Isobel

Isobel, 3. osa
***

Kui Kelly oli asjad lahti pakkinud ja madrats oli maha pandud, läksime õue. Alguses jooksime niisama, kuid varsti me väsisime ära. Kuna täna oli ilus ilm ja Kelly oli ujukad kaasa võtnud, läksime kahekesi tiigi äärde, mis oli suht suur. Vesi oli puhas, kuna siin on konnad ja kalad. Me alguses viskasime kaladele saia ja siis läksime ujuma. Vesi oli soe. Suplesime seal, kuni isa tuli paadiga. Muidugi oli see kummipaat. Ja me läksime sellega keset tiiki. Mul tuli mõte hakata konni püüdma, aga Kelly kardab konne. Ma aerutasin kaldale, kuna isa kutsus meid sööma.
"Jah, kohe," ütlesin ma, kuid tegelikult meil ei olnud üldse kõht tühi. Aga noh, midagi süüa võibolla tahame küll, kuna äkki pärast ei saa enam. Kell oli juba seitse ju.
Me võtsime rätikud ja jooksime grilliplatsile. Kui olime kohal, kutsus ka Nelli sööma. Me noogutasime.
Võtsime ühest rohelisest kausist mõlemad kaks vorsti ja ühe kana. Jõime Fresh Punase Viinamarja mahla.
Kui meil oli söödud läksime tuppa. Mina panin selga roosa t-särgi ja needsamad hallid dressid. Kelly pani suure pluusi, kus on peal suur E ja lilledega retuusid.
"Kuule, ärme enam õue lähme, seal pole midagi teha enam," ütles Kelly. Ma ei hakanud vaidlema vastu, kuna ta oli ju mu külaline.
"Lähme arvutituppa, seal on lahe," sõnasin ma ning tõmbasin Kellyt.
"Isobel," karjus keegi minu nime koridoris. See oli isa.
"Jah?" küsisin ma.
"Kas te Xbox'i ei taha mängida?" küsisin ma, ning isa näitas teleka poole.
"Isa, sa oled ... meile Xbox'i peale pannud?" karjusin ning hüppasin isale kaela. Ma olen koguaeg isa palunud, et ta mulle Xbox 3e ostaks.
"No, mina ei ostnud. Kelly isa," ütles paps, kui ta oli mu kallistusest vabanenud. Nüüd ma jooksin Kelly juurde ja hüppasin talle kaela.
Kelly pani Xbox'i tööle. Ta oskas panna, kuna tal kodus on ka sama. Ma proovisin aru saada, kuidas see tööle käib.
"Kas mängime kahekesi?" küsis Kelly.
"Võib küll," ütlesin ma.
Kelly pani nüüd mitmikmängule ja sõnas, et mina alustaksin. Muidugi ma hakkasin vaidlema, kuna ma ei oska. Noh, Kelly pidi siis ette näitama.
Nagu ma aru sain, siis me mängisime bowlingut.
***
Varsti me ei viitsinud enam seda mängida ja Kelly näitas, kuidas kinni käib. Ma tänasin teda ja läksime mu tuppa. Ma võtsin kollase jaki ja tema võttis halli.
Me läksime õue. Õues oli üsna jahedaks kiskunud ja ema läks tuppa, et midagi rohkem selga panna. Kui ema õue tagasi tuli, oli tal pikad sinised teksad ja lilla jakk peal. Jakki alla ma ei näinud.
"Varsti tuleb teile üllatus, Isobel ja Kelly," sõnas ema ja ajas meid laua tagant ära. Kuna me istusime tema koha peal. Me vaatasime üksteisele otsa.
"Jälle üllatus," ütlesin, kui sain mingidki sõnad suust.
"Kuulge, mis te nüüd kuulate vanemate jutte pealt," ütles Kelly isa ning me jooksime naerdes ära.
Jooksime tiigi juurde ning istusime ühe suure kivi peale. Kui Kelly meil käib, siis me alati istume siin. See on nii mõnus koht, kuigi on parmud ja nad hammustavad üsna valusasti. Kuna praegu oli õhtu, siis ühtegi parmu polnud. Me istusime seal ja mõtlesime. Mõtlesime, et me oleme printsessid, kes on merre ära eksinud. Me mõtlesime seda nii kaua, kuni hakkas külm. Mõtlesime tuppa minna.
Toas me vaatasime telekat ja jõime teed. Olime ilmselt haigeks jäänud, kuna me surisesime üle kere. Õnneks ei pidanud Kelly koju minema, kuna ta isa oli purjus ja siit ta jalgsi üksi minna ei taha.
"Jess, Kättemaksukontor hakkab," lausus ta, ning kalpsas mööda tuba ringi, ning kui Kättemaksukontori tunnusmuusika käima hakkas siis ta tegi nii naljakaid liigutusi, et ma lihstalt istusin ja naersin.
"Oh, mu lemmik osa hakkas," sõnas ta, ning sättis end ilusti vaatama. Ma pugesin ta kaissu. Mu ema ütles, et kunagi, siis kui me lasteaias käisime, siis me alati mängisime ja olime a l a t i koos, isegi me nutsime koos. Ma sättisin endki mugavalt vaatama.
***
Kui Kättemaksukontor lõppes, vaatasime kella. Kell oli 20:34. Jah, neli minutit hiljem lõppes.
"Kas sa arvutimängu ei viitsi mängida?" küsisin ma, ning ma juba teadsin vastust. Ei. Kuna talle ei meeldi üldse arvutis olla, isegi mängida mitte. No siis, kui koolitööd vaja teha, siis ta ikka peab otsima midagi. Aga niisama ta arvutis olla ei taha. Mina ei tea, miks.
"Lähme siis raamatut lugema?" küsisin ma jällegi. Ta naeratas ja noogutas. Ma panin televiisori kinni ning Kelly tiris mind oma tuppa.
Ma hüppasin helesinise tekiga voodi peale ning ta võttis mingi suure ja paksu raamatu kotist. Ma tegin vaid: oo.
"See on entsüklopeedia," ütles ta ning tegi lehekülg 4 lahti.