"Krabati" uus lõpp

Krabati uus lõpp
Ma ei tea kui paljud teist on lugenud „Krabatit“, aga igatahes pidime me koolis kirjutama Krabatile uue lõpu, ja kuna mul pole hetkel midagi teha siis panen selle siia üles. Head lugemist!:)

***

Siis see juhtus. Tüdruk, kes oli kolm korda veskipoisterivi eest mööda kõndinud, sirutas käe välja ja näitas... Andruschile.
„Haa!“ karjatas Meister.
Tüdruk tajus muutust õhkkonnas, ning sõlmis sideme silmadelt. Kui ta nägi kellele ta osutanud oli varises ta minestanult põrandale. Ainuke kes selles seltskonnas õnnelik oli, oli Meister.
„Lahkuge,“ sõnas ta õelalt naeratades, „Kõik, peale Krabati ja tüdruku.“
Kõigil kurbus silmis, kõndisid nad ükshaaval Mustast Kambrist välja, jättes Krabatiga hüvasti. Kõige nooremal, Loboschil oli Krabatist kõige rohkem kahju.
„Näe, võta! See toob sulle õnne.“ Krabat ulatas Loboschile juustest sõrmuse.
„Aitäh!“ lausus Lobosch ja lahkus siis temagi.

Koit

Hommikul ärgates kartsid veskisellid alla minna, sest nad teadsid, mis neid ees ootab. Viimaks kui kukelaulust oli möödunud juba päris tükk aega, otsustasid veskipoisid lõpuks alla minna, sest ega ootamine midagi paranda.
All trepil lebasid pikali Krabat ja lauluneiu, mõlemal verine haav rinnus. Verine taskunuga lebas nende ühtepõimunud kätel.
Veskipoisid matsid nad hauale, mille Krabat oli varem valmis kaevanud. Esimene kord pidasid nad ka pika kõne, paari armastusest ja soovist üksteist päästa.
Nüüd käisid Lobosch ja Juro iga aasta, pärast lihavõtteid haudadele lilli viima. Igale hauale asetasid nad ühe lille, väljaarvatud Krabati ja lauluneiu hauale, kuhu nad asetasid alati kaks lille.

 Aitäh.

Te pidite kuuendas "Krabatit" lugema ja sellele uue lõpu kirjutama? Ma poel lugenud, aga ma olen nagu aru saanud, et see on rohkem mingi täiskasvanute kirjandus? Ma vist eksin.

Aga ma ütlen, et see oli päris armas. Kuna ma pole taustauuringut teinud, ei saa kindel olla, aga õnnelikult lõppevad armastused on mu lemmikud (Kui intriigidega õnnelikud armastused, internaatides toimuvad armastused, fantaasiarikkad armastused, ehmatavad armastused ja veel mõned välja jätta. ).

See on küll kuuendas kohustuslik kirjandus.

Heh.

Ma ei tea, mis kohustuslik kirjandus see teil veel on, aga mina seda raamatut küll lugema ei pidanud. Aga selle asemel sain "Kevade", "Pal tänava poisid", "Lugu lendavate taldrikutega", "Vennad Lõvisüdamed" ja "Meelis". Kevadet ma lugesin kahe õhtuga "sirvides". Igavad kohad jätsin vahele.

Mul pole see kunagi kohustuslik kirjandus olnud, aga ma olen seda kaks korda vabatahtlikult lugenud ja ma mäletan ähmaselt, et esimest korda lugedes mõtlesin ma tükk aega, mis saaks siis, kui tüdruk valiks ronkade seast vale poisi Õiget lõppu sinu oma muidugi üle ei trumpa, aga sobib selle asemele päris hästi, see on piisavalt muinas(või õudus-)jutuline

Aitäh!