Selline on elu!!!!

Niisiis, ma otsustasin teha uue jutu, aga seekord armastusjutu. Ütelge kui on liiga igav vms armastuseks jne. Ma proovin siis ennast parandada :) Head suve!!!

1. osa - Lahkuminek ja üllatus

"Hüvasti, kallis!" hüüdis Romet lennuki peal. Meie lahkuminek toimus nii : Rometi kutsuti Aafrikasse elama ja seal head töökohta pakkuma. Aga jällegi mina kartsin lennukiga sõita ja ma ei tahtnud oma sünnikohta maha jätta ning mul on ju siin sõbrad ka. Romet jällegi pidi saama selle töö, sest ta armastas väga politsei olla. Tema tegi siis oma valiku, ilma minuta minna.
"Sul saab raske olema, ma tean, kui väga sa teda armastasid" lausus ema. Ma teadsin, et temale meeldis ka Romet ning ta teadis, et Romet saab olla päris minu mees.
"Ema, saa aru, ma armastan teda veel ja jään armastama terve elu, küll ma saadan talle Skype või Msni teel suudlusi" ma teadsin ise ka, et see pole päris armastus.
"Sa pead lihtsalt uue poisi leidma" sekkus ka isa tugev hääl.
"EI" karjusin ma ja istusin autosse, tõmmates ust tugevasti kinni.
Terve tee, oli vaikus autos.

***

Kodus märkasin, et kassid sõid tulpe ja karjatasin "Ema, kassid söövad su lilli!!!!!!"
Ema kohe jooksis ja tõstis Bosse ja Mirjami laua peale, mis oli kõige lähem ning rääkis kassidega, nagu ... inimesega : "Kas te saite aru, et lilli ei tohi süüa!"
"Ema, sa võid ju aiad ka ette panna, siis kassid teavad, et see on vale koht söömiseks" proovisin mitte naerma hakata, aga paps juba naeris.
"Kuule, Ilmar, mis sa irnud, pargi auto ära" ja kohe pani paps autoukse kinni ja sõitis kuhugi ... linna.
"Aga ..." ei saanud ma sõnu suust.
"Mis aga??" oli ema segaduses.
"VAATA" ja näitasin maja taha, teki peale, seal olid kassipojad, ja nii armsad. Kassipoegi oli viis. viis + kaks = seitse. Seitse kassi.
"Appi, millal seee juhtus??? Seee juhtuski!!!" oli ema õnnelik.
"Nii armsad" ütlesin võttes sülle punakat- oranži kassi. Mul oli tunne, et tema on minule loodud "Ema, kas tema võib minu tuppa tulla?"
"No ikka võib" naeratas ema. "Aga paneme neile nimed ära" naeris Tia.
Me istusime murule maha ja võtsime kassid sülle. Mina sain kaks ja emps kolm.
"Ma tean, kellele me juba need anname, Triinule ja Mihklile, nemad ju otsivad igast poest kasse, aga pole armsaid. Ja nad ütlesid veel et tahavad musta kassi ja tema nunnuke ongi must" naersime.
"Selle nimi on Marianna ja see must, valgete laikudega on Gloria" naeratasin.
"Hmm, tema nimi võiks olla Raksu või Ralgo? paneme Raksu, mis sa arvad?" küsis Tia. Ema paneb alati imelike nimesid. Minule, Cloriale, tahtis ta panna ka Cloico.
"Päris hea. Jah, sina oled siis nüüdsest Raksu" naersin ja tegin pai väiksele mustale kassile.
"Tema võiks olla Tea ja tema pruunide laikudega võiks olla ... Elgi" ma hakkasin naerma.
Ja siis me kuulsime maja ees automürinat.

Su kirjutamisstiil on lapsik. Pealkirjas ja lausetes on kaksteist hüüumärki ja küsimärki. Ja kõikjal kasutad kolme punkti. Näiteks:
"Aga ..." ei saanud ma sõnu suust.
Oleks võinud olla:
"Aga," ei saanud ma sõnu suust.
Neid punkte pole vaja nendesse kohtadesse, kuskil lause keskel.

Muidu jätka. Alguse kohta ei oska veel väga midagi öelda. :p
Ootan järgmist osa.