ ta vaatas Miley’le otsa ning raputas teda, kui nägi, et tütarlaps hakkab silmi sulgema.
„Vandug...“ raske neelatus, „Seda.... mulle!“ ei jätnud Miley järele.
„Luban.“ Ohkas naine lõpuks ja sellepeale Miley naeratas.
„On aeg.“ Ütles tüdruk, kui naisterahvas näitas näpuga lähenevale kiirabi autole. Miley vaid naeratas ja sulges oma silmad. Jäädavalt...
„Sa pekk, tulge ruttu!2 karjus naine kiisabi töötajatele. Miley elutu keha tõsteti kanderaamile ning püüti teda elustada. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid, tegi arst teatavaks surmaaja „15.30“ ning kattis ta tekiga.
Kui Noah seda kuulus, ei suutnud ta seda uskuda! Tüdruk, keda ta alles nii vähe tundis... Tüdruk, kes oli olnud ta tüdruksõber... Tüdruk, keda noormees oli ajapikku armastama hakanud, oli nüüd surnud....
Noormees valjus autost ja kõndis naise juurde, kes oli olnud koos Miley’ga tema viimased eluhetked.
„Kas sa oeld Noah?“ küsis naine.
„Jah.“
„Ta.... Ta palus sulle edasi öelda, et sa olid ja jääd talle väga kalliks.“
„Kas need olid tema viimased sõnad?“
„Ei, ta ütles viimasena „On aeg“ , naeratas siis ja sulges oma silmad.“
„Mhmh, kes selles süüdi on?“
„Mina... Mina sõitsin talle otsa ja tapsin ta! Jumal küll, ma olen mõrvar.“ Ütles naine ja hakkas nutma.
„Miley....“ ütles Noah ja lahkus sündmuskohalt. Auto täiesti unustades.
Koju kõndides jäi teda piinama, et ta ei saanud olla koos oma armastatuga tema viimased 20 sekundit....

Jube hea jutt!!