Meie ise. (1. osa, LÕPETATUD!)

Pealkiri: Meie ise. (1. osa, LÕPETATUD!) 26/10/2008, 00:40

[1.]

Me mõtleme, arvame, arutame. Naerame, nutame. Oleme emotsionaalsed, kinnised, abivalmid, mõistatuslikud. Teeme asju, mis meile meeldivad, milles me osavad oleme. Mõtleme asjadele, mis meid rõõmustavad, kurvastavad. Oleme inimesed.

Me elame, sureme. Seal vahepeal teeme asju, mis vaid pähe tulevad. Lollitame, teeme keelatut, rikume reegleid. Narrime teisi, lükkame nooremaid. Oleme halvad, kasvatamatud. Kuid see kõik on vaid proovimiseks - elu edendamiseks, seikluste tekitamiseks.

Me oleme kõik erinevad. Emotsionaalsed, naervad, väljendusrikkad, silmapaistvad. Neid loomusi on tuhandeid, mitte keegi pole teisega samasugune. Me seguneme erinevate iseloomudega, nii et lõpuks ei teagi seda kõige tabavamat sõna. Sest meie osaks saavad ka meie sõprade iseloomuomadused ja seekaudu nende sõprade. Sellepärast oleme kõik kaudselt üksteisega ühenduses. Kuid meil kõigil on siiski oma eripära.

Ja alati leitakse selle eripära juures midagi halba.

Kui meie kõik oleme ilusad ja üks on kole, siis on see kindlasti halb, kohutav. Kui üks on targem, on see meie ülejäänute arust maailma lõpp. Kui keegi meist grammi võrra erineb, vihkame teda kohe. Ja seeläbi vihkame kõik üksteist. Just seetõttu on tülid, vaenud.

Mitte keegi meist ei taha otseselt see inimene olla. Me kõik tahame olla sõbralikud, lahedad. Kuid ainult väiksem osa meist peab sellele survele vastu, elab üle. Me lihtsalt ei suuda öelda ei kiusatusele, mis meid teiste solvamiseni viib. See on enamusele meist üle jõu, liiga raske. Loomulikult on erandeid.

Aga neid erandeid on meie keskel liiga vähe. Suurem osa meist on ikkagist need isekad, solvajad, teistsugused. Ja see ongi meie maailma pahe, halb külg. Tahte puudumine, otsustusvõimetus. Mõtte kadumine kõige tähtsamal hetkel. Meie ajudes olevad unistused, soovid. Need saavad paljudele meist saatuslikuks, lukustades ukse selle väiksema osa juurde meist.

Just nimelt - meie ise oleme kõiksee kurjajuur. Isegi kui me oleme ükskõiksed, teemast hoiduvad. Õnnetuse pealt vaatajad, mitte midagi tegijad. Isegi siis oleme me süüdi maailma kurjuses, meeleheitlikuses. Ainult need vähesed, erilised meie seast, jäävad sellest kategooriast välja. Ja meie, suurem osa, loodame alati, et need erilised on kunagi enamuses.

Kuid senimaani rikume, muudame maailma, meie, kõiksee kurja juured.

Me kisume noorte käest mänguasju, kiusame vanainimesi, teeme kõike lubamatut. Karjume vanemate peale, hiilime öösel välja. Meie elu prioriteediks on keeldude ületamine, vanematele peavalu tekitamine. Justkui käiks meie vahel võistlus, kes kõige kaugemale suudab minna.

Hullemad, julgemad meist satuvad vanglatesse. Neid karistatakse nende julguse eest. Kuid tulevad järgmised, kes tahavad veel julgemad, arutumad olla. Meie seas leidub veel kaks korda eelmisest arvust rohkem inimesi, kes ennast teiste ees tõestada, oma eesmärke unustada tahavad.

Ja ometigi mõistame me kõik, et see on vale, soovimatu. Kuid mida me teeme? Hüppame neile erilistele kaela, hävitame nad, lootes, et nad jäävad ellu ja paljunevad, saavad enamuseks. Ja et see tulevane enamus hävitab praeguse, meie generatsiooni. Kõik, mida me loodame.

Kuid kuidas on võimalik loota midagi, mille olemasolu me ise hävitame, suretame? Ei tea, seda me ei tea, ei tahagi teada. Sest lootus sureb viimasena, nagu me kõik ütleme. Lootus jääb meile alles. Ja just selle lootuse pärast hävitame, tapame erilisi süüdimatult edasi.

Meie, me kurjajuured.

Pealkiri: Re: Meie ise. (1. osa, LÕPETATUD!) 26/10/2008, 14:26

Põnev..
tegelikult pani see tekst mind sügavalt mõtlema..
Praegusel ajal ongi nii..

Pealkiri: Re: Meie ise. (1. osa, LÕPETATUD!) 26/10/2008, 15:56

jah, ega ma ise olin ka selline mõtlik.
aga tõesti, üks nõmedamaid probleeme.

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Kuigi ma teksti sisu mõistsin, oli see hetkel minu jaoks liiga keeruline (unine olen vist, seega minu probleem Very Happy

), aga mulle meeldis sõnastus ja mõtle oli reaalne...

» Meie Juttude kogumik!
» Meie juttude kogumik VOL 2
» Meie juttude (snlhmn-i) kuukiri