Headuse valu

„Kas sa oled peast täiesti soojaks läinud? Ma ei loobu oma pojast!“ sisistas naine, surudes väikest imikut enda vastu ning omi tiibu ohtlikult lehvitades.

„Sul pole teist võimalust. Sa, kas lased tal elada inimmaailmas või ta langeb kellegi söögiks,“ vastas mees rahulikult ning ta silmis paistis juba võit. Ta teadis, et naine annab alla mingi hetk.

„Kelle juurde ma ta jätan?“ küsis naine lõpuks peale paar minutit vaikust.

„Las ma tegelen sellega, Night. Ma olen uurinud ning arvan, et naise, kes oleks väga õnnelik ühe lapse üle,“ lausus teine ning sirutas käe imiku suunas.

Night suudles oma poissi veel viimast korda enne kui ta oma mehe kätesse andis. Ta teadis, et kunagi ta veel näeb teda ning ta oli valmis ootama nii kaua kui võimalik. Ta vaatas, kuidas Sun oma peoga hellalt käes hoidis ning õhku tõusis.

„Lubad, et tuled tagasi?“ küsis naine teise tiivast kinni haarates ning teda meeleheitlikult vaadates.

„Ma tulen alati,“ vastas Sun naeratades ning lendas välja kohast nimega Paradiis nagu inimesed tavatsesid selle kohta öelda.

Mees tundis, kuidas Ryu ennast tema vastu surus ning vaikselt nohises. Ta kiirendas oma kiirust ning tundis sellest mõnu. Kui tänavad ja autod juba paistma hakkasid võttis ta kiirust maha ning hakkas sujuvalt masinate vahel manööverdama. Lõpuks jõudis Sun väikese majani, kus elas üksi naisterahvas ning hetkel just tõusma hakkas. Varsti avab ta oma ukse ning võtab posti.
Sun pani oma poja maha ning silitas teise tumedaid juukseid, mis tal juba terve pea täis oli. Ta oli kindel, et näeb teda veel. Siis tõusis mees õhku ning võttis suuna oma kodu poole.

„Kuhu sa lendad, Sun?“ küsis äkitselt vastik hääl tema kõrvalt ja mees tõmbas oma päikesevalguse välja.

„Mida te tahate?“ küsis ta vastu ning vaatas teistele neljale inglile otsa.

„Seda mida iga elu tahame,“ vastas kõige suuremate tiibadega mees ning muigas mänglevalt.

„Kahjuks mul pole seda, nii et minult pole midagi loota,“ vastas Sun tigedalt ning pööras ümber, et viimased kilomeetrit kihutada kui tema suust äkiline karje välja sai.

Tol hetkel tõstis Night oma pea ning tundis valu oma südames. Midagi oli valesti. Väike Ryu hakkas ukse ees karjuma täiest kõrist, sest ta keha oli piinades. Naine majas tõttas välja värsket õhku hingama, sest majas tundis ta, et lämbub kohe. Inimesed vaatasid taevast suurte silmadega, sest lund oli sadama hakanud. Pehmet ja kohevat lund keset suve.